Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all, korraldasid preestrid rituaale mitte enda, vaid terve kogukonna nimel. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti sigade, veiste, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetud looma liha söödi kohapeal, kuid altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti saba ja vaagnaluu. Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ja tulevikus.
tempel. Templis hoiti jumala kuju, väiksel altaril põles väike jumala koldetuli. Peamiselt toimusid rituaalid altaril ja templisse tavainimesed sisenesid harva. Preestrid pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsades. Nad ei moodustanud omaette seisust, elasid sama elu mis aristokraadidki. Preestri amet oli nn auamet. Tähtsaim rituaal oli vereohver loomade tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalate inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi (vaagnaluu ja saba). Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Usupidustustest võtsid terve linna elanikkond, mõnikord ka orjad. Enamasti läksid pidulised rongkäigus pühamusse, kus järgnes ohvritalitus ja pidusöök + pillimängu-, laulu- või spordivõistlused. Oraakel (ld k oraculum ennustus) koht kus jumal õpetusi jagab, käidi ennustust küsimas.
· Demeter(Zeusi õde; viljakuse jumalanna) · Ares(Zeusi ja Hera poeg; sõjajumal) · Hephaistos(tulejumal,jumalate sepp) · Athena(sõjajumalanna) · Aphrodite(armastusejumalanna) Pühamud ja templiehitus Pühamu keskpunkt oli altar; jumala koda ehk tempel; templis hoiti jumala kuju; Preestrid ja rituaalid Vereohver; loomade tapmine altaril;tapetud loomaliha küpsetati ja söödi kohapeal; altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi Oraaklid Ended; manetion (koht kus jumal õpetusi jagab) rohkem aga teatakse terminit oraakel; Delfi oraakel; Surmajärgsus Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma; karistused pidid inimest taba eluajal; Hades riiki rändasid kõik hinged. 6.Avalikud Pidustused. Spordivõistlused, lüürika ja teater Spordivõistlused
T�htsamad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos. Kreeka p�hamu keskpunkt oli altar, millel toodi jumalatele ohvreid. T�htsamates p�hamutes oli jumala koda e. tempel. Suuremate p�hamute juures teenisid jumalaid preestrid ja preestrinnad. T�htsaim rituaal oli vereohver: loomade tapmine altaril. Loomaliha k�psetati ja s��di kohapeal, altar m��riti verega ja sellel s��datud ohvritulel k�psetari inims��giks k�lbmatuid loomade osi. Toimusid iga-aastased usupidustused. J�lgiti endeid. Olid olemas p�hamud, kus v�is jumalatelt n�u k�sida - oraaklid. Esile t�usis Delfi oraakel. Kreeklased uskusid, et algul valitses Maad Taevas ja Maa, hiljem aga vanema p�lvkonna jumalad e. titaanid. *********************************************************************************** AVALIKUD PIDUSTUSED Sport Peeti peaaegu k�igis linnriikides. Sporditi alasti
· Ametis olid ka preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid olid templi teenrid, temalt nõuti rituaalset puhtust, ta pidi olema kehaliselt tugev ja terve ning elama karsket elu Jumalaga seotud kohad · Templid, mille juures paiknevatel altaritel toodi ohvreid jumalatele. Altariltapeti loom, enamasti veis, siga lammas või kits; tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti vaagnaluu ja saba · Oraaklid (ennustuskoht Vana-Kreekas, kus küsijale anti jumala nimel vastuseid), kus jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad
eest. *Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist. *Tuli austada jumalaid neist lugupidavalt kõneledes ja neile ohverdades, hoiduda ülekohtust kaasinimese vastu. *Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhja piiril. *Kreeka pühama keskpaik oli lageda taeva all asuv altar. *Tähtis rituaal oli vereohver: loomade (veiste, sigade, lammaste, kitsede) tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal. Altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi. *Iga aasta peeti usupidustusi. *Jumala õpetusi ja endeid jagasid oraaklid. (Kuulsaim Delfi oraakel) *Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Karistused kanti eluajal või pärandati järglastele. 2.2 Pärsia religioon (73) *Pärslaste usk oli sarnane India usuga. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine.
harva, mistõttu oli tähtis templi välis- mitte siseehitus. Preestrid ja rituaalid. Preestrid olid pühamute juures jumalaid teenivad isikud, kes pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsadest. Nad korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetu küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, sageli vaagnaluu ja saba. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Kuulsaim on Delfi oraakel kuna müüdi järgi oli Apollon tapnud seal lohemao püütoni. Surmajärgsus- Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku surmajärgsusele. Kõik karistused pidi inimene elu ajal kätte saama
Preestrid ja rituaalid. Preestrid olid pühamute juures jumalaid teenivad isikud, kes pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsadest. Nad korraldasid rituaale terve kogukonna nimel kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetu küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, sageli vaagnaluu ja saba. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Kuulsaim on Delfi oraakel kuna müüdi järgi oli Apollon tapnud seal lohemao püütoni. Surmajärgsus- Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku surmajärgsusele. Kõik karistused pidi inimene elu ajal kätte saama
neile oma palveid esitada. Kuid suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Enamasti pärinesid ka kindlatest suursugustest suguvõsadest. Kuid preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elasid aristokraatide tavapärast elu. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitseda tapmine jumala altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti vaagnaluu ja saba. Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Jumalate ühine austamine ühendas polise kodanikke. See ilmnes eriti paljude iga-aastastel usupidustustel, millest tähtsamad ühendasid tervet linnriigi elanikkonda: nii mehi kui ka naisi. Mõnedest pidustustest võtsid osa ka orjad
annaabi.ee 
