inimeste" vastu, ilusaid looduspilte, rahvapärane väljenduslaad · Ka Schuberti enda õnnetu armastus leidis siin vastukaja ja mõlemas tsüklis on palju autobiograafilist. "Kaunis möldrineiu" (1823) - 20 laulu · on hoolimata tsükli traagilisest lõpust täis lootust, armastust elu vastu ja õrna, nooruslikku romantismi · Looduse meeleolud on lahutamatult seotud kangelaste elamuste ja saatusega · Kogu tsüklit läbib tema alatise kaaslase - ojakese - kuju "Kaunis möldrineiu" · Noormees läheb otsima õnne, rännates läbi maa ojakese eeskujul. "Teele". · Oja ise näitab talle teed ja noormees otsustab järgneda oma sõbrale ("Kuhu") · Metsa südames jõuab ta veskini ("Peatus") · Ta armub ilusasse möldrineiusse ja talle tundub, et on oma õnne leidnud ("Tänulaul ojale") · Järgmised laulud peegeldavad kasvava armastuse vahelduvaid meeleolusid ("Laupäeva õhtu" , "Uudishimu", "Kannatamatus" ,
mõisa juures toimunud võitlusel. Peale venelaste Kuimetsa tungimist oli Gabriel ainuke, kes mõtles Agnese päästmise peale. Alguses oli neiu veidi pahane tema peale, et võõras mees teda sellisest olukorrast päästnud, kuid see pahameel lahtus peagi. Noored asusid koos rännakule Tallinna poole ja nad ei kujutanud ettegi, et on leinud oma tõelise armastuse. Rändajate esimeseks ööbimispaigaks teekonnal sai ojakese ligidal seisev üksik heinaküün. Hommikul magas rännakust väsinud preili kaua ning Gabriel läks teda vaatama. Teda lummas Agnese puhas ilu, tung neiut suudelda muutus väljakannatamatuks. Äkitselt ta kummarduski ja tegi oma soovi teoks. Agnes kõigepealt ehmus selle peale, aga siis teatasid mõlemad, et on armunud teineteisse. See oli rõõmusõnum noorpaari jaoks, peale seda oli väsimus kadunud, aga polnud ka enam kiiret Tallinna jõuda.
samal ajal lüli sündmuste ahelas. Tuntumad neist on "Ilus möldrineiu" (1823) ja "Talvine teekond" (1827). "KAUNIS MÖLDRINEIU" · 20 laulu (originaaltekstis 24 luuletust) on hoolimata tsükli traagilisest lõpust täis lootust, armastust elu vastu ja õrna, nooruslikku romantismi. · Looduse meeleolud on lahutamatult seotud kangelaste elamuste ja saatusega. · Kogu tsüklit läbib tema alatise kaaslase ojakese kuju. "TALVINE TEEKOND" · 24 laulu on tõsisem ja otsustavalt sügavam. · Nooruse illusioonide hingestatud poeesiast ei jää enam varjugi. · Elutunnetus on lepitamatult realistlik. · Kuid võitlus realismi pärast on nõudnud ka suuri ohvreid: kadunud on usk inimestesse ja tsükli põhimeeleolu on sünge, isegi traagiline. · Juurde on tekkinud kibe protestinoot sotsiaalse ülekohtu vastu, vaenuliku ja ebainimliku ühiskonna vastu.
Mulle meeldis see raamat , sest selles oli palju põnevaid seiklusi ja olukordi. Meelde on jäänud olukord ,kus nad leidsid joogiks vett ja oskasid seda veel ühel otstarbel ära kasutada nimelt ojake, mis tekkis sellest , juhatas neile teed maakera südame poole. Ühel päeval , kui nad uurisid galeriisid läks Axel teistest ette ning kui ta lõpuks avastas , et ta on oma sõbrad kaotanud , sattus ta suurde paanikasse. Üritades kaaslasi ojakese abil leida, tormas ta tuldud teed tagasi . Professori vennapoeg tahtis võtta sõõmu ojast, kuid märkas , et seda polnud enam . Tänu puuduvale veenirele mõistis ta , et on läinud valesse galeriisse. Huvitav oli lugeda ka raamatus kirjeldatud ürgaegsetest loomadest. Nad olid tohutult suured ja nende omavaheline võitlus muutus tõeliseks vaatemänguks ränduritele. Raamat andis ka teadmisi juurde, sest see käsitles palju geograafia ainestikku ja pisut ka ajalugu. Mulle meeldib , kui
· ..................... naine istub pikal toolil, mees seisab tooli taga Claude Monet 1840-1926 · "Eine vabas looduses" valge lina on maas ja naine istub peal · "Mulje e Impressioon" või "Päikesetõus" Le Havrei´ sadamas · "Mooniväli" punane põld · "Purjekad" järsk kaljusein, milles on auk, lahe kaldal · "Jaapani aed" sild üle ojakese · "Londoni sild Tower Bridge" · "Pidupäev" tänavaäärsed majad on lippe täis · seeriad heinakuhjadest ja Roueni katedraalist. Edgar Degas 1834-1917 - Kuulsamaid pastellimaalijaid. - Viib pastellmaali moodsa kunsti radadele. - Kujutab balletiartiste ja hobuseid, sest neile on ühised liikumine. - Balletiartiste maalib kulisside taga, mitte publiku vaates.
Toalindudele on sellisteks ärritajateks teiste lindude laul. Et ööbikud "satuksid lauluhoogu", tuleb neid hoida ühes toas tihase, lõokese ja nõmmlõokesega. Linde erutab muusikariista ja radio mäng; lindude laulu võib esile kutsuda noa hõõrumisega vastu taldrikut, vee valamisega tassi jm. Võimalik, et looduses mõjuvad ärritajatena mitmesugused helid ja mürad, nagu teiste lindude laul, konnade krooksumine puulehtede kohin, ojakese vulin, puude krigin jm. Mitte asjata ei tähelda linnu pidajad tihase laulus "kurvitsa" hääli, ööbikul "konna krooksumist" ja "vee vulinat" , puukoristajal "vilesid" , kanepilinnul aga "lõokese" häält. Laululinde on hoopis kergem kuulda kui näha. Pildil ööbik (Illustratsioon ööbikust, http://bio.edu.ee/loomad/linnud) Linnud laulavad kevadel väga palju, ilma liialduseta võib öelda, et paljud neist
Jätke see patsutamine ja klammerdumine. Olgu ta minu jaoks hing. Üks sõnum, mõte, siiruseavaldus, üks pilk temalt neid soovin ma, mitte uudiseid ega suppi. Poliitikat ja keelepeksu ja naabriteeneid võin ma saada odavamatelt kaaslastelt. Kas ei peaks sõbra seltskond olema mulle poeetiline, puhas, universaalne ja suur nagu loodus ise? Kas ma peaksin tundma, et meie side on labane võrreldes tolle pilvetriibuga, mis tukub silmapiiril, või selle õõtsuva rohupuhmaga, mis ojakese kaheks jagab? Ärgem halvustagem seda, tõstkem see tolle mõõdupuu kõrgusele. See suur trotslik silm, see põlglik ilu ta ilmes ja käitumises ei haava sind pisendamisega, vaid pigem tugevdavad ja ülendavad sind. Kummarda tema ülimuslikkuse ees; ära soovi, et ta ainsagi mõtte võrra kehvem oleks, vaid kogu ja võta kõik need aarded ükshaaval arvele. Näe temas oma paarikut. Olgu ta sulle alati
olla. Sisenesime tihedasse kuusemetsa, mis ümbritses Bucegi ümbrust. Sammusime kummalisel laial rajal, mis paistis olevat rajatud väga hoolega ja väga ammu. Korraga plahvatas- selge, me oleme iidsel kaubateel! Hardusega vaatasime tihedat metsa ja kujutlesime kaubavoore veeremas kaitsva ratsasalga saatel. Õhtu lähenes, läbitud oli juba palju maad. Tekkis erinevaid ettepanekuid: jääda laagrisse niipea kui ojakese leiame või minna pikalt lausa Bucegi püstloodis kaljude alla välja. Teede ristumiskohal läks Neeme kaarti kaasa võttes ojakest otsima, meie kinnitasime keha traditsioonilise sokolaadi ja allikavee kokteiliga. Vihma hakkas tibutama, esimest korda otsisime välja midagi vettpidavat. Adusime matka viiendat reeglit: kui tahate, et kogu aeg on ilus ilm, peab reisisihis ja-viisis valitsema üldine üksmeel.
edasijõudmine seetõttu kaunis vaevaline. Kui siis Tilleorus loomade puhkamiseks peatus tehakse, ühendab vaataja oma oru-muljes esteetilise ja rahvapärimusliku impulsi järgmisel moel. 250 Kadri Tüür, Timo Maran Ma astusin wankrist wälja kenad orgu waatama, mis oma ilu läbi igaühte imetselema paneb. Mõlembilpool kõrged äkilised mäekaldad litsuwad endi wahele ojakese, kes kui hõbelint oru rüpes hiilgab. Kõik tuletas mul- le kange Kalewipoea naljakad, antsakad teud meelde. Ka siin oli ta wana wägew käinud ja kehahäda kergitamas mälestuseks järwe, oja ja oru ilmutanud. (Maa-rahwa… 1860: 38) Kas nüüd see kirjeldus mõne toonase kalendrilugeja Tilleorgu vaata- ma sõitma ahvatles, ei ole kindel, kuid meeldejääva lugemiselamuse saab siit ometi – nii toona kui tänapäevalgi.
silmapilgul Gabrieli meelest peaaegu üleloomulik, ja üleloomulik oli ka noormehe tahtejõud, et ta sarnase kiusa-tuse vastu jaksas seista. «Mõtelge oma «seisuse peale, preili von Mönnikhusen,» ütles ta lühikese vaikimise järele kentsakalt kõlava, katkendliku häälega. «Olen ma teid pahandanud?» kogeles Agnes kohkudes. «Ei, aga ma ei tahaks, et teie hiljem iseenese üle pahandaksite.» Päike oli juba looja minemas, kui rändajad ojakese aarde jõudsid, mis siin laisalt metsaheina-maast läbi sirises. Ojakese ligidal seisis üksik heinaküün ja Gabriel leidis järele vaadates, et küünis ei tea mis ajast veel vähene osa heinu järele oli jäänud. «Taevas on meile armuline,» ütles ta rõõmuga. «Mõtlesin juba murega, kust öömaja leida. Tore ei ole küll seegi mitte ja' ara hellitatud junkur Georg tõmbab vist suu veidi krässu, aga vähemalt võib ta nüüd ometigi pehmel asemel ja katuse all puhata