looduskaitsepiiranguid Eesti metsanduses. Jäi mulje, et selle valdkonnaga seotud metsaomanike mured Eestis ja Iirimaal on taas sarnased, kuid Eestit eristab see, et metsaomanikel on võimalik küsida majandamispiirangute eest kompensatsiooni. Meie grupp jäi Eesti reisiga ülimalt rahule. Iiri metsaomanikud Iiri metsadest kuulub 46% eraomanikele ja 54% riigile. Nii era- kui riigimetsa okas- ja lehtpuude protsentuaalne jagunemine on sarnane – 80–85% puistutest on okaspuupuistud, ülejäänud lehtpuu enamusega puistud. Üldse kokku on 20 000 erametsaomanikku. 16 500 metsaomanikku on farmerid ehk need, kes tegelevad lisaks põllumajandusele ka metsandusega. Farmeritest metsaomanikke esindab Iirimaa suurima farmerite organisatsiooni IFA erametsanduse sektor. Kuna suur osa Iiri metsadest on alles hiljuti istutatud, on kogu metsandussektor (nii metsakasvatus, -kasutus kui ka -tööstus) veel kujunemas, kuid juba praegu saab metsandust
Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või kändude vahendusel. Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu. Haiguse levikut soodustavad suvised raied, pidevad hooldusraied ja tihedamad okaspuupuistud. Haiguse pidurdamiseks kasutatakse mürkaineid mida pritsitakse lõigatud kuuskede kändudele, kasutatakse ka tuhaga pinnase üle puistamist. Söögiseentena tuntud külmaseened (Armillaria spp.) tekitavad samuti juure- ja tüvemädanikku. Haiguse tunnusteks on rohke vaigujooks juurtel ja tüvel. Mädanevate juurte tõttu nõrgenenud puud ründavad kahjurputukad, põhjustades puu hukkumist. Külmaseened levivad sageli keskealistes ja vanemates kuusikutes.
joonis 1.1.). Joonis 1.1. Leedu metsakaart Legend: Oranz Mänd; Lilla Kuusk; Sinine Kask; Hall Tamm; Roheline Saar; Tumehall Must lepp; Heleroheline Haab; Kollane Hall lepp Allikas: Lietuvos misku institutas 2009 4 Leedu metsad on enamjaolt segapuistud või lehtpuistud. Riigile kuulub 66% metsadest ning ülejäänud 34% on erametsad. Metsade tagavara kokku on 470 miljonit m³, millest 274 miljonit m³ on okaspuupuistud ja 196 miljonit m³ lehtpuupuistud. Metsandussektor annab tööd umbes 10 000 inimesele (FAO 2010). 5 2. Leedu metsaseadus 2.1. Ülevaade Esmakordselt jõustus Leedu metsaseadus 1994. aastal 22. novembril. Hiljem on metsaseadust uuendatud aastatel 1996, 1999 ja 2001. Peale 2001. aasta metsaseaudse jõustumist on tehtud väikseid muudatusi, kuid mitte palju. Leedu metsaseadus koosneb
miljonit kuupmeetrit. Pool metsa juurdekasvust moodustab harilik mänd (Pinus sylvestris), 30% harilik kuusk (Picea abies) ja 20% lehtpuud (peamiselt kask). Joonis 3. näitab Soomes olevate puuliikide aastast toodangut. Joonis 3. Pine (mänd), Spruce (Kuusk), Drain (metsa kasutus), Total increment (Kogu juurdekasv) 8.3 Metsade kooslus Soomes on vaid neli looduslikku okaspuuliiki, vähem kui 30 lehtpuu- ja puukujulist põõsaliiki. Enamus Soome metsadest on okaspuupuistud, lehtpuud kasvavad peamiselt segametsas. Segametsad ja lehtpuude ülekaal on tavaline viljakatel mineraalmuldadel ja kõrgustike metsades koos rohttaimedega. Kõige tavalisem segametsades kasvav liik on sookask. Harilik mänd on ülekaalus 66%-l, kuusk 24%-l ja lehtpuud 9%-l metsamaast. Lehtpuud, mis on olulised metsa elurikkusele ja pinnasele, kasvavad tavaliselt segametsades, moodustades 20% kasvavast metsast. 8.4. Metsa paiknemine Soomes paiknevad metsad üle terve riigi
Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või kändude vahendusel. Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu. Haiguse levikut soodustavad suvised raied, pidevad hooldusraied ja tihedamad okaspuupuistud. Söögiseentena tuntud külmaseened (Armillaria spp.) tekitavad samuti juure- ja tüvemädanikku. Haiguse tunnusteks on rohke vaigujooks juurtel ja tüvel. Mädanevate juurte tõttu nõrgenenud puud ründavad kahjurputukad, põhjustades puu hukkumist. Külmaseened levivad sageli keskealistes ja vanemates kuusikutes. Epideemiliste puhangutena esinev okaspuu-võrsevähk, mida tekitavad seened Gremmeniella abietina ja Ascocalyx abietina, kahjustab kuuskede võrsete koorealuseid
Taimegeograafilise jaotuse järgi kuulub Eesti põhjapoolkera parasvöötme metsa-vööndi salu- ehk nn segametsade allvööndi) põhjaossa. Lehtpuu ja okaspuu enamusega metsade osakaal on praktiliselt võrdne, mõlemad moodustavad 50% puistute pindalast. Tagavara osas on ülekaalus okaspuud, moodustades 53,7% kasvava metsa tagavarast, lehtpuude osaks jääb 46,3%. Puistute koosseisu järgi on 36% metsa pindalast okaspuupuistud ja 37% lehtpuupuistud. Okaspuu-lehtpuu segametsad moodustavad 27% metsa pindalast. Okaspuu või lehtpuupuistuks on loetud metsi, kus vastavad puuliigid moodustavad enam kui 75% puistu koosseisust. Sealjuures ei tarvitse ka okas- või lehtpuupuistud moodustuda ainult ühest puuliigist. Metsi, kus üks puuliik moodustab 70% või rohkem puistu tagavarast, on 54% pindalast; 46%-l metsadest jääb valitseva puuliigi osakaal tagavarast alla 70%.
mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel - koostis happeline reaktsioon. muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu- - lagunemise aste Metsahuumus- Metsakõdu lagunemisel tekib segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt - segunemine mineraalse kihiga. huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) puhtmännikud. Okaspuupuistud tarvitavad Arvestades kõdu kiiret muutumist ajas (seda amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalaineid vähem kui lehtpuupuistud. eeskätt viljakates kasvukohtades ja õhukeste mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus - sõltuvad kõdude puhul) on oluline ajaline aspekt (suvi, huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja
Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Eriti tuleb mullastikutingimusi arvestada metsade uuendamisel: metsakultuuride rajamisel ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisel. Liigiline koosseis – oleneb otseselt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu-segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt puhtmännikud (okaspuupuistud on madalama toitainete nõudlusega, kui lehtpuupuistud). Eestis on üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes h. tamm (vajab mineraalaineid 2-3 korda rohkem kui kask või haab). Võrreldes põllukultuuridega on metsapuude mineraalainete vajadus aga tunduvalt väiksem. Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus - sõltuvad väga suurel määral mullast, nii võib viljakal mullal
metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Eriti tuleb mullastikutingimusi arvestada metsade uuendamisel: metsakultuuride rajamisel ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisel. Liigiline koosseis oleneb otseselt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu-segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt puhtmännikud. Okaspuupuistud tarvitavad mineraalaineid vähem kui lehtpuupuistud. Eestis on üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes h. tamm (vajab mineraalaineid 2-3 korda rohkem kui kask või haab). Võrreldes põllukultuuridega on metsapuude mineraalainete vajadus tunduvalt väiksem. Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus - sõltuvad väga suurel määral mullast, nii võib viljakal mullal 100 aasta vanuselt kasvada I bon. 600...700 tm/ha tagavaraga männik ja vaesel rabamullal sama vana V bon
annaabi.ee 
