1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik
Puistetihedus oL kesk [kg/m3] m1-m [g] [cm3] [kg/m3] 1565 1000 1565 1567 1569 1000 1569 Tabel 1. Puistetiheduse 0L leidmine 4.4.2 Näivtiheduse määramine Katse 1. m = 300g V1 = 365 cm3 V2 = 250 cm3 L= [ m / ( V2 V1) ] * 1000 L = 2608,7 kg/m3 Katse 2. m = 300g V1 = 365 cm3 V2 = 250 cm3 L= [ m / ( V2 V1) ] * 1000 L = 2608,7 kg/m3 Vee ja liiva L keskmine Vee ruumala Proovi mass ruumala [kg/m3] mensuuris Liiva näivtihendus
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses
2 0,01 13,906 1391 Tabel 1. Puistetiheduse määramine 5.3 Terade tihedus Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass Näivtihedus [kg/m3] õhus kaalutud [g] vees kaalutud [g] 1 1626 1010 2640 Tabel 2. Näivtiheduse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass 7 Veeimavus [%] õhus kaalutuna [g] päeva vees immutamise järel kaalutuna õhus [g] 1 1626 1640 0,85% Tabel 3. Veeimavuse määramine 5
Töö Nr.1 Materjalide tiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse määramine. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määrakse keha massi ja mahu suhtena. G 0= 1000 Vo G proovikeha mass õhus (g) V0 - proovikeha maht (cm3) Materjaali nimetus Proovikeha Proovikeha Proovikeha Tihedus N mõõtmed (mm) math (cm3) mass (g) (0) r
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Liiva katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 19.10.2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline
S katsekeha ristlõikepind. 3.5.2. Survepinge määramine kaudse meetodiga Materjalide koormustaluvus määratakse ka kaudse meetodiga, kus lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvutatakse valemi , [kPa] Valem 3.5.5 abiga. EPS-i tiheduse ja survepinge sõltuvus on toodud Graafik 3.1. 10=10,00 -81,0 , [kPa] Valem 3.5.5 Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus 3.6. Soojuserijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Graafik 3.1 Soojuserijuhtivus kaudsel määramisel arvutatakse valemi Valem 3.6.6 järgi. EPS tiheduse ja soojuserijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikulGraafik 3.2 : =0,025314+5,174310-50+ 0,173606 0 ,[ ]
Katse Anuma Mass anumas [g] Puistetihedus Keskmine nr. ruumala [cm3] [kg/m3] puistetihedus [kg/m3] 1 1563 1563 2 1000 1562 1562 1563 5.2 Liiva terade tiheduse määramine L = [ m / (V2 V1) ] * 1000 [kg/m3] Tabel nr 2 näivtiheduse määramine Katse Katseproovi Näit mensuuril Näit mensuuril Näivtihedus Keskmine nr. mass [g] koos veega[ml] koos vee ja [kg/m3] näivtihedus liivaga[ml] [kg/m3] 1 291 250 360 2645 2 265 250 350 2649 2647 5
4.5 Survepinge määramine kaudse meetodiga Kaudsel meetodil survepinge määramisel lähtutakse materjali tihedusest. Koormustaluvus arvutatakse valemi (4) järgi. EPS tiheduse ja survepinge sõltuvus on toodud graafikul 1. (4) Kaudsel meetodil arvutatud keskmine survepinge EPS 80-nel on 94,9 kPa ja EPS 50-nel 53,8 kPa. Graafik 1 Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus 4.6 Soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutatakse valemiga (5).Tabelis 4.6 on välja toodud soojaerijuhtivused. EPS tiheduse ja soojaerijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikul 2: (5) kus 0 toote tihedus, kg/m³. 5 Tabel 4.6 Soojaerijuhtivus
[kg/m3] 1 10000 13656 1366 2 13942,2 1394 Tabel 1. Puistetihedus Näivtiheduse määramise tulemused on esitatud Tabelis 2. Keskmine näivtihedus on 2674[kg/m3]. Katse Mass õhus kaalutud (g) Mass vees kaalutud (g) Näivtihedus nr (kg/m3) 1 523,4 327 2665 2 524,2 328,8 2683
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2017/2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud
1.EESMÄRK Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, liiva tühiklikkuse leidmine, liiva terastikulise koostise arvutamine. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on järgmine, milles peamine silikaatkomponent on SiO2 SiO2 - 89,1% R2O3 - 3,59% Al2O3 - 2,60% F2O3 - 1,33% CaO - 1,25% MgO - 0,58% SO3 - 0,21% 5.LIIV...
Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. iga katsekeha mõõde arvutati kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.2 Tiheduse määramine vastavalt standardile EVS-EN 1602:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Näivtiheduse määramine" Tihedus määrati keha massi ja mahu suhtena valemi (1) järgi. o=m/V*1000 (1) o proovikeha tihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [g] V proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht arvutati keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mõõtmed määrati vastavalt punktile 3.1. katsekeha mass määrati kaalumise teel täpsusega 0,5%
Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3. Saadud tulemused. Materjal Proovik
9 49,8 49,5 53,5 524,8 24,7 212,9 5.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Katsekeha A: o=17,3 kg/m3 10=10,0*17,3-81,0=92 kPa Katsekeha B: o=32,6 kg/m3 10=10,0*32,6-81,0=245 kPa Graafik nr 1. Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus. 4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil Valem 6. Katsekeha A: o=17,3 kg/m3 Katsekeha B: o=32,6 kg/m3 Graafik nr 2. Soojaerijuhtuvuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 6. Järeldus Katsekeha EPS: Kirjandusliku allika järgi on katsetatud vahtpolüstüreeni pikkuse tolerantsi klass L1, laiuse tolerantsi klass W1 ja paksuse tolerantsi klass T2.
9 50,2 50,9 41 402,1 25,55 157,4 5.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Valem 5. =10,0* 0 81,0 [kPa] Katsekeha A: o=12,9 kg/m3 10=10,0*12,9-81,0=48 kPa Katsekeha B: o=23,0 kg/m3 10=10,0*23,0-81,0=149 kPa Graafik nr 1. Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus. 4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil Valem 6. Katsekeha A: o=12,9 kg/m3 Katsekeha B: o=23,0 kg/m3 Graafik nr 2. Soojaerijuhtuvuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 6. Järeldus Katsekeha A: Kirjandusliku allika järgi on katsetatud vahtpolüstüreeni pikkuse tolerantsi klass L2, laiuse tolerantsi klass W2 ja paksuse tolerantsi klass T2. [4] Katsetatud vahtpolüsüreeni tiheduseks tuli 12,9 kg/m3
soojus-isoleerimiseks ning kuna ta on küllaltki niiskusekindel, tugev, sobib ta niiskete kohtade isolatsiooniks. Sinist EPSi võib kasutada maja vundamendi ja vundamendialuse pinnase soojusisoleerimiseks, välimiste keldriseinte, soklite, alusmüüride välispidiseks soojustamiseks. [1] 8.Kasutatud kirjandus 1. http://www.estplast.ee/ 2. L. Raado, ehitusmaterjalide loengu konspekt LISA 1 Graafik 1. Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus Graafik 2. Soojaerijuhtivuse ja tiheduse vaheline sõltuvus
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: Ehitusmaterjalid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: 2009 TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], G 0 = * 1000 V0 V0 - proovikeha maht [cm3] kus G - proovikeha mass õhus [g] ja Töö tulemused Proovikeh Materjali Proovikeh Proovikeh Proovikeh Tihedus ...
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine Proovikeha Materjli Proovikeha Proovikeha Proovikeh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
