Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare. Eestlaste küüditamine Eesti rahva küüditamine Siberisse Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Selle käigus deporteeriti üle 11 102 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Suurem osa neist peagi hukkus või hukati Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Piirkond Jaam Vaguneid Küüditatavaid Tallinn Kopli kaubajaam 13 135 Harjumaa Ülemiste 3 27 Valgamaa Vaga 2 15 Võrumaa Põlva 2 23 Tartumaa Tartu, Jõgeva, 6 69 Elva Virumaa Rakvere 3 26 Viljandimaa Viljandi 2 20 Järvamaa Türi 2 21
Tegelikkuses operatsioon venis ja inimeste püüdmine jätkus 17. juunini. Kokku deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese. Enamus täisealistest meestest kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Edasi kulges nende tee täistuubitud vagunites Narva ja Irboska kaudu Siberi surmalaagritesse, kus suurem osa neist peagi hukkus või hukati. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500 laagritesse paigutatud mehest elus veel vaid paarsada. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Raske töö, nälg ja kurnatus said sealgi saatuslikuks pea pooltele, pärast sõda õnnestus koju naasta 49% küüditatutest. 1949. aasta märtsis viidi Eestis, Lätis ja Leedus läbi järjekordne suurküüditamine. Nõukogude võim otsustas Eestist igaveseks NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse eriasumisele saata 22 326 inimest. Kokku kuulus Balti riikidest väljasaatmisele üle 100 000 süütu inimese. Suuroperatsioonile anti nimeks "Priboi"
sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juuniküüditamine - Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. a. Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti, naised ja lapsed saadeti Kirvoi ja Novosibriski oblastitesse. 7) Lend-lease`i süsteem materjalide trantsportimine vaid Priti ja Prantsuse laevadega. 8) Leningradi blokaad Leningradi linna (Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. 1941-1944. Paljud inimesed surid nälga. 9) Eesti Leegion Saksa Riigi Relva-SS väeosa. 10) Eesti Laskurkorpus - Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942.
Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest enamiku. Sõja lõpufaasis evakueeriti suur osa isureid koos ingerisioomlastega Soome ja anti 1945. aastal NSV Liidule tagasi, misjärel nad pillutati Sise-Venemaa oblastitesse ning Ingerimaa asustati vene uusasukatega. 1959. aasta rahvaloendusel registreeriti veel 1062 isurit, neist emakeelseid 34,7%. Niisiis vähenes isurite arv 30 aastaga ligi 97%. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks - soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Esimest kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel, teist Hevaha jõgikonnas, kolmandat Luuga alamjooksul ja Kurgola poolsaarel. Neljandat räägiti Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas
sunnitöölaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946-1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949-1951 otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse
seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.B-vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse.Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946 1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949 1951 aga otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse
Eesti. Hakati arreteerima täiskasvanud mehi ning nad lahutati nende perekondadest. Kõik arreteeritud koguti kokku rongivagunite juurde, kus nad paigutati eraldi vagunitesse. Tähega A märgistatud vagunisse pandi kõik mehed. B vagunisse naised ja lapsed. Sellel hetkel nägid enamus pered üksteist viimast korda. Mehed saadeti Siberisse vangilaagritesse, kus enamus ka hukkusid. Naised ja lapsed saadeti Kirovi ja Novosibirski oblastitesse, kus nendest pääses eluga vaid pooled. Arreteeritute otsimine jätkus veel 16.juunil. Kokku küüditati inimesi juuniküüditamise ajal 10 000. Juuliküüditamine. 30.juuni-3.juuli.1941 Juuliküüditamine toimus peamiselt Saaremaal, kust saadeti vangilaagritesse peaaegu 700 inimest. Umbes 400 naist ja last pääsesid tagasi koju peale viite nädalat vangis olemist, juhul kui neil oli sugulasi või tuttavaid Läänemaal. Kõik mehed saadeti Siberisse, Irkutski oblastisse
Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. B- vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946 1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949 1951 aga otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse
9) KULAK - Talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja omasid põllutöömasinaid. Neile pandi kõrged põllumajandusmaksud, hiljem suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise norme. 10) Millal toimus Eestis esimene massiküüditamine? 14.juuni 1941 Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Nendest jäid ellu umbes pooled. Samaaegselt toimusid massiküüditamised ka Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas ja Moldaavias. 11) Millistest maapiirkondadest küüditati suhteliselt vähem inimesi? Miks? Saare mk, Hiiu mk, Tallinna linn. Märtsiküüditamine oli suunatud põhiliselt maaelanikkonna vastu. Tallinna linnas seetõttu vähem. Saare ja Hiiu mk vähem inimesi. 12) Millisesse piirkonda küüditatud veeti ja mida nad seal tegema pidid?
edasi saata. Moskvasse saadetud ettekande järgi oli 29. märtsi õhtuks vagunitesse laaditud 7488 perekonda ehk 20 535 inimest. Neist 7201 kuulus kulakupcrcdcssc ja tubli 13 000 “saksa okupantide käsilaste, bandiitide ja nende toetajate” peredesse. Küüditatutest olid 22,3% mehed, naisi oli 48,2% ja lapsi 29,5%. Nad viidi Põhja- Kasahstani ja Siberisse: Novosibirski, Omski ja Irkutski oblastitesse ja Krasnojarski kraisse. 1949. aasta küüditamised mitte ainult ei viinud eesti talupoegi kolhoosi või Siberisse, vaid võimaldasid ühdasi anda hoobi metsavendade liikumisele. Ühtede nõukogude statistikaand- mete järgi hektarit % 20-30 33,1 10-20Plaanimajanduse 40,4 realiseerimine 1-10 26,5 • Põllumajanduse kollektiviseerimine Juba 1940. aastal otsustati läbi viia radikaalne maareform, mille
välismaale, aga on üsna tõenäoline, et välismaale jõudis läbi Poola kommunistide. Läänes tekitas kõne ka väga suurt kõneainet- väga suur uudis NL-st ja sellest kõneldi väga palju. NL-i ennast puudutavalt vaatamata sellele, et kõne peeti kinnisel istungil, võeti vastu otsus, et kõik partei liikmed peaksid saama võimaluse selle kõnega tutvuda, see korraldati ära sel moel, et H kõne trükiti ära ametkondliku trükisena, saadeti laiali kõigisse liiduvabariikidesse, oblastitesse, üle NL parteiorganisatsioonidesse- nõudega, et sellest ei tohi teha mingeid koopiaid, tuli kokku kutsuda parteikoosolekud ja seal ette lugeda kõne. Kui koosolekud olid ära toimunud, tuli kõik nummerdatud eksemplarid Moskvasse tagasi saata, kus vastav KK ametkond hävitas need. Ka parteiliini mööda teave sellest, mida H kõneles, levis ühiskonnas üsna laialdaselt. Parteiliikmetel polnud keeldu rääkida sellest, mis kõnes oli. Levisid ka alusetud kuulujutud, aga pmst sisu oli ka
NL-s. Kõik tunnistasid end süüdi, mõisteti surma, lasti maha. Osales ka August Gork, eesti päritolu. Kõik need protsessid olid avalikud, räägiti palju ajakirjanduses-raadios jne, tegelikult oli see vaid pisitilluke osa vallandunud repressioonidest. Moskva protsessidega läks käima Suur Terror täiega. Avalikele kohtuprotsessidele toodi välja kõige juhtivamad tegelased, samal ajal käisid kogu riigis massilised arreteerimised, ka keskustest jõudsid kohtadele, oblastitesse, rajoonidesse, linnadesse jne. Tavaline tööinimene eriti ei kannatanud, pigem juhtivad isikud. Stalin tahtis vabaneda endistest kaasvõitlejatest, kelle vastu tal puudus usaldus. Suur Terror toimus plaanimajanduslikus õhkkonnas. Öeldi, et kogu NL-is peab leiduma 4,5% rahvavaenlasi kõigis linnades, asutustes, institutsioonides, oblastites, rajoonides jne. Rahvavaenlasi hakatigi tegema. Tegemist oli sadade tuhandete inimestega. Ei tulnud senised kohtuorganid enam asjadega toime
annaabi.ee 
