Üleloomulike jõude moodustavad usulise tegevuse valdkonnad. Hing ei ole isikuline ega umbisikuline olend. Hing ei ole ühtne, see tungib välja ekstaasis olemise kaudu. Seda et hing on kehast eraldi olev üksus ei aktsepteeri täielikult isegi lunastusreligioonid. Üleloomulike jõudude personaalsus või umbisikulisus etendavad elus millegi toimumist, millel on tähendus. Matmisvormid surnust rahu saamiseks tuleb hing ohutada või hauda ajada. Hauda peab minema kogu vara. Hiina leinaeeskirjades on räägitud tagajärgedest näiteks leinaajal ei tohi olla ametikohustusi. Kui on tekkinud hingede, deemonite ja jumalate maailm, mis elab oma mõistusele kättesaamatut, enamasti sümbolite ja tähendamiste kaudu mõistetavat teispoolset elu siis see annab kaalu maagilistele oskustele. Ei tule mõjutada tunnuseid või sümboleid vaid võimu, tuleb mõjutada sümbolite abil, mis midagi tähendavad vaimule või hingele
reflekteerivate pindadena poleeritud metalle ja peegleid. 43.Elektrienergia kvaliteet. Nagu igal teisel toodangul, on ka elektrienergial(el.en) oma kvaliteedinäitajad, mis peavad tagama tarbijate häireteta töö ja ohutuse.Et el.en. arvestatavaid varusid pole võimalik soetada, tuleb põhiliseks kvaliteedinäitajaks lugeda toite katkestamatust. Vajaliku el.varustuskindlustuse järgi jaotatakse eltarvitid 3 järgmisse katekooriasse: I kategooria- el.tarvitid, mille el.varustuse katkemine võib ohutada inimeste elu, tekitab tunduvat kahju majandusele, kallite põhiseadmete kahjustusi... II kategooria- eltarvitid, mille puhul toitevaheaeg on seotud tootmise massilise katgemisega, tööliste, mehhanismite masslilise seisakuga. III kategooria- kõik el.tarvitid, mida ei saa liigitada I ega II kategooriasse. Elektiga varustajal on õigus katkestada el.en. andmine targijatele järgmistel juhtudel: a)lepingulise tarbimisvõimuse ületamine,b)el.en
Nimelt j-ndasse ritta kirjutatakse i-nda rea elemendid. Juhul kui i = j on |Ai(j) | = 0, sest maatriksil Ai(j) on i-s ja j-s rida u ¨hesugused. Samas i = j korral |Ai(j) | = |A|. Seega |Ai(j) | = |A|ij . (6.3) Arendame determinanti |Ai(j) | n¨ uu¨d j-nda rea j¨argi. Valemi (4.6) abil praegu saame |Ai(j) | = ai1 Aj1 + ai2 Aj2 + . . . + ain Ajn . (6.4) Siin on vaja r~ohutada, et iga i korral on j-nda rea elementide algebralised t¨aiendid u ¨hesugused, nimelt maatriksi A j-nda rea omad. V~orreldes n¨ uu¨d valemeid (6.3) ja (6.4) ja kasutades (1.4), saame ai1 Aj1 + ai2 Aj2 + . . . + ain Ajn = |A|ij , i, j Nn . (6.5) Lugejal palume t~oestada, et kui kirjaldatud m~ottek¨ aigud viime l¨abi j-nda veeru jaoks, me saame a1i A1j + a2i A2j + . .
elemendid. Juhul kui i = j on |Ai(j) | = 0, sest maatriksil Ai(j) on i-s ja j-s rida u ¨hesugused. Samas i = j korral |Ai(j) | = |A|. Seega |Ai(j) | = |A|δij . (6.3) Arendame determinanti |Ai(j) | n¨ uu¨d j-nda rea j¨argi. Valemi (4.6) abil praegu saame |Ai(j) | = ai1 Aj1 + ai2 Aj2 + . . . + ain Ajn . (6.4) Siin on vaja r˜ohutada, et iga i korral on j-nda rea elementide algebralised t¨aiendid u ¨hesugused, nimelt maatriksi A j-nda rea omad. V˜orreldes n¨ uu¨d valemeid (6.3) ja (6.4) ja kasutades (1.4), saame ai1 Aj1 + ai2 Aj2 + . . . + ain Ajn = |A|δij , ∀ i, j ∈ Nn . (6.5) Lugejal palume t˜oestada, et kui kirjaldatud m˜ottek¨ aigud viime l¨abi j-nda veeru jaoks, me saame a1i A1j + a2i A2j + . .
( l.90-92) Näiteks joonisel 4.1 kujutatud funktsioonil on punktides koordinaatidega (a, f(a)), (b, f(b)), (c, f(c)) ja (d, f(d)) lokaalsed ekstreemumid. Esimese kolmes ekstreemumpunktis on graafik sile, seega on funktsioon seal diferentseeruv ning tema tuletis võrdub nulliga: f(a) = f(b) = f(c) = 0. Graafiku puutujad on neis punktides horisontaalsed. Seevastu neljandas ekstreemumpunktis koordinaatidega (d, f(d)) ei ole graafik sile, seega f(d) puudub. Siinkohal tuleb r~ohutada seda, et teoreemile 4.2 vastupidine v.aide ei kehti.See t.ahendab, et igas kriitilises punktis ei tarvitse ekstreemumit olla. Teiste s~onadega: funktsioonil v~oib olla selliseid kriitilisi punkte, kus ekstreemumit ei ole. N.aiteks funktsioonil f(x) = x^3 on kriitiline punkt x = 0 (sest f(0) = 0).Samas aga see funktsioon kasvab kogu arvteljel, kaasa arvatud punkti x = 0.umbrus. Seega ei ole funktsioonil f(x) = x^3 punktis x = 0 lokaalset ekstreemumit.Paneme t.ahele, et ka joonisel 4
T¨o¨os kasutan C. S. Peirce m¨argiteooriat ning mitmeid inglise ja jaapani keelseid m¨argis~onastikke. Eesm¨ark on suhteliselt pragmaatiline, p¨ uu¨e luua mingit korda eri m¨argi- s~onastike vastuolulistes seletustes ning esitada m¨argis~onastikule kohane andmebaasi struktuur. Hiina kirjam¨arkide kujunemislugu on ilmselgelt seotud t¨anap¨aeval Hii- nas, Jaapanis ja Taiwanis kasutusel olevate kirjas¨ usteemidega. Tahaksin r~ohutada muistse Hiina m¨argis¨ usteemi globaalset unikaalsust, hiina kirja- m¨argid on ainus kirjas¨ usteem, mis on l¨abi aastatuhandete vastu pidanud muudatustele inim¨ uhiskonnas ning mida 20. sajandi l~opuski veel j¨atkuvalt kasutab u ¨le miljardi inimese. Kanji m¨arkidega samal perioodil v¨alja ku- junenud egiptuse (tekkeaeg u. 3000 a. e.m.a.) ja sumeri (u. 3000 a. e.m.a.) ning hilisem maajade (4. saj.) kirjas¨ usteem pakuvad erinevalt
Graafiku puutujad on neis punktides horisontaalsed. Seevastu neljandas ekstreemumpunktis koordi- naatidega (d, f (d)) ei ole graafik sile, seega f (d) puudub. yy y = f (x) G a b c d e x Joonis 4.1 Siinkohal tuleb r~ohutada seda, et teoreemile 4.2 vastupidine v¨aide ei kehti. See t¨ahendab, et igas kriitilises punktis ei tarvitse ekstreemumit olla. Teiste s~ onadega: funktsioonil v~oib olla selliseid kriitilisi punkte, kus ekstreemumit ei 88 ole. N¨aiteks funktsioonil f (x) = x3 on kriitiline punkt x = 0 (sest f (0) = 0). Samas aga see funktsioon kasvab kogu arvteljel, kaasa arvatud punkti x = 0 ¨mbrus
Graafiku puutujad on neis punktides horisontaalsed. Seevastu neljandas ekstreemumpunktis koordi- naatidega (d, f (d)) ei ole graafik sile, seega f (d) puudub. yy y = f (x) G a b c d e x Joonis 4.1 Siinkohal tuleb r~ohutada seda, et teoreemile 4.2 vastupidine v¨aide ei kehti. See t¨ahendab, et igas kriitilises punktis ei tarvitse ekstreemumit olla. Teiste s~onadega: funktsioonil v~oib olla selliseid kriitilisi punkte, kus ekstreemumit ei 88 ole. N¨aiteks funktsioonil f (x) = x3 on kriitiline punkt x = 0 (sest f (0) = 0). Samas aga see funktsioon kasvab kogu arvteljel, kaasa arvatud punkti x = 0 ¨mbrus
1) koondub, siis rea u ¨ldliikme piirv¨a¨artus lim un = 0 (8.5) n 3 Tarvilik on see tingimus selle t~ottu, et ilma selle tingimuse t¨aidetuseta rida koonduda ei saa. Eelmise punkti n¨aites 3 vaadeldud rida on ka selle tingimuse j¨argi hajuv, ¨ldliikme uk = (-1)k+1 piirv¨a¨artus piirprotsessis k puudub. sest u Tuleb r~ohutada, et tingimus (8.5) on rea koonduvuseks tarvilik, aga mitte piisav, st selle t¨aidetusest ei j¨areldu rea koonduvus. N¨aiteks harmoonilise rea (8.3) korral on koonduvuseks tarvilik tingimus 1 lim =0 k k t¨aidetud, kuid ometi on v~oimalik t~oestada, et harmooniline rida on hajuv. 8.3 Positiivsete liikmetega ridade koonduvustunnused
annaabi.ee 
