Neid on loomulikult igasuguseid alustades vägitegudest lõpetades „kükloobidega“. Mõningaid lugusid räägitakse praegugi. Euroopa nimi tuleb samuti Kreeka müüdist, kus ennast sõnniks moondanud Zeus röövis Foiniikia kuninga tütre Europe ja viis ta mere taha Kreetale. Mütoloogias mängivad suurt rolli ka Olümpose jumalad, kellest on samuti liikvel palju müüte. Vanas-Kreekas olid kõik tegevused tihedalt läbi põimunud religiooniga. Tegeleti kombetalitusega ja ohverdustega, et jumalatele meelejärele olla. Usupidustuste ajal sõõdi- joodi rikkalikult. Isegi teater sai alguse veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, mille käigus kanti ette komöödiaid ja niinimetatud satüüridraamasid. Juba 6. sajandil kujunes välja ka tragöödiažanr. Klassikalise ajajärgu kuulsaimate näitekirjanikena tuuakse tavaliselt esile Aischylos, Sophokles ja Euripides. Esimene neist rajaski tragöödia kui omaette žanri.
osutusid häirivaks. Lisaks ei saa mainimatta jätta ka kokkuvõttes probleemi tõstatamist. Kirjatöö autor on alustanud teema arendust ajalises ja loogilises järjekorras, ning edasi liikumine oli ühtlane, sujuv ja hästi jälgitav. Alustatakse algusest, ajast, millal inimesed seavad oma esimesed eesmärgid, mille saavutamisel liigutakse edasi juba uute, suuremate ja enamte eesmärkideni. Ning lõpetas erinevate viisidega, kuidas eesmärkideni jõuda ja nendega kaasnevate ohverdustega, valikutega ja tähtsustega. Kõiki seisukohti ei ole vaadeldud mitte ainult ühest vaatenurgast vaid on oldud subjektiivne ja arvestatud ka mitmete erinevate arvamustega. Igale väitele ja arvamusele on toodud juurde ka näide, mis toetaks, kinnitaks või põhjendaks antud seisukohta. Küsimusele ,,Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad?", on toodud hulganisti näiteid, mis on omavahel hästi seotud ja arvesse võetud
Spartas ei pandud üksikisikuid tähele keskenduti riigi asjadele. Kreeka usk ja jumalad ( õ lk 110-115) 1.Millistena kujutasid kreeklased oma jumalaid? Neid kujutati inimeste sarnastena (antropomorfsed) 2.Iseloomusta 3 jumalat ZEUS oli pea jumal, peeti jumalate isaks ja ka tormi ning vihma jumalaks APOLLON oli päikesejumal HADES teda peeti allmaailma valitsejaks 3.Kuidas kreeklased jumalatega suhtlesid? 1)läbi templite 2)ohverdustega 3)usupidustused 4.Milline oli kreeklaste kujutlus surmajärgsusest? See arvati olevat teistsugune kui tavaline elu. 5.Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest? Sest tavalised inimesed sinna sisse tavaliselt ei sattunud ning seepärast pidi väline ilme tekitama inimestes aukartust. 6.Mõisted- Delfi oraakel- spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Sport, kirjandus ja teater (Õ lk 116-121)
Saabub öö. Sõda lõppeb. IX laul Kreeklased peavad Agamemnoni telgis nõu. Diomedes on indu täis. Nestor tahab, et Agamemnon Achilleusega rahu sõlmiks. Nestor, Aias, Odysseus lähevad Achilleuse laagrisse. Agamemnon lubab Achilleusele tagasi tuleku eest...lk32. Ahilleus keeldub. Mehed lahkuvad. X laul Agamemnon ei saa magada. Diomedes ja Odysseus lähevad salakuulajateks Troojalste juurde. Dolon satub nende teele. Mehed peatavad ta ohverdustega. Hektor saatis ta kreeklaste plaane nuhkima. Dolon räägib et neile (troojale) saadeti appi traaklased Rhesose juhtimisel. Odysseus varastab hobused. Diomedes tungib traaklaste juurde ja tapab 12 traaklast ja Rhesose. Kreeklased pidutsevad. XI laul Kreeklased alustavad vasturünnakut. Agamemnoni ette ilmub Antenori poeg Koon ja haavab teda. Ta tapab Kooni. Agamemnon põgeneb. Hektor näeb seda ja Trooja Ründab vastu. Odysseus ja Diomedes otsustavad võidelda, teised põgenevad
mõju. (Wilkinson, Philip 2008: 34) Jumalad ja jumalannad mängivad olulist rolli inimsuhete kujundamisel ka Kreeka müütides. Müütilised lood seiklustest, sõjast ja vaprusest on toodud näiteks, et selgitada kõrget moraali. Lugude sõnum oli kreeklastele selge: et saavutada edu, ei pea üksnes hoiduma jumalate solvamisest, vaid võimsamaid neist, nagu Zeusi ja tema liitlasi, tuleb lepitada sündsa käitumise ja rituaalsete ohverdustega. Homerose müütiliste lugude seotust Kreeka jumalate ja inimlike voorustega õigluse, tarkuse, vapruse ja mõõdukusega tunnistas kogu Kreeka ühiskond. Kreeklaste mütoloogia mõjutas suuresti roomlastest vallutajate müüte ning on jätnud lääne ühiskonnale uskumatult suure pärandi, mille mõju kestab tänaseni. (McKenzie, Prime, George, Dunning 2002: 16-17) Tempel Kreeka arhitektuuri ja kunsti väljapaistvaim näide on tempel, vanakreeka keeles naos.
Jaapan · Kaks peamist religiooni: 1. Shintó religioon-maailmavaade. (tuleneb hiina keelest) 2. Butshudó ehk Zen-Budism religioon-maailmavaade. Shintó jumalate tee · Siiani Jaapani kultuuriruumis tähtsal kohal, on suuresti mõjutatud Hiina poolt. · Shintó on entniline religioon ehk omane ühele kindlale rahvale ehk jaapanlastele. · Uskumise aluseks: Igal olendil on olemas hing, pärast surma hoiab hing keha lähedusse. Hing tuleb vaigistada, kas ohverdustega või siis esivanemate mälestamisega, et hing ei tuleks kummitama. · Maailm, kus me elame, on täidetud kami-dega. · Kami jumal, jumalus. (8 miljonit kamit Yao yorozu no kami) · Kamid võivad olla koha(kaitse)vaimud, loodusvaimud jne. · Kõige olulisem on päikesejumalanna Amaterasu. · Kamid on kaasa tulnud ka modernsesse maailma. · Kamidel on seos põllumajandusega usuti, et riitustega saab tagada suurt taimekasvu.
Nt India, Venemaa.. Olevikule orienteeritud kultuurid juhinduvad tänasest päevast. Minevik on läinud, tulevik aga ebamäärane. Seepärast on parem keskenduda hetkele: seatakse valdavalt lühiajalisi eesmärke ja oodatakse kiireid tulemusi. Nt mitmed Aafrika riigid. Tulevikule orienteeritud kultuurid teevad valdavalt tulevikku suunatud plaane. Pikaajaliste eesmärkide saavutamise nimel võidakse ohvriks tuua lühiajaline kasu. Tuleb varuda kannatlikkust ning olla nõus tänaste ohverdustega, lootes et see toob tasuks stabiilsuse ja heaolu. Üldiselt ollakse aga tuleviku suhtes optimistlikud ning loodetakse oma tänaste tegudega seda mõjutada. Aeg on raha - seda tuleb kasutada või see kaotatakse. Tulevikku orienteeritud riigid on näiteks USA ja Brasiilia. Ülevaatlikkuse saamiseks on järgnevalt mitteverbaalne käitumine jaotatud 6 erinevasse dimensiooni: 1) füüsiline kontakt - puudutused.
või vägedesse. Rituaal oluline sümbolite süsteem, mille abil inimene suhestab end uutesse olukordadesse, uutesse tingimustesse ja mille abil ta kommunikeerub ning millega ta kontrollib ennast. Rituaal on sümboolne tegevus. Religioosses rituaalis viidatakse sageli jumalikele või üleloomulikele olenditele või ka esivanematele, rituaalis osalejad kutsuvad neid välja ning lepitavad, toidavad (andide või ohverdustega) ja austavad neid või astuvad nendega mõnel muul viisil ühendusse. Rituaalide kaudu püütakse tulla toime inimeksistentsi kesksete probleemidega. Rituaalidel on võime muuta inimesi või olukordi. Sageli rituaalid võimendavad või vähendavad inimese vajadusi ja emotsioone. Rituaalides manipuleeritakse sümbolite ja pühade objektidega, nii edastatakse ideoloogilisi sõnumeid. Rituaalide abil saab
suuremat kontrolli endi aja üle, mis samuti soodustab osalemist spordis. 103 Madalama sotsiaalmajandusliku seisundiga inimgrupid, vastupidi, on seotud selliste spordialade harrastamisega, mis on odavam, mille harrastamise tingimused luuakse ühiskonna poolt. Samuti on nende puhul kalli spordirõivastuse või inventari soetamine seotud teatud liiki ohverdustega kuna sellelaadsete kulude seoses loobutakse puhkusest või mööbli ostmisest. Ka ei ole madala sotsiaalmajandusliku seisundiga inimeste puhul spordiga harrastamine nii stabiilse iseloomuga. Inimestel, kes kulutavad enda aega ja jõudu igapäevaste elumurede lahendamiseks, jääb vähe resursse alles spordiharrastuse muutmisel endi elustiili osaks. Need, kes on majanduslikult kindlustatud, järgivad aga selgelt ideoloogiat,
annaabi.ee 
