Sünkronisaatori ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast, muhvist, rummust, kolmest fiksaatorist ja kahest fiksaatorvedrust. Rõngad, mis asetsevad hammasratta ja sünkronisaatori rummu vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga, mis asetsevad rummu pesades ja on ühenduses muhviga. Rumm on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv asub rummu nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi lülitatava hammasratta poole koos muhviga
kiirkinnitus. Elektrimootori ankur toetub laagritele. Selle jahutus toimub ventilaatoriga. Reduktor koosneb võllist, silindrilistest ja koonushammasratastest. Pneumaatiline löögimehhanism koosneb vänt-kepsmehanismist, kolvist, löögidetailist. Viimased liiguvad torukujulises rauas. Kaitsesiduri ülesanne on puuri kinnikiilumise korral kaitsta mootorit ülekoormuse eest. Sidur koosneb hammasrataspaarist, seibidest ning taldrikvedrudest, mis on paigutatud puksile. Seibid liiguvad nuutidel ja surutakse vedrudega vastu hammasratast. Ülekoormusel hakkab veetav hammasratas seibide vahel libisema. Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder- ja keskel koonushammasratas Viimase külge on kinnitatud väntvõlli telg. Kepsu külge kinnitatud kolb liikudes torus edasi tagasi paneb liikuma tekkiva alarõhuga ka löökraua. Kui kolb on ülemises äärmises asendis siis torul
14 Sidurite tüüpskeeme Ketashõõrdsidur (Joonis 20) koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega. Siduri vedavad osad on hooratta 1 ja suruketta 5 siledaks töödeldud pinnad. Sidurikest (korv) 6 ühendab suruketta 5 hoorattaga 1. Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna. Siduri veetav osa on hõõrdkatetega 3 siduriketas 2. See asub sidurivõlli 10 nuutidel. Sidurivõll (10) on ühenduses käigukastiga. Siduriketta (2) rummu (11) ja sidurivõlli 10 nuutliide lubab neil ühiselt pöörelda, kuid ei takista siduriketta 2 nihkumist sidurivõlli 10 telje sihis. Sidurikorvi 6 topsidesse 14 on mahutatud vedrud 13. Need vajutavad suruketta 5 vastu veetavat siduriketast 2 ja veetava ketta 2 vastu hooratast 1. Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele.
(Joonis 37) ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast 10, muhvist 1, rummust 3, kolmest fiksaatorist 2 ja kahest fiksaatorvedrust 8. Rõngad 10 mis asetsevad hammasratta 6 ja sünkronisaatori rummu 3 vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga 2.mis asetsevad rummu 3 pesades ja Joonis 36:Esiveolise auto 5 käigulise käigukasti skeem koos käikude lülitusskeemiga. 34 1. Lülitusmuhv 2. Fiksaatorid 3. Sünkronisaatori rumm 4. Sünkronisaatori koonuse hambad 5. Hammasratta lülitushambad 6. Hammasrattas. 7.
21)Sidurikorv Ketashõõrdsidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega. Siduri vedavad osad on hooratta (1) ja suruketta (2) siledaks töödeldud pinnad. Sidurikorv (21) ühendab surveketta (2) hoorattaga (1). Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna. Siduri veetav osa on hõõrdkatetega (3) siduriketas (5). See asub sidurivõlli (9) nuutidel. Sidurivõll (9) on ühenduses käigukastiga. Siduriketta (5) rummu (10) ja sidurivõlli (9) nuutliide lubab neil ühiselt pöörelda, kuid ei takista siduriketta (5) nihkumist sidurivõlli (9) telje sihis. Sidurikorvi (21) vedruhoidjasse (16) on mahutatud vedrud (14). Need vajutavad surveketta (2) vastu veetavat siduriketast (5) ja veetava ketta (5) vastu hooratast (1). Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele
Ketashõõrdsidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega. Siduri vedavad osad on hooratta (1) ja suruketta (2) siledaks töödeldud pinnad. Sidurikorv (21) ühendab surveketta (2) hoorattaga (1). Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna. Siduri veetav osa on hõõrdkatetega (3) siduriketas (5). See asub sidurivõlli (9) nuutidel. Sidurivõll (9) on ühenduses käigukastiga. Siduriketta (5) rummu (10) ja sidurivõlli (9) nuutliide lubab neil ühiselt pöörelda, kuid ei takista siduriketta (5) nihkumist sidurivõlli (9) telje sihis. Sidurikorvi (21) vedruhoidjasse (16) on mahutatud vedrud (14). Need vajutavad surveketta (2) vastu veetavat siduriketast (5) ja veetava ketta (5) vastu hooratast (1). Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele.
Käiviti põhiosad on: 1. Kere 2. Pooluskingad 3. Ergutusmähis 4. Ankur ehk rootor Rootor koosneb: · Südamikust · Mähisest · Kollektorist ehk kommutaatorist 5. Otsakaaned 6. Harjad 7. Lülitushoovastik 8. Lüliti 9. Ajammehhanism Ajammehhanism koosneb: · Puksist · Vedrust · Vabajooksusidurist · Hammasrattast Vabakäigusiduri põhiosadeks on: 1. Rumm, mis on nihutatav käiviti võlli nuutidel 2. Välisvõru, mis on jäigalt ühendatud käiviti hammasrattaga. Välisvõrul on kiilukujulised süvendid. 3. Rullid ja vedrud, mille abil toimub rummu ja välisvõru ühendamine ühiseks tervikuks mootori käivitamise momendil. Käiviti töötamine Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja vool kulgeb läbi elektrimootori ergutusmähise. Harjadele. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa ankru mähiste otstega ühendatud lamellidele
Diferentsiaali see omadus piirab traktori läbivust ja veoomadusi. Et nimetatud puudusest lahti saada, täiendatakse diferentsiaali lisaseadise blokeermehhanismiga. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. Mehhaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile vajutamisel ja lahutub tagastusvedru jõul, kui pedaal vabastatakse. Blokeerimine võib toimuda ka automaatselt. Sellisel juhul piisab, kui mehhanism kord sisse lülitada. Edasine sisse- ja väljalülitamine toimub ilma juhi igasuguse osavõtuta. Automaatselt blokeeritavat
Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud auto või traktori veosildade vahele. Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. 72. Veermik ja selle otstarve Veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale: esi- ja tagasild; rattad ja vedrustus Koosneb: Raam , Vedrustus, Sillad, Rattad, Vedrud, hoovastik (telik), Amortisaatorid Sõidumugavus (vibrokoormus reisijatele ja veosele) ja liiklusohutus (jõudude jaotumine
annaabi.ee 
