Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendile alla kirjutab (aktseptib) ning selle kaabeltelevisioonifirmale tagasi saadab, ongi leping sõlmitud. Ka kaupluses müüjale esitatud soov saada leti tagant mingit kindlat kaupa on käsitletav oferdina. Aktsept on jaatav vastus oferdile, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue
Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendile alla kirjutab (aktseptib) ning selle kaabeltelevisioonifirmale tagasi saadab, ongi leping sõlmitud. Ka kaupluses müüjale esitatud soov saada leti tagant mingit kindlat kaupa on käsitletav oferdina. Aktsept on jaatav vastus oferdile, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine
Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendile alla kirjutab (aktseptib) ning selle kaabeltelevisioonifirmale tagasi saadab, ongi leping sõlmitud. Ka kaupluses müüjale esitatud soov saada leti tagant mingit kindlat kaupa on käsitletav oferdina. Aktsept on jaatav vastus oferdile, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam
Kui aga aktsept oli õigeaegselt välja saadetud, aga saabus hilinemisega, sel juhul sõltub edasine oferendist. Kui oferent on huvitatud lepingu sõlmimisest, siis oferent ei teata teisele poolele midagi ja leping loetakse sõlmituks. Kui oferent aga ei soovi enam lepingu sõlmimist, siis ta peab viivitamatult teatama aktseptandile, et selle akstept saabus hilinenult ja siis lepingut ei loeta sõlmituks. Siis võib seda hilinenud aktsepti siiski käsitleda uue oferdina, siis on võimalik oferendil jällegi mõelda, et kas sõlmida leping ja ise aktsept saata. 7.4.3 Täienduste ja muudatustega aktsept Kui tuleb aktsept, siis leping loetakse sõlmituks oferdis sätestatud tingimustel. Võib aga tekkida juhus, kus ollakse nõus oferdiga, kui teatud tingimustel. Muudatustega aktsepti saab käsitleda ka uue oferdina ja oferent omakorda muutub aktseptandiks. Siin on üks erand juhul kui
tesiselt poolt. Accept. Leping peetakse siis tehtuks??? Siis, kui on oferdi ja accepti vahel asi tehtud vmt?! :S kui ei ole teistmoodi kokku lepitud. Pg 9. 7.2 Ofert 1 põhiline tahteavalduse viisidest. 7.2.1 Oferdi mõiste ja tegemine VõS pg 16.. määratletud. Ofert on ettepanek lepingu sõlmimiseks. See on oferdi tegijale siduv tahteavaldus, st et alati on oluline, et kui on tehtud ettepanek, et kas see onmõetldud ka oferdina. Igasugune ettepanek ei ole ofert. Ofert on selline ettepanek lepingu sõlmimiseks, et kui sellele vastatakse ja, siis on leping sõlmitud. See ettepanek peab vastama teatud tunnustustele: · ettepanek lepingut sõlmida peab olema piisavalt määratletud (kõik vajalikud lepingupunktid peavad olemas olema.) (nt hind) · Selles peab olema väljendatud tahe leping sõlmida, tahe olla õiguslikult seotud. · Reeglina peab olema see suunatud konkreetsele isikule
tesiselt poolt. Accept. Leping peetakse siis tehtuks??? Siis, kui on oferdi ja accepti vahel asi tehtud vmt?! :S kui ei ole teistmoodi kokku lepitud. Pg 9. 7.2 Ofert 1 põhiline tahteavalduse viisidest. 7.2.1 Oferdi mõiste ja tegemine VõS pg 16.. määratletud. Ofert on ettepanek lepingu sõlmimiseks. See on oferdi tegijale siduv tahteavaldus, st et alati on oluline, et kui on tehtud ettepanek, et kas see onmõetldud ka oferdina. Igasugune ettepanek ei ole ofert. Ofert on selline ettepanek lepingu sõlmimiseks, et kui sellele vastatakse ja, siis on leping sõlmitud. See ettepanek peab vastama teatud tunnustustele: ettepanek lepingut sõlmida peab olema piisavalt määratletud (kõik vajalikud NB! lepingupunktid peavad olemas olema.) (nt hind) Selles peab olema väljendatud tahe leping sõlmida, tahe olla õiguslikult EKSAMIKS seotud. jag
Kindlaksmääramata isikutele tehakse mitte ofert, vaid ettepanek lepingu sõlmimiseks hinnakirjade, tariifide, kataloogide jms näol. Kui selline ettepanek tehakse majandus- ja kutsetegevuses, võib seda lugeda oferdiks ainult siis, kui see on kindlalt väljendatud. Nt kaupluses on tooted välja pandud ettepanek osta. Kui ostja võtab kauba ja läheb müüja juurde, siis on oferdi tegijaks ostja. Samamoodi ei ole kataloogis pakkumine ofert. Kataloogi pakkumist saab vaadelda ainult siis oferdina, kui see on selgelt väljendatud. Seepärast ongi oluline määrata, millal on tegemist oferdiga ja millal ettepanekuga lepingu sõlmimiseks. Oferdi tegemise viisid on: kirjateel tehtud ofert suuliselt või kiirsidevahendiga tehtud ofert (kohalviibijale) määratud aktseptimisajaga ofert määratama aktseptimise ajaga ofert Kirjateel tehtud oferdil hakkab see aeg jooksma postipanemise kuupäevast, kui oferdis pole märgitud teistmoodi
tegutseb kaupade või teenuste hankimisel väljaspool majandus- või kutsetegevust. Kehtiva TKS § 2 p 1 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Pakkumiseks tarbijakaitseseaduse tähenduses on majandus- või kutsetegevuses tegutseva kaupleja poolt tarbijale lepingu sõlmimiseks oferdi tegemine. Siduva oferdina käsitlemiseks peab pakkumine olema piisavalt määratletud ja väljendama kaupleja tahet olla ettepanekuga nõustumise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Tarbija mõistega on hõlmatud ka füüsiline isik, kes omandab või kasutab tarbimishüve. Omandamine võib toimuda müügi, vahetuse või kinkelepingu alusel. Kasutamise põhitüüpideks on tasuta kasutamise leping, üür, ehitise ajutise kasutamise leping, tarbijakrediidileping, liisinguleping jm.
sõlmituks jne). Kui aga otsest ettepanekut oferdis väljendatud ei ole, same rääkida ettepanekust teha ofert. Sellisel juhul on ettepaneku saajal võimalus teha ofert. Näiteks kaupluses kauba väljapanek ettevõtja poolt on käsitletav kutsena tulla teha pakkumus. Tarbija, kes võtab riiulilt kauba, teen müüjale kassas pakkumise, ning müüja omakorda annab ostjale nõustumuse. Ajalehekuulutusi, reklaame, hinnakirjade saadetisi, kaupade väljapanekuid vaateaknal ei mõisteta oferdina. Pigem tahetakse sellise avaldusega kõigest oma kaubale tähelepanu juhtida. Sel juhul räägitakse ettepanekust teha pakkumus (ofert). Sellisel juhul on ettepaneku saajal võimalus teha oma ofert. Ofert võib olla nii tähtajaline kui tähtajatu. Kui oferdis on aktsepteerimise tähtaeg määratud, kehtib ofert ja selle võib aktsepteerida selle tähtaja lõpuni (VÕS § 17). Kohalviibijate vahel (telefoni ja muu hetkesidevahendiga oferdi tegemise korral)
sõlmituks jne). Kui aga otsest ettepanekut oferdis väljendatud ei ole, same rääkida ettepanekust teha ofert. Sellisel juhul on ettepaneku saajal võimalus teha ofert. Näiteks kaupluses kauba väljapanek ettevõtja poolt on käsitletav kutsena tulla teha pakkumus. Tarbija, kes võtab riiulilt kauba, teen müüjale kassas pakkumise, ning müüja omakorda annab ostjale nõustumuse. Ajalehekuulutusi, reklaame, hinnakirjade saadetisi, kaupade väljapanekuid vaateaknal ei mõisteta oferdina. Pigem tahetakse sellise avaldusega kõigest oma kaubale tähelepanu juhtida. Sel juhul räägitakse ettepanekust teha pakkumus (ofert). Sellisel juhul on ettepaneku saajal võimalus teha oma ofert. Ofert võib olla nii tähtajaline kui tähtajatu. Kui oferdis on aktsepteerimise tähtaeg määratud, kehtib ofert ja selle võib aktsepteerida selle tähtaja lõpuni (VÕS § 17). Kohalviibijate vahel (telefoni ja muu hetkesidevahendiga oferdi tegemise korral)
annaabi.ee 
