mõelnud sellele, kuidas selline autosõit lõppeda võib. Väga vale valiku tegi ka see autojuht, kes seadis enda otsusega sõitma minna nelja noore inimese elu ohtu. Need noored oleks võinud enne tegutsemist oma teod korralikult läbi mõelda ning võibolla poleks siis ka sellist õnnetust juhtunud. Päev enne Haapsalu õnnetust sõitis Tartus autoga vastu betoonist raudtee silda 21-aastane mees. Ta põgenes suurel kiirusel politsei eest, sõitis üle ohutussaare ning rehvi lõhkemisel kaotas auto üle kontrolli. Õnneks jäi see mees elama, kuid sai vigastusi. Ta oleks saanud õnnetuse ära hoida, kui ta oleks peatunud politsei peatumismärguande peale. See mees tegi väga rumala otsuse, sest sellised tagaajamised lõppevad alati kas õnnetusega või sellega, et politsei jõuab autole järgi. Nüüd saab see mees ilmselt ka karmima karistuse, isegi kui ta oli joobes või oli tal midagi muud varjata oleks ta võinud koheselt reageerida politsei
puudub, peab jalakäija juhinduma sõidukifoori tuledest. JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §34. Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija tõstab käe üles, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel kuni suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee teisel poolel, lõpetama ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise. §35. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda. §36. Jalakäija ei tohi: 1) ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel väljaspool ülekäigurada; 2) minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit; 3) liikuda kiirteel;
väiksemat nähtavuskolmnurka. 16. Nõuded kõrvaltee (ristuva tee) pikiprofiilile ristmiku lähialas 17. Millal on vajalik ohutussaar ülekäigurajale 18. Ringristmike erinevad variandid (liigitus) 19. Mis on põimumine Põimumisalana tuleb käsitleda ala, kus rajavahetuste sagedus on suurem võrreldes tavalise maanteelõiguga ristmikevahelisel alal. 20. Max jalakäijate tihedus ohutussaarel, ohutussaare min suurus 2 in/m2, 6 m2 ; (2 inimest ruutmeetrile) 21. Mis on tagasiaste kõrge saar tagasiastega min 0,5 m kui äärekivi > 10 cm 22. Eritasandilised liiklussõlmed – trompet Kasutatakse T-kujulise (3 harulise) ristmiku puhul. Sobiv kasutada, kui peateelt on suur vasakpöörde intensiivus kõrvalteele. Koosneb 1 silmusrambist ja 3 st sujuvast rambist ning 1 viaduktist või tunnelist. 23. Eritasandilised liiklussõlmed – jaotusringiga sõlm 24
..............................................................................36 8.10. Aeglustusraja elementide pikkused ....................................................................................................37 8.11. Aeglustus- ja kiirenduskõveriku klotoidide parameetrid ....................................................................38 8.12. Nõutavad nähtavuskaugused reguleerimata raudteeületuskohal ......................................................39 8.13. Ohutussaare mõõtmed .......................................................................................................................40 8.14. Suurimad eraldusriba laiused, mis vajavad veel põrkepiiret ..............................................................40 8.15. Sõidutee katend ..................................................................................................................................40 9. LOAD JA KOOSKÕLASTUSED NÄITED ....................................
Kui ristmikul jalakäijafoor puudub, peab jalakäija juhinduma sõidukifoori tuledest. § 34. Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija tõstab käe üles, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel kuni suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee teisel poolel, lõpetama ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise. § 35. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda. § 36. Jalakäija ei tohi: 1. ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel väljaspool ülekäigurada; 2. minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit; 3. liikuda kiirteel; 4
..............................................................................48 8.10. Aeglustusraja elementide pikkused ....................................................................................................49 8.11. Aeglustus- ja kiirenduskõveriku klotoidide parameetrid ....................................................................50 8.12. Nõutavad nähtavuskaugused reguleerimata raudteeületuskohal ......................................................51 8.13. Ohutussaare mõõtmed .......................................................................................................................52 8.14. Suurimad eraldusriba laiused, mis vajavad veel põrkepiiret ..............................................................52 8.15. Sõidutee katend ..................................................................................................................................52 9. LOAD JA KOOSKÕLASTUSED NÄITED ....................................
- silmusrambid - poolsujuvad rambid - sujuvad rambid 45. Sõidutee laius rambil. Sõidutee laius tuleb määrata sõltuvalt - sõiduradade arvust rambil - segaliikluse tüübist - sõidutee siseserva raadiusest 46. Nõuded jalakäijate ohutussaartele. - saared ja kõnniteelt ülekäigule mineku kohad tuleb kavandada nii, et neid saaksid kasutada vaegliikujad nii ratastoolis kui ka jalgsi. - Kõnnitee ja ohutussaare äärekivi kõrgus ülekäiguraja kohal peab jääma vahemikku 2,5 cm kuni 4,0 cm. - Ohutussaar peab analoogiliselt kõnniteega olema tõstetud sõidutee pinnast kõrgemale. 47. Parempöörete projekteerimine ühetasandilisel ristmikul. - parempöörde raadius, mis on määratud sõiduteeserva või äärekivi joone raadiusega, võib olla kas ühe-, kahe- või kolmetsentriline. - Kolmetsentrilise kõvera raadiuste omavaheline suhe R1 : R2 : R3 2:1:3.
...................................36 10.13 Nähtavuskaugus kiirendusrajalt põhirajale.................................................................36 10.14 Nõutavad nähtavuskaugused reguleerimata raudteeületuskohal.................................36 10.15 Kergliiklustee eraldamise nõuded sildeehitusel..........................................................37 10.16 Sõidutee ning kergliiklustee vahelise eraldusriba vähim laius...................................37 10.17 Ohutussaare mõõtmed.................................................................................................37 10.18 Takistuse, järsu nõlva või veekogu kaugus lähima sõidutee äärest, mis vajab kaitsvat põrkepiiret.............................................................................................................................38 10.19 Kahe naaberpiirde vaheline vähim kaugus.................................................................39 10
kaudu (väljumata selle piirest) või ristmikul. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu. 8. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Koos vahendiga (kelk, jalgratas, rula jmt) tuleb sõidutee ületada jalakäija tavakiirusega. 9. Sõidutee tuleb ületada lühemat teed mööda, ohutussaare olemasolul selle kaudu. 10. Reguleerimata kohas sõidutee ületamisel tuleb veenduda ülemineku ohutuses. Üldised juhtnöörid õnnetusjuhtumi korral tegutsemiseks · Säilita rahu! · Turvalisuse eest vastutav täiskasvanu jagab ülejäänud kaasas olevatele täiskasvanud saatjatele ülesanded: *kes teavitab vajadusel päästeametit numbril 112 või politseid numbril 110, *kes tegeleb vajadusel kannatanutega,
2) teega külgnevad alad või objektid vajavad kaitset; 3) kahesuunalise liikluse korral vastassuunaliiklus vajab kaitset; 4) kui see on vajalik sõidukites viibijate kaitseks teelt väljasõidul, näiteks kukkumisel või põrkamisel vastu sõidutee kõrval olevat ohtlikku takistust. Miks tuleb eelistada neljakülgse ristmiku vasaknihutust Nihutatud harudega neljakülgsel ristmikul on eelistatumaks vasaknihutus, kuna siis ei tule peateele täiendavaid vasakpöördeid Ohutussaare minimaalne pindala 1,5*2 m ehk siis 3m2, erandlikul juhul kiiruseepiiranguga 30 km/h. Mis on tagasiaste sõiduraja ja jaotussaare vaheline ala. Miks ringristmike sisenev haru nihutatakse tsentrist vasakule et ringile sõitvad autod vähendaks kiirust. Millisest liiklussagedusest alates tuleb sooritada ristmiku kontrollarvutused Kui ristmiku läbilaskvuse ligikaudse määramise järgi jääb konfliktpunktis kriitiline liiklussagedus vahemikku 1100 a/h
Liikumisvaegurile ettenähtud parkimiskoha laius peab olema vähemalt 3,5 m ja pikkus 6,0 m (vt Joonis 3). Joonis 3. Parkimisplatsi pinnavajadus (Riigi Teataja, 2002) Kui parkimiskoha kaugus on enam kui 50 m, peab olema võimalik sõita autoga või rühmabussiga, ükskõik mis ukse, soovitavalt peaukse ette. (Riigi Teataja, 2002) 1.3.3.3. Jalg- ja kõnniteed Kõnnitee peab sõiduteest olema eraldatud vähemalt 60 mm kõrguste äärekividega. Kõnnitee ohutussaare äärekivi kõrgus tänava ületamise kohas ei tohi olla üle 40 mm ja alla 25 mm. Jalakäijate ületuskoha äärekivid ei tohi olla ebamäärase geomeetrilise kujuga. Sõiduteele laskumiseks, sealt kõnniteele või ohutussaarele tõusmise hõlbustamiseks, ei tohi kasutada längu lõigatud äärekive ega paigutada sõiduteele kaldpakke. Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda kattega, mis märgudes ei muutu libedaks.
annaabi.ee 
