Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, pdes antiikfilosoofiat ristiusu tdedega hte sobitada. Btsantsi lihtrahvale ji antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi phakute elulood ehk hagiograafia. Phakute austamine oli rahva seas vga levinud. Phak alustas varakult vaga eluga, hlgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri mrtsisurma vi krges eas usklike poolt palavalt armastatuna.
Platonist ning Aristotelest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Suur osa antiikkreeka teostest on meieni säilinud just Bütsantsi käsikirjade vahendusel. Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiograafia. Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised: pühak alustas varakult vaga eluga, hülgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri märtrisurma või kõrges eas usklike poolt palavalt armastatuna. Sellised elulood ei peegelda mitte niivõrd reaalsete pühameeste ja naiste elusid, kuivõrd toonaste lugejate maitset.
Mina leian, et tahtevabadus on täiesti olemas, kuid kindlasti on ka tegemisi, mida me lihstalt ei saa tegemata jätta. Need otsused või võiks lausa öelda vajadused, on aga iga inimese jaoks niivõrd loomulikud ning harjumuspärased, et meil ei tulegi mõtteseki, küsida endalt kas ma tahan seda teha või ei. Tahtevabadus kui reaalsus eksiteerib kohe kindlasti iga inimese elus. Muidugi ei saa väga liiale minna oma tahte, ohjeldamatuse või taltsutamatuse ülesnäitamisega, koledaid näiteid on küll ja küll. Üheks koledamaks näiteks on sõda. Ja üksikinimene, kes on oma valikutes vaba, võib mõnel juhul valida ka sellise tahte, sellise jaatuse, mis käib vastu elule, sealhulgas ka ta enda omale, on hävitav enesetapuni välja. Muidugi eelistatakse tasakaalu. Aga kõiksugu asju juhtub. Kusjuures see kõik on ikkagi tahtevabadus ja vaba valik! Inimese õigus!
VII raamat. Ohjeldatus on hea iseloom ja ka eeskujulik omadus. Ohjeldamatus on vastupidi. Inimene võib olla nii ühte kui teist. Kuidas seostada ohjeldamatud ja ohjeldatud inimest? Nauding ja kannatused mõjutavad mõlemaid, kuigi need pole ühte moodi, on nad ühel võimalus valida ja teisel mitte. Taltsutamatu on vähese himuga. Ohjeldamatuks ei kutsuta neid, kellel on looduslik põhjus või kes käituvad haiglaslikult. Ohjeldamatus võib olla seotud nii vihaga kui himudega. Himuga seotud ohjeldamatuse järgi minnakse kohe nautlemise juurde. Need, kes on vihaga seoses mingi määral loogiliselt arutlevad, allutavad himudega seotud ohjeldamatust. Äkkvihane inimene ei ole salakaval. Seda on näga tema käitumises, sest viha on kõigile näha. Lõbutsemishimu peetakse taltsutamatuseks, kuid see on hoopis nõrkus. Inimene, kes ei suuda lõbutsemisest loobuda ja olla mingi aeg asjalik, on lihtsalt nõrk. Ta võib kahetseda ja samas on ta ikka ohjeldamatu himu suhtes
mitte ainult ebateadlikult, vaid ka ebateadlikkuse tõttu, väärivad kaastunnet. Kui ebaõiglaselt toimimine on vabatahtlikult kellelegi kahju toomine ,vabatahtlikkus tähendab teadmist, kellele tegu on suunatud, mille abil ja kuidas see toimub, siis ohjeldamatu inimene toob ju iseendale vabatahtlikult kahju siis saab talle osaks ebaõiglus vabatahtlikult ja tal oleks võimalik ise ennast ebaõiglaselt kohelda. Siiski ei saa olla ebaõiglaselt kohtlemise osaliseks saamine vabatahtlik, isegi ohjeldamatuse puhul. Seega ei saa siiski end ebaõiglaselt kohelda. Kes aga vabatahtlikult tõstab käe enda vastu, teeb seda vastuolus õiguspõhimõttega, mida seadus ei luba- niisiis toimib ta ebaõiglaselt. Seda siis riigi suhtes. Riik karistab sellisel juhul enesehukkajat n: enesetapja käsi maeti kehast eraldi. Inimesed arvavad, et ebaõiglaselt käitumine on enda teha ja seepärast on kerge olla õiglane. Mis on üldiselt õiglane selle määrab seadus
vastusena sellele, arenes aga antiikajal mõtteviis, mis hindas askeesi* ehk lihasuretust, halvustades kõike kehaga seotut. Pythagoras (580500 eKr) väitis, et hing on keha vanglas ja et kehas elavad himud, mida saab alla suruda ainult range tabude arvestamise ja seksuaalelust keeldumisega. Platoni (428 või 427348 või 347 eKr) jaoks tähendas armastus ideede armastamist, kehaline armastus oli tema arva tes väheväärtuslik. Hilisemas ajaloos leidub nii seksuaalse vabaduse ja ohjeldamatuse kui ka askeesi ehk nn lihahimust loobumise pooldamist, varjatumalt, vahel äärmusteni viiduna. Paljudes kultuurides püsis ka topeltstandard: mehe puhul on ohjeldamatut seksuaalsust peetud loomulikuks, jõu ja vitaalsuse* ehk elujõulisuse näitajaks; naise seksuaalsust on püütud nii füüsilisi kui ka psüühilisi vahendeid kasutades alla suruda või on selle olemasolu eitatud. Oluline oli pidada naine kodus ning tagada, et ta oma mehe järeltulijaid ilmale tooks ja kasvataks. KESKAEG
Õppetekstidena kasutati peamisel tantiikautorite teoseid, mdia kirjutati ümber ja millele lisati põhjalikd seletused. Kirjutati Platoni ja Aristotelesest. Lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks, neile pakkusid suurt huvi pühakute elulood ehk hagiograafia. Pühakute austamien oli väga levinud. Igal piirkonnal oli tavalislet oma jumal. Pühakute elulood olid kirjutatud rahvale ettelugemiseks. (pühak alustas vara vaga elu, hülgas ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri märtrisurma või palavalt armastatuna) f) Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Konstantinoopol säilis suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega säilis. 9 saj algas uus tõus.Bütsantsi kakudu toimus kaubavahetus erinevate riikdie vahel ja seal võeti suur kasum. Kaubasidemed ulatusid araabia maade vahenudsel indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Jõgesid mööda soomeugrilaste ning idaslaavalsteni
kõlbmatu, nii et mitte igasugune ohjeldatus pole eeskujulik. kui ohjeldatus sunnib iga arvamuse juurde püsima jääma, on ta kõlbmatu, kuna siis jäädakse ka vale arvamuse juurde. Ühe loogilise arutelu järgi tuleb välja, et rumalus koos ohjeldamatusega annab loomutäiuse „See, kes tegutseb veendununa ja valiku tulemusena järgides seda, mis on meeldiv, näib olevat parem inimene sellest, kes mitte arutlusloogika, vaid ohjeldamatuse tõttu tegutseb.“ - Esimest on ümberveenmise abil kergem parandada. Naudingud ja kannatused puudutavad nii ohjeldatud ja kindlameelseid inimesi kui ka ohjeldamatuid ja nõrku. Naudingud on kas: Vältimatud. Või valimisväärsed, kuid selle juurde kuulub liigsus. Vältimatud on need, mis on kehaga seotud: puudutavad toitu ja seksuaalvajadusi. valimisväärsed: võit, kuulsus, rikkus jms
Kui ebaõiglaselt toimimine on lihtsalt kellelegi vabatahtlikult kahjutoomine, vabatahtlikkus aga tähendab teadmist, kellele on tegu suunatud, mille abil ja kuidas see toimub, aga ohjeldamatu inimene toob ju endale ise vabatahtlikult kahju -- siis saaks talle osaks ebaõiglus vabatahtlikult ja tal oleks võimalik ise ennast ebaõiglaselt kohelda --, see on aga üks küsitavusi, kas võib ennast ise ebaõiglaselt kohelda. Edasi, ohjeldamatuse tõttu võib mõni vabatahtlikult lasta end teisel kahjustada -- seega, kes seda vabatahtlikult teeb, saab vabatahtlikult ebaõiglusest osa. Või pole määratlus täpne ja lisaks sellele, et kahju põhjustatakse teadlikuna (kellele see on suunatud, mille abil ja kuidas see toimub), tuleb lisada -- vastu teise tahtmist? Siis võib mõni vabatahtlikult kahjustatud saada ja ebaõigluse all kannatada, kuid ebaõiglasest kohtlemisest osasaamine pole kellelgi
annaabi.ee 
