1.20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad 1) impressionism C. Debussy, M. Ravel 2) ekspressionism A.Schönberg, A.Berg 3) neoklassitsism I. Stravinski, C.Orff 4) hilisromantism R.Strauss, G. Mahler 5) avangardism J.Cage, H. Sctockhausen 2. Dodekafoonia- 12. heli muusika (ühes oktaavis) Ülesehitus: 1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika instrumentaalmuusika- pillimuusika
Järk-järgult "meteoorkivist" sai muusikainstrument, mida me teame kui "Xun". Arheoloogid on avastanud laeva-flöötidel, nagu xun, ühist Xia dünastias. Puhkpillil oli kolme sõrme augud ja sel saab mängida do, mi, so, la ning fasismi. Kuju vahend ja mitmeid sõrme augud xun nagu me teame seda täna standardiseeriti ajal Shang dünastia. Enamikul selle ajastu xunidel oli viie sõrme augud ja toodeti heli palju parem kvaliteediga. Nad olid võimelised tootma kõiki toone ja pooltoone ühes oktaavis. Zhou dünastias oli see tavaline vahend ja mängiti imperialistlikus kohtus. Xuni disaini erinevus sõltub sellest, kas seda mängitakse naudinguks või pühitsemiseks. Kultuuri tähtsus Hiina ajaloos kasutati xuni peamiselt palee muusikas. Samas pilli heli seostatakse ka soliidse eraku sümbolina, kurva daamiga või kangelaste jõu lõppuga. Pilli peetakse parimaks vahendiks, millega saavutada südantlõhestav toon või pidulik muusika kuninglikus õukonnas
näideteks. Orkestrisüidid (5) need on täienduseks Brandenburgi kontsertidele. Bach ise nimetas neid uvertüürideks (avamäng). Need koosnesid rahvatantsudest, kontsertpaladest. HTK I ja II vihik hästi tempereeritud klaviir (tempereerima üks oktaav on jagatud võrdseteks pooltoonideks). Need teosed on loodud klaverile. Kumbki vihik sisaldab 24 prelüüdi ja fuugat. Igalt klahvilt üles ehitatud duur ja moll helilaadis prelüüd ja fuuga (klaviatuuri ühes oktaavis on 12 klahvi 7 valget ja 5 musta). Näiteks: 1) C-duur prelüüd ja fuuga 2) c-moll prelüüd ja fuuga 3) D-duur prelüüd ja fuuga 4) d-moll prelüüd ja fuuga 5) jne Kantor suure kiriku muusikaelu juht. Bach töötas selles ametis Leipzigis Thomase kirikus, olles ka kogu linna muusikaelu eest vastutaja. Sel perioodil kirjutas palju vaimulikku muusikat. Suurteostest on tuntumad 2 passiooni: ,,Johannese passioon" ja ,,Matteuse
Võrreldes Esimese Sümfooniaga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni V sümf.). 2.osa on rahustava iseloomuga. 3. osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere- kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. IV SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tšellod arpedžeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Sümfoonia lõppeb traagilise lahtipõimimisega. Vaatamata kõigele ei ole hing murtud ja võitlus jätkub. Brahmsil on 7 vokaal-orkestrilist teost ning kõige olulisem neist on "SAKSA REEKVIEM" sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. Mõtiskles selle üle 10 aastat. Alul kujutles seda 3- osalise kantaadina
Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid Egiptuse preestrite juures õppimas. Muusikat esitasid tavaliselt naised – mängijannad-tantsijannad. Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas. 12. Mis on hironoomia? Egiptusest arvatakse olevat alguse saanud dirigeerimine. Hironoomia - helikõrgustele viitamine õhus käega viibates. 13. Nimeta Egiptusest pärit muusikainstrumente. Egiptusele kõige iseloomulikumad on otseflööt, harf Egiptuse uuest ja vanast riigist ja topeltšalmei aga ka lüüra, trompetid, löökpillid. 14. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga?
Võrreldes Esimese Sümfooniaga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni V sümf.). 2.osa on rahustava iseloomuga. 3. osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere-kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. IV SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tsellod arpedzeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Sümfoonia lõppeb traagilise lahtipõimimisega. Vaatamata kõigele ei ole hing murtud ja võitlus jätkub. Brahmsil on 7 vokaal-orkestrilist teost ning kõige olulisem neist on "SAKSA REEKVIEM" sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. Mõtiskles selle üle 10 aastat. Alul kujutles seda 3-osalise kantaadina
pannes meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Teiseks taotluseks oli üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Ühel korral esitas teemasid registris, mis meenutas tsello või metsasarve mahlakat tämbrit. Enamuses olid sellised lõigud antud piano dünaamikas. Teisel korral aga kandis ta sama meloodia kõrgesse registrisse esitades seda oktaavis ja tugevas fortes nagu orkestri tuttit meelde tuletades. 19. Liszti looming (rahvuslikkus, Ungari rapsoodiad, mustlasmuusika, tsaardas) Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Kasutas oma muusikas Ungari mustlasmuusikat. *13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) *19 ungari rapsoodiat *ungari rapsoodia nr. 4 dmoll *ungari rapsoodia nr. 6 Dduur
inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid Egiptuse preestrite juures õppimas. Muusikat esitasid tavaliselt naised mängijannad-tantsijannad. Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas. 12. Mis on hironoomia? Egiptusest arvatakse olevat alguse saanud dirigeerimine - hironoomia - helikõrgustele viitamine õhus käega viibates. 13. Nimeta Egiptusest pärit muusikainstrumente. Egiptusele kõige iseloomulikumad on otseflööt, harf Egiptuse uuest ja vanast riigist ja topeltsalmei aga ka lüüra, trompetid, löökpillid. 14. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga?
Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. B. üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Kord esitas ta teemasid registris, mis meenutas tsello või metsasarve mahlakat tämbrit. Enamuses olid sellised lõigud antud piano dünaamikas. Siis kandis ta sama meloodia kõrgesse registrisse esitades seda oktaavis ja tugevas fortes nagu orkestri tuttit meelde tuletades. 4. Virtuooslik element. Selleks olid mitut liiki briljantsed ja sädelevad kõrge registri passaazid, kaunistused, kadentsid, glissandod, rubatod, teinekord arpedzod ja jooksud üle kogu klaviatuuri põhimõttel- maksimum noote miinimum ajaga. LISZTI SÜMFOONILINE MUUSIKA. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum
on võrreldes 1.- sümf.-iga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni 5. sümf.). 2.-osa on rahustava iseloomuga. 3.-osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere-kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. 4. SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tsellod arpedzeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Harmoonilise mazoori kasutamine annab heroilisele teemale häiriva noodi. See teema ilmub umbes 10 korda, alati ootamatult ja annab stiimuli muusikalise arengu aktiviseerimiseks. 2.- osa algus on romantiline: mõtlik metsasarvede monoloog früügia laadis. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Teema ise on konfliktne # 4 astmega minooris, mis
luuletajalt. „Kuu-Pierot“ on kõige ekspressionistlikum teos, kus esineb kõnelaul (pooleldi rääkides). Schönberg kasutab kõnelaulu ka „Öö’s“. 3) Seeriatehnika periood Schönberg otsis tükk aega (kümmekond aastat), mida ta teeb ja jõudis lõpuks dodekafooniani (kui kaheteistkümnest helist on üks kõlanud, ei tohi see enne korduda, kui kõik ülejäänud 11 pooltoonu on kõlanud)aluseks 12-heliline seeria, mis sisaldab kõiki oktaavis olevaid pooltoone. Dodekafoonia välistab helistiku olemasolu. Seeria ei asenda kunagi teemat, vaid on joonis, millest kooskõlad tulevad. Esimest korda katsetas Schönberg seeriatehnikat aastal 1923. teoses „Viis klaveripala“. Täiesti seeriatehnikas teos on „Klaverisüit op.25“. Seeriatüübid: 1)vähikäik (helilooja võtab nootide rea ja alustab seda teisest otsast samade nootidega uuesti); 2) inversioon (helilooja võtab sama nootide järjestuse, keerab selle
roopi on sätitud 7.oktoobril. Enne katset määris poognajõhve kampoliga, et jõhvid keeltega paremini kleepuks. Pilli häälestas A442 järgi telefoni aplikatsiooni „Notefork” 'iga ning seejärel kontrollis youtube.com lehelt võetud video järgi „A442 Hz Tone for Instrument Tuning”. 3.2 Ülesanne viiuldajale ja lindistuse läbiviimine Uurija palus viiuldajal mängida endale mugavas helistikus 15 korda oktaavi nii üles kui ka alla. Helin valis helistikuks D-duuri esimeses oktaavis. Mängu tehnika väljendub tabelis 1. D Lahtine d-keel E I sõrm d-keelel Fis II sõrm d-keelel G III sõrm d-keelel A Lahtine a-keel, alla tulekul IV sõrm d-keelel H I sõrm a-keelel Cis II sõrm a-keelel D III sõrm a-keelel Tabel 1. Viiuldaja D-duuri mängu tehnika. Vasakul veerus noodid, mida mängiti ning paremal, kuidas mängiti. Sõrmede jaotus on määratud I kui nimetissõrm.
Võttes oma uuenduste aluseks "gospeli", eriti selle kaasakiskuva rütmi ja üleva meloodia, arendasid nad välja nn hard bop'i ( ingl k hard- raske,vali),mille kõrvalzanriteks funky (funky-tegemist on aeglase või mõõduka bluesiga, mida mängitakse rangelt löögi peal ning kõikide vanale bluesile iseloomulike tunnete ja väljendusvahenditega.) ja soul jazz ( ingl k soul-hing), mis baseerus gospelil. Seda muusikat iseloomustab hoogne, jõuline rütm ja trompeti-saksofoni vali koosmäng oktaavis või unisoonis. Selle suuna eesotsas olid trummar Art Blakey ja kontrabassist Charles Mingus oma mitmesuguste ansamblitega. 14. FREE JAZZ (kuuekümnendad) Kuuekümnendaiks aastaiks oli bebop koos oma paralleelvormidega loominguliselt ammendunud. Kuulajad ja muusikuid hakkas tüütama traditsiooniliseks kujunenud palade ülesehitus, repertuaari ühekülgsus ja pillitehnika kõrge valdamine. Nii otsustasid mõned nooremad muusikud lahti öelda
annaabi.ee 
