19141919 -- Elab Tartus, maalib Kesk- ja Lõuna-Eestis. 1918 -- Asutatakse kunstiühing Pallas. Pallase abijuhataja 1919 -- Asutatakse kunstikool Pallas. Pallase direktor. 1920 -- Kuressaares ravil. 19211922 -- Reis läbi Saksamaa Itaaliasse (Rooma, Capri, Veneetsia. Tagasiteel peatus Oberstdorfis) 19221924 -- Tartus tagasi. Kunstikool Pallase direktor ja maaliateljee juhataja, suviti kooli õppebaasis Saadjärve ääres Kukulinnas Pallase õppebaasis. 1923 -- Viimane esimene näitusel. 19241925 -- Talvel ravil Schwarzwaldis. 1925 -- Sureb augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus. Maeti Tartu Peetri kalmistule. .
suveolümpiamänge (Moskva 1980, Barcelona 1992, Atlanta 1996, Sydney 2000) ning seitsmeid taliolümpiamänge (Innsbruck 1976, Lake Placid 1980, Sarajevo 1984, Calgary 1988, Albertville 1992, Lillehammer 1994, Nagano 1998). Tallinnast kommenteeris aastatel 1964-1988 kaheksat olümpiat. Muid suurvõistlusi kogunes kümneid ja kümneid. 1970-1999 toimus suusatamise MM 12 korral. Uba oli platsis Strbske Plesos 1970, Falunis 1974, Lahtis 1978, Oslos 1982, Seefeldis 1985, Oberstdorfis 1987, Lahtis 1989, Val di Fiemmes 1991, Falunis 1993, Trondheimis 1997 ja Ramsaus 1999. Vahele jättis Thunder Bay 1995, kuna taastus sel ajal infarktist. Kergejõustiku seitset esimest MM-i vahendas Uba võistluslinnast: 1983 Helsingist, 1987 Roomast, 1991 Tokyost, 1993 Stuttgardist, 1995 Göteborgist, 1997 Ateenast ja 1999 Sevillast. Eesti NSV teeneline ajakirhanik (1988), Valdo Pandi nimeline publitsistikapreemia (1998), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1998), Eesti
8. koht 15 km vabastiilis 9. koht 10 km vabastiilis 28. koht 5 km klassikas 1999 Ramsaus: Hõbemedal 15 km vabasõidus Pronksmedal 30 km klassikas 6. koht 10 km vabastiilis 9. koht 5 km klassikas 2001 Lahtis: 12. koht 10 km klassikas 19. koht sprindis 41. koht 15 km klassikas 2003 Val di Fiemmes: Kuld maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis) Hõbemedal 10 km klassikas Hõbemedal 15 km klassikas (ühisstart) Pronksmedal 30 km vabastiilis 2005 Oberstdorfis: 4. koht 10 km vabastiilis 14. koht 30 km klassikas 2007 Sapporos: 6. koht 30 km klassikatehnikas ühisstardist 9. koht 10 km vabastiilis 10. koht 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus Juunioride maailmameistrivõistlustel 1995 Gällivares: Hõbemedal 5 km klassikas Hõbemedal 15 km vabatehnikas 1996 Asiagos: Hõbemedal 5 km klassikas Hõbemedal 15 km vabatehnikas 1997 Canmore'is Kuld juunioride maailmameister 5 km klassikas Kuld juunioride maailmameister 15 km vabatehnikas
o 39. koht 50 km klassikas · 1999 Ramsaus: o hõbemedal 50 km klassikas o 14. koht 10 km klassikas o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2001 Lahtis: o maailmameister 30 km klassikas o 7. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2003 Val di Fiemmes: o 4. koht 30 km klassika ühisstardist o 8. koht 15 km klassikas o 8. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2005 Oberstdorfis: o 4. koht 50 km klassikas o 9. koht 4x10 km teatesõidus o 19. koht 15 km klassikas +15 km vabastiilis · 2009 Liberecis: o maailmameister 15 km klassikas o 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis o 8. koht 4x10 km teatesõidus o 8. koht 6x1,6 km klassikastiilis sprinditeates (koos Aivar Rehemaaga) Maailmakarikavõistlustel
· 30. koht 30 km klassikas 2003 Val di Fiemmes: 1997 Trondheimis: · 4. koht 30 km klassika ühisstardist · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 8. koht 15 km klassikas · 32. koht 10 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus · 39. koht 50 km klassikas 2005 Oberstdorfis: 1999 Ramsaus: · 4. koht 50 km klassikas · 2. koht 50 km klassikas · 9. koht 4x10 km teatesõidus · 14. koht 10 km klassikas · 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis Olümpiamängud Neljal korral on Andrus Veerpalu osalenud olümpiamängudel. Kuldmedali sai ta 2002
1995 Kanada Thunder Bays: 11. koht 4×10 km teatesõidus 1997 Norra Trondheimis: 11. koht 4×10 km teatesõidus 1999 Austria Ramsaus: hõbemedal 50 km klassikas 10. koht 4×10 km teatesõidus 2001 Soome Lahtis: Maailmameister 30 km klassikas 5.koht 15 km klassikas 7. koht 4×10 km teatesõidus 2003 Itaalia Val di Fiemmes: 4. koht 30 km klassika ühisstardist 8. koht 15 km klassikas 8. koht 4×10 km teatesõidus 2005 Saksamaa Oberstdorfis: 4. koht 50 km klassikas 9. koht 4×10 km teatesõidus 2009 Tsehhi Liberecis: Maailmameister 15 km klassika 8. koht 4×10 km teatesõidus 8. koht 6×1,6 km klassikastiilis sprinditeates Maailma karikavõistlused Andrus Veerpalu on 20. veebruari 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Dopingu kahtlus Rahvusvaheline Antidopingu Liit tuvastas Veerpalu organismist 14. veebruaril 2011
o 14. koht 10 km klassikas o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2001 Lahtis: o maailmameister 30 km klassikas o 7. koht 4 x 10 km teatesõidus 5.koht 2001.aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel 15 km klassikas eraldistardist · 2003 Val di Fiemmes: o 4. koht 30 km klassika ühisstardist o 8. koht 15 km klassikas o 8. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2005 Oberstdorfis: o 4. koht 50 km klassikas o 9. koht 4x10 km teatesõidus o 19. koht 15 km klassikas +15 km vabastiilis · 2009 Liberecis: o maailmameister 15 km klassikas o 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis o 8. koht 4x10 km teatesõidus o 8. koht 6x1,6 km klassikastiilis sprinditeates KARIKAVÕISTLUSTEST Andrus Veerpalu on individuaalses arvestuses osalenud 111 karikavõistluste etapil (seisuga 20
aastal Trondheimis 11.koht 4x10 km teatesõidus 32.koht 10 km klassikas 39.koht 50 km klassikas 1999.aastal Ramsaus Hõbemedal 50 km klassikas 14.koht 10 km klassikas 10.koht 4x10 km teatesõidus 2001.aastal Lahtis Maailmameister 30 km klassikas 7.koht 4x10 km teatesõidus 5.koht 2001.aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel 15 km klassikas eraldistardist 2003.aastal Val di Femmes 4.koht 30 km klassikas ühisstardist 8.koht 15 km klassikas 8.koht 4x10 km teatesõidus 2005.aastal Oberstdorfis 4.koht 50 km klassikas 9.koht 4x10 km teatesõidus 19.koht 15 km klassikas+15 km vabastiilis 2009.aastal Liberecis Maailmameister 15 km klassikas 19.koht 15 km klassikas+15 km vabastiilis 8.koht 4x10 km teatesõidus 8.koht 6x1,6 km klassikastiilis sprinditeates(koos Aivar Rehemaaga) MAAILMA KARIKAVÕISTLUSTEL 20.veebruari 2009 seisuga on Andrus Veerpalu individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta,millest 6 on ta võitnud. 1
Matti Nykänen 46 korral. Lisaks on ta olnud 22 korda teine ja 8 korral kolmas. Enim poodiumikohti on teisel soomlasel Janne Ahonenil. Ahonen on jõudnud poodiumile 102 korral (seisuga 8. jaanuar 2008), millest 34 on kõige kõrgemal astmel, lisaks 42 teise koha kohti ja 26 kolmandaid kohti. Maailma karikavõistluste sarja osana on algusest peale olnud ka nelja hüppemäe turnee. Ka Kesk-Euroopa turneeks kutsutav võistlus toimub neljas erinevas kohas: Oberstdorfis, Garmisch-Partenkirchenis, Innsbruckis ja Bischofshofenis. Muud tuntumad võistluspaigad karikavõidu nimel on: Lahti Salpausselän Kisat (Soomes), Holmenkollen (Norras), Falun(Rootsis), Sapporo (Jaapanis), Zakopane (Poolas) ning lennumäe võistlused Planicas, Kulmis, Vikersundis, Oberstdorfis ja Harrachovis. LASKESUUSATAMINE Laskesuusatamine ehk biatlon on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid.
kõrgete kaljude, mere ja "jumalikkude kuuvalgete ööde" jäädvustamise meeletut palangut tabab teda Igaveses Linnas küll halvenev tervis, nii et tekib isegi "idee Roomas ära surra", ometi seisab järgmises kirjas: "Ja siis tuli mul häkitselt niisugune mõte, et "siit maalt ma ära üldse ei lähe!"" Pärast võrratut maaliaega Veneetsias tuleb lõpuks ikkagi oma päriskodust lahkuda. Teel kodumaa poole saab maalimisvajadus küll rahuldatud Oberstdorfis, kuid paraku: "Missugune kontrast Itaalia ja selle maa vahel. Siin mälestan veel viimseid päevi Veneezias nagu mõnda fantastilist unenägu." Pallase kunstiõpilase Karin Lutsu mälestustes: "Konrad Mägi oli lühikest kasvu, kitsa ovaalse peavormiga. Tal olid hallid, lühikeseks lõigatud juuksed, vähe melanhoolsed altkulmu vaatavad silmad. Kogu tema väike figuur lõppes kiilutaoliselt kergetes elegantsetes kingades."
laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel) 1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses. Kaia Parve tuli kahekordseks maailmameistriks naiste laskesuusatamises ja võitis hõbemedali 5 km distantsil. N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis kaks kuldmedalit Kaia Parve. Parvest sai N Liidu teeneline meistersportlane. 1986 - Allar Levandi tuli kahevõistluses esimeseks Oberstdorfis peetud rahvusvahelistel võistlustel. 6 Naiste laskesuusatamise kahekordseks maailmameistriks tuli Kaia Parve. Eesti suusameistrivõistlusi hakati korraldama nii klassika- kui ka vabatehnika stiilis. 17. jaanuaril avati Rakveres spordiselts ,,Kalev"initsiatiivil Palermo linnalinnaossa ehitatud valgustatud suusarada. 1987 - Suusatamise MM-il võitis Allar Levandi N Liidu koondises meeskondlikus
Venemaa koondis oli osaliselt uuenenud. Natalja Baranovat, Julija Tsepalovat (kahekordne olümpiavõitja), Jevgenia Medvedjeva- Abruzovat, Olga Savjalovat peeti tugevateks vastasteks. Soomlannadest näis tugevaim Virpi Kuitunen, kes tõusis juba Oberstdorfi MM-il maailma tippu. Ka kanadalannad Scott ja Sara Renner olid olümpia eel vormis. Ukrainlanna Valentina Sevtsenko võis samuti kõvaks vastaseks osutuda. Tsehhitar, Katerina Neumannova krooniti Oberstdorfis 10 km vabasõidus maailmameistriks ja teda peeti samuti samuti tugevaks vastaseks. Kõige suuremaks favoriidiks olümpia eel peeti aga norralannat Marit Bjørgenit. Temale kuulus muuhulgas ka olümpiaeelse hooaja maailmakarikas. Bjørgen lubas osaleda Pragelatos kõigil kuuel distantsil ja loodetavasti ka medalid võita. (Press 2006: 63-64) 2.2. Vancouveri olümpiamängud Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21. septembril 2009, et naaseb tippsporti
· 32. koht 10 km klassikas · 39. koht 50 km klassikas · 1999 Ramsaus: · hõbemedal 50 km klassikas · 14. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2001 Lahtis: · maailmameister 30 km klassikas · 7. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2003 Val di Fiemmes: · 4. koht 30 km klassika ühisstardist · 8. koht 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus 2005 Oberstdorfis: · 4. koht 50 km klassikas · 9. koht 4x10 km teatesõidus · 19. koht 15 km klassikas +15 km vabastiilis · 2009 Liberecis: · maailmameister 15 km klassikas · 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis · 8. koht 4x10 km teatesõidus · 8. koht 6x1,6 km klassikastiilis sprinditeates (koos Aivar Rehemaaga) Maailmakarikavõistlustel Andrus Veerpalu on individuaalses arvestuses osalenud 111 karikavõistluste etapil (seisuga 20
valitsesid mootorisporti Mercedes-Benzi kuulsad hõbenooled. Alates 1950-ndatest aastatest näitavad Saksamaa autosportlased ennast vormel 1 võistlustel parimas küljest. 19994, 1995, 200 ja 2001 sai Michael Schumacher vormel 1 maailmameistriks ning tuli kaks korda teisele ja kaks korda kolmandale kohale. Ka tema vend Ralf Schumacher on saavutanud hulgaliselt kõrgeid kohti. Alates 1953. aastast on detsembri viimane ja jaanuari esimene nädal pühendunud suusahüpete meistrivõistlustele Oberstdorfis ja Garmisch-Partnenkirchenis Saksamaal. Need meelitavad kokku tuhandeid huvilis ja miljoneid televaatajaid. Saksa sportlased on esikohale tulnud 15 korda. Jalgrattasport muutub Saksamaal üha populaarsemaks. Deutchlandtour´i ja Tour de France´i võistlusi kantakse alati televisioonis üle. Jan Ullrich äratas tähelepanu, saades 2000. aastalSidney olümpial kuld- ja hõbemedali. Kieler Woche on Rahvusvahelise purjespordiföderatsiooni andmeil tähtsaim regatt maailmas.
(5 km ja 10 km distantsidel) 1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses. Kaia Parve tuli kahekordseks maailmameistriks naiste laskesuusatamises ja võitis hõbemedali 5 km distantsil. N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis kaks kuldmedalit Kaia Parve. Parvest sai N Liidu teeneline meistersportlane. 1986 - Allar Levandi tuli kahevõistluses esimeseks Oberstdorfis peetud rahvusvahelistel võistlustel. Naiste laskesuusatamise kahekordseks maailmameistriks tuli Kaia Parve. Eesti suusameistrivõistlusi hakati korraldama nii klassika- kui ka vabatehnika stiilis. 17. jaanuaril avati Rakveres spordiselts ,,Kalev"initsiatiivil Palermo linnalinnaossa ehitatud valgustatud suusarada. 1987 - Suusatamise MM-il võitis Allar Levandi N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses pronksmedali, individuaalselt oli viies.
annaabi.ee 
