Käisin pühapäeval, 15. märtsil Tallinna Metodisti kirikus kuulamas esmaettekannet Mart Siimeri kantaadist ,,Lapsed vaatavad maailma pääle...". Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist oikumeenilist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistidena esinesid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor, mis koosneb erinevatest kiriku kooridest. Kantaadi esiettekandel osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Collegium Consonante on noortest muusikutest koosnev projektiorkester. Dirigent Lehari Kaustel lõpetas 2008
3) peapiiskopid ja piiskopid; 4) ülempreestrid ja preestrid; 5) diakonid ( preestrit abistavad alamvaimulikud). Mingeid erilisi munga- ja nunnaordusid, vennas- või õeskondi õigeusu kirikus pole. Kloostrid alluvad piiskoppidele. Suurem osa õigeusu kirikuid on iseseisvad ehk a u t o k e f a a l s e d, väiksem osa - a u t o n o o m s e d. Õigeusk on levinud Kreekas ( seal on ta riigiusk, Kreeka õigeusu kirikupead - oikumeenilist Konstantinoopoli patriarhi - peetakse patriarhide seas auväärsuselt esimeseks, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes, Gruusias, Serbias, Tsernogoorias, Makedoonias, Bulgaarias, Rumeenias ja Moldovas. Õigeusk on omaseks saanud ka vene võimu alla jäänud soome - ugri rahvastele, sh. karjalastele ja setudele. Eesti iseseisvumisel eraldusid bolsevike alla jäänud vene kirikust ka siinsed õigeusklikud, moodustades Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku ( EAÕK)
I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. Pisut alla 300 miljoni liikme. - Protestantlikud/usutunnistuslikud kirikud: protestandid, anglikaanid, vabakogudused.
aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide homoiosliku kristoloogiaga ristiusku. Germaanlased omandasid kristluse alles siis vabatahtlikult, kui tajusid, et kristlaste jumal võitis germaanijumalaid oma meelevallas ja väes. Kristlusesse pöördumise küsimus otsustati hõimukuningate otsusega. Kaheksa esimest oikumeenilist kirikukogu e ülemaailmne kirikukogu e kontsiil: 1. 325 esimene oikumeeniline kontsiil Nikaias määras Nikaia usutunnistuse, pandi paika ülestõusmispühade kord need ei tohi olla juutide paasapühadega samal ajal. Õigeusukirik ei tunnista gregoriaanlikku kalendrit, sest selle järgi võisid lihavõtted sellele ajale langeda. 2. 381 teine oikumeenilline kontsiil Konstantinoopolis võitles samuti ariaanluse vastu 3
partikulaarsetel kirikukogudel (sinoditel) või nende kogude poolt vastuvõetud otsuste baasil. Kirikukogud toimusid nii Idas kui Läänes, kuid olulisem roll oli idaprovintsides toimunud kogudel. - apostlik kirikukogu Jeruusalemmas (49), Antiookias (328). Esimesi Läänes toimunud kirikukogusid oli Serdika (343). Üks esimesi kaanonite kogumikke oli Antiookia piiskopi Melethiose koostatud kogumik 4. saj. Eriti olulised on esimesed 7 oikumeenilist kirikukogu: 1. Nikaia 325 2. 1. Konstantinoopol 381 3. Efesos 431 4. Chalkedon 451 5. 2. Konstantinoopol 553 6. 3. Konstantinoopol - 680-681 5/6 e. Trullo (Trullanum) 691 (toimumispaik Konstantinoopol) 7. 2. Nikaia - 787 Neid kirikukogusid (õigemini nende otsuseid) tunnistasid nii Lääne kui ka Ida kirik, vaidlusi kutsus Läänes esile Trullo kirikukogu. Kreeka-katoliku kirikule on viimane väga oluline allikas. 2.2. Lääne allikad
Kristlased tegid pilte kui märki, mitte Jumala asendajat. Ikonoplastid ja ikonopuulid ehk pildilubajad ja pildipurustajad. Otsus pilte lubada aga mitte kui puuslikke vaid austusväärseid kujusid. 8. 860 870 kontsiil tunnustas Rooma paavsti primaati. Vastaseis Photiosega, Photiose skisma ehk kirikulõhe, poliitiline lahknevus. Hereesia tähendab õpetuslikku lahknevust, väärõpetus. Skisma kui katoliku ja õigeusu lahknevus. Ida kirikus 7 oikumeenilist kontsiili (8 Piibli järgi kuradist, seega rohkem ei saa tulla). Lääne kirikus 17 kontsiili (1438-39 Ferraras, Firenzes) keskajal. Goodid jt hõimud kaldusid ariaanlusesse, panid alguse teiste rahvaste kristlaseks saamisele. Ariaanlased said katoliiklasteks sissetungi käigus (eri hõimud, kes Rooma alasid vallutasid). 496 võtsid frangid vastu katoliikluse, 497 ristiti Clodovech ja tema kaaskond. Rooma riigi ajal sai kristlus valitsevaks ka provintsides, nt Briti saartel
monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Ariaanlus on õpetus, et Jeesus Kristus on Jumala loodud ning ei ole seega Jumalaga võrdne, ega ka igavene, vaid ainult sarnaneb Jumalaga. Levis barbarite seas, sest oli lihtsam kui katoliiklus. 325 kuulutati ariaanlus ebaõigeks, kuid 325-381 oli ta Roomas lubatud/keelatud vaheldumisi. 381 ariaanlus ketserluseks. Õpetuse lõi Aleksandria presbüter Areios. Kaheksa esimest oikumeenilist kirikukogu. Need olid juhtivate vaimulike vaidlused õige õpetuse üle, nendel töötati välja dogmad. 1. 325 Nikaias määrati ülestõusmispühade kord; 4 patriarhaati on võrdsed; Athanasiuse õpetus kolmainsusest kuulutati õigeks. 2. 381 Konstantinoopolis kuulutati ariaanlus ketserluseks. Võideldi ketserluste vastu. 3. 431 Effesoses nestoriaanluse (Kristusel oli inimlik ja jumalik alge) vastu. 4
Ibn Khaldun – 14 sajandi II pool, sündis Tuneesias, hiljem elas Egiptuses. Uuris poliitilise võimu (daula) tõuse ja langusi, eriti muidugi dar al islami alal. Leidis, et barbarid võtavad tavaliselt üle tsiviliseeritud riike, sest nad elavad lihtsamat ja omastküljest vooruslikumat elu. Selleks vajavad nad aga organiseerivat printsiipi – enamasti religioon, hiljem võtavad üle tsivilisatsiooni. Khaldun leidis, et võim peab olema võimalikult universaalne (st pooldas oikumeenilist impeeriumi). 1258 vallutasid mongolid Bagdadi – seda loetakse kalifaadi lõpuks. Hiljem hakkas islami aladel domineerima Osmanite riik, mille valitsejad said kaliifi tiitli. 3. Frangi riik Lääne-Rooma aladel tekkis arvukalt germaanlaste riike ja riigikesi. Üsna suur kaos ja üldine allakäik. Tugevaimaks kujunes frangi riik. 19
annaabi.ee 
