Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. 2. Kaudselt – nakatunud kännu juurestiku läbi levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Sagedasem variant. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes moodustavad võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Kuivadel muldadel kasvavad puistud on enim ohustatud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Juurepessu ühe liigina, mille sees eristati 3 erinevat vormi (stammi): P- vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kadakat S –vorm - kuuse vorm kahjustab kuuske, noori mände F – vorm – nulu vorm kahjustab nulgu. Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi liigina:
Kuusikutes on harvendusraied kavandatud 25, 35 ja 45 aasta vanusesesse puistusse. Puhtkuusikutes peaks raiejärgne täius jääma pisut kõrgemaks (65-70%) kui teistes puistutes. Laiuva võraga nn. ,,huntide" väljaraie sõltub harvendusraiel juba konkreetsetest tingimustest. Üldjuhul raiutakse ,,hundid" välja, aga kui ümber ,,hundi" kasvavad puud on juba allajäänud ning kasvujõuetuseni kärbunud, siis on otstarbekas jätta ,,hunt" kasvama. Okaspuupuistutes raiutakse välja lehtpuud, mis segavad okaspuude kasvu, säilitada võib omaette gruppidena kasvavaid lehtpuid. Kuuse-enamusega puistutes tuleb säilitada mände- isegi üksikud männid suurendavad oluliselt puistu tormikindlust, samuti tuleks kuusikute harvendamisel vältida puistu serva harvendamist, see takistab tuule ,,pääsemist metsa". Kuusikute raiel tuleb vältida kasvamajäävate kuuskede alumiste okste laasimist, samuti on soovitatav allesjäävate
võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise. Teadusele teadaolevalt on maailma suurim seeneisend tõmmu külmaseen (Armillaria ostoyae) Ameerika Ühendriikides, selle puujuurte parasiidi mütseel levib rohkem kui 900 hektaril. Hooldusraiete käigus tekkinud kändude osa on puude nakatumisel väga oluline, hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Tekkinud kännud võivad olla nakkusallikaks väga pikka aega, haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2
o Elusad puud võivad kahjustuda kahel viisil Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu Kaudselt – eosed idanevad värskelt okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele Müteeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni 10 x sagedasem kui hooldamata puistute puhul Metsas kasvavad puud on residentsemad kui põllumaal kasvavad Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldalel. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puud P-vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat
Neid seaduspärasusi võib tugevalt mõjutada ja muuta ilmastik. Külmade ja sajuste ilmade korral võib CO 2- sisaldus ka keskpäeval suureneda. Tihedamates puistutes sisaldab metsaalune õhk rohkem CO 2 kui hõredates puistutes, kus õhk liigub rohkem. Ka on juurte hingamine tihedates ja eriti noortes puistutes intensiivsem ning õhku eritatakse rohkem süsihappegaasi. Maapinnalähedastes õhukihtides on lehtpuupuistutes CO2-sisaldus suurem kui okaspuupuistutes, sest lehtpuude kõdu laguneb intensiivsemalt. Mets ja tuul Tuule tähtsus Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Täieliku tuulevaikusega võrreldes
kasutab ta süsihappegaasi ja eritab õhku hapnikku. Metsaõhus on süsihappegaasi kontsentratsioon kõige kõrgem maapinnalähedastes õhukihtides, väiksem aga võrade piirkonnas, sest metsas on väga oluliseks CO2 allikaks orgaanilise aine lagunemise käigus eralduv CO2 (mullahingamine). Mida suurem on mikroorganismide aktiivsus mullas, seda kiiremini orgaaniline aine laguneb ja seda intensiivsemalt eraldub CO2-te. . Võrreldes CO2-sisaldust maapinnalähedastes õhukihtides lehtpuu- ja okaspuupuistutes, siis on see lehtpuumetsades reeglina suurem, sest lehtpuude kasvavad reeglina viljakamates kasvukohtades, kus on ka suurem mulla mikrobioloogiline aktiivsus, samuti laguneb lehtpuude varis ja kõdu kiiremini. Metsaõhu ööpäevast CO2 dünaamikat vegetatsiooniperioodil iseloomustab kõrgem kontsentratsioon öösel ja madalam päeval. Öösel on õhk CO2-rikkam, sest valguse puudusel rohelised taimed ei fotosünteesi ja õhust CO2-te ei
männikuid. 2. Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav hooldusraietest metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas 3. Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki talveperioodil, mil maapind on typographus). Üraskid on puudega kogu elu peetakse kõige ohtlikumaks külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa Euroopa metsanduses
Mida suurem on mikroorganismide aktiivsus mullas, seda kiiremini orgaaniline aine laguneb ja seda intensiivsemalt eraldub CO2-te. Süsihappegaasi sisaldus ja selle dünaamika metsaõhus oleneb mullast (orgaanilise aine lagunemise tingimustest), ilmastikust, aastaajast, kellaajast, puistu koosseisust, vanusest, boniteedist jne. Võrreldes CO2-sisaldust maapinnalähedastes õhukihtides lehtpuu- ja okaspuupuistutes, siis on see lehtpuumetsades reeglina suurem, sest lehtpuude kasvavad reeglina viljakamates kasvukohtades, kus on ka suurem mulla mikrobioloogiline aktiivsus, samuti laguneb lehtpuude varis ja kõdu kiiremini. Metsaõhu ööpäevast CO2 dünaamikat vegetatsiooniperioodil iseloomustab kõrgem kontsentratsioon öösel ja madalam päeval (joon. 2). Öösel on õhk CO2 -rikkam, sest valguse
Neid seaduspärasusi võib tugevalt mõjutada ja muuta ilmastik. Külmade ja sajuste ilmade korral võib CO2-sisaldus ka keskpäeval suureneda. Kõrgema täiusega puistutes sisaldab metsaalune õhk rohkem CO 2 kui hõredates puistutes, kus õhk liigub rohkem. Ka on juurte hingamine tihedates ja eriti noortes puistutes intensiivsem ning õhku eritatakse rohkem süsihappegaasi. Maapinnalähedastes õhukihtides on lehtpuupuistutes CO2-sisaldus suurem kui okaspuupuistutes, sest lehtpuude kõdu laguneb kiiremini. Mets ja tuul Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab tugevasti puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO 2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Täieliku tuulevaikusega võrreldes
annaabi.ee 
