29.08.20097. ja 8. emiste paaritamine 30.08.20098. ja 9. emiste paaritamine 15.08-23.08.2009 nuumsigade üle viimine 100 15 võõrdepõrsaste igapäevane söötmine ja hooldamine 100 15 25 05.09.2009 kesikute sööda varumine II periood kesikute igapäevane söötmine ja hooldamine 100 25 60 03.10.2009 nuumikute sööda varumine III periood nuumikute igapäevane söötmine ja hooldamine 100 60 100 02.11.2009 nuumikute sööda varumine IV periood nuumikute igapäevane söötmine ja hooldamine 15.12.2009 realiseerimine 100 100 ruumide korrastamine Kulud kokku Kasum Kasum kuus kogukaal kr kg kr 0
Tiinete ja vabade emiste sigalas 1659 kohta Poegimissigalas. Ühte kohta kasutada iga 39 päeva järel ( 28 päeva imetamist, 7 päeva võõrutatakse ja 4 päeva puhastamist ja desinfitseerimist. Aastas saab ühe koha peal 365 : 39 = 9,4 poegimist. Seega on tarvis 4147 : 9,4 = 441 kohta poegimissigalas 441 : 0,84 = 362 paaritan Võõrdesigalas Ühte kohta saab kasutada iga 92 päeva järel ( 120 28 - 4 = 92 ) ehk 365 : 92 = 3,9 korda aastas. Seega on tarvis 42 556 : 4 = 10 639 kohta Nuumikute sigalas Ühte kohta saab kasutad iga 67 päeva järel ( 191 120 - 4 = 67 ) ehk 365 : 67 = 5,4 korda aastas. Seega on tarvis 41 620 : 5,4 = 7707 kohta 5. Seemenduste poegimiste kalenderplaan Poegimissigalas on 441 kohta. Paaritan 6 nädalat, igal nädalal ca 734 emist. Tabelis on toodud ühe vooru paaritamine. Paaritus Emiste Emised Emiste Põrsaste Sigala
Kuldisulud peavad asuma emiste sulgude kõrval, kuna see mõjutab emise inna avaldumist. IMETAVATE EMISTE PIDAMINE *Kuna põrsad imevad tihti, iga tunni järel ja emised on koguaeg pikali, siis on oluline korralik lamamisase. *Imetajaid emiseid söödetakse puderja söögiga. *Esimestel päevadel on põrsastele vajalik lisasoojus. VÕÕRDEPÕRSASTE PIDAMINE Võõrdepõrsad-alates võõrutusest kuni nuumale panekuni. 6-45kg-sed. Rühmasulus kuni 20 põrsast. NUUMIKUTE PIDAMINE Nuumaliigid meie riigis peekoninuum ja lihanuum. Nuumikusuludes 40-100kg-sed. Sulus kuni 10 siga. SIGALATE TEMPERATUUR Kõige kõrgemat temp. vajavad imikpõrsad (30-32 C) ja kõige külmem sobib nuumikutele (15-18 C). Temperatuuri tehakse kindlaks termomeetriga või sigu vaadates. Külmaga sead kuhjuvad, et sooja saada. Kui sead lamavad üksteise kõrval, on temp. neile sobiv. Kui hoiavad üksteisest eemale, siis on palav. EESTI SEATÕUD
kühvliga künadesse või siis ämbriga valada juurde söödaautomaatidesse. Kärru mahub üle 100 kg jahu ja seega oli töötajal füüsiliselt raske töö. Põrsastele tuli kottidest võtta graanuleid ja valada nende söödaautomaatidesse. 8 Joonis 3. Jahu saamine kolust kärru 6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED 6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine Emiste ja kultide, nuumikute ja kesikute lautades ei kasutata allapanu. Emised on kas individuualsugludes või rühmasulgudes, nuumikud ja kesikud on rühmasulgudes, kus ühes sulus on 20-30 siga. Võõrdepõrsaste lautades kasutatakse minimaalselt allapanu, pärast sulu puhastamist visatakse kühvli täis turvast ja natuke põhku ning põrsaid peetakse rühmasulgudes. Kuid poegimislautades kasutatakse allapanu alati, iga emis on oma sulus.
Uue sigala rajamisel võib selle ehitada monoplokina. Seafarmi juurde kuulub söödaköök söödalaoga. Suvel peab olema rohu peenestamise võimalus ning vannid lõssi ja vadaku jaoks. Söödaköögi juurde ehitatakse olmeruumid, katlamaja, remonditöökoda ja sigade tapapunkt. Seafarm piiratakse võrkaiaga, mis välistab soovimatu kontakti ümbrusega. Sigalad (sektsioonid) jagunevad vastavalt otstarbele järgmiselt: poegimissigala, sugusigade sigala, võõrdepõrsaste ja kesikute sigala ning nuumikute sigala. 15. Sigade isoleeritud pidamine, ,,tühi" - ,,täis" süsteem. Isoleeritud pidamisviisi puhul talitab iga vanuserühma eri talitaja. Sellega spetsialiseeruvad inimesed ühe kindla searühma söötmisele ja pidamisele. Olenevalt seafarmi suurusest võib farmis osa töid planeerida kindlatele nädalapäevadele, nagu sigade lihakombinaati saatmine, sigade ümberpaigutamine jne. Erinevate vanuserühmade isoleeritus on vajalik selleks, et vanemad sead ei annaks haigusi
Uue sigala rajamisel võib selle ehitada monoplokina. Seafarmi juurde kuulub söödaköök söödalaoga. Suvel peab olema rohu peenestamise võimalus ning vannid lõssi ja vadaku jaoks. Söödaköögi juurde ehitatakse olmeruumid, katlamaja, remonditöökoda ja sigade tapapunkt. Seafarm piiratakse võrkaiaga, mis välistab soovimatu kontakti ümbrusega. Sigalad (sektsioonid) jagunevad vastavalt otstarbele järgmiselt: poegimissigala, sugusigade sigala, võõrdepõrsaste ja kesikute sigala ning nuumikute sigala. 15. Sigade isoleeritud pidamine, „tühi“ - „täis“ süsteem. Isoleeritud pidamisviisi puhul talitab iga vanuserühma eri talitaja. Sellega spetsialiseeruvad inimesed ühe kindla searühma söötmisele ja pidamisele. Olenevalt seafarmi suurusest võib farmis osa töid planeerida kindlatele nädalapäevadele, nagu sigade lihakombinaati saatmine, sigade ümberpaigutamine jne. Erinevate vanuserühmade isoleeritus on vajalik selleks, et vanemad sead ei annaks
On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja urineerimine, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestade kollasus. Haigus levib uriini jt eritistega, saastunud joogi, toidu ja isegi allapanu vahendusel. Haigustekitajate reservuaariks on sageli närilised. 37. Veiste ja sigade salmonelloosid Sigade salmonelloos. Nuumikute ägeda diarröa ja septitseemia tunnustega haigus. Tabandab kõiki organsüsteeme. Vastuvõtlikud kõik vanuserühmad, enam 8 nädalased noorsead. Kliiniline pilt: palavik, pneumoonia, depressioon, meningiit, kõrge suremus. Ravi: AB tundlikkus. Tõrje: vaktsineerimine, parasiitide ja kärbeste tõrje, söödahoidlate puhtus, stressi vähendamine. 38. Lindude salmonelloosid
y1 -; arvutuslik söödakulu (eelnevalt tähistatud Ks ) x1 - põrsa ostumass (M p ) x 2 - realiseerimismass ( Mr ) x3 -; jõusööda maksumus (eelnevalt tähistatud kj) Järgnevalt on vaja leida ruutfunktsiooni parameetrid bi. Selleks anname x1, x2, x3 -le erinevad väärtused. Usaldusväärsemate tulemuste saamise eesmärgil on algandmete genereerimisel lähtutud katsete planeerimise meetoditest. Antud juhul on sisenditeks põrsaste ostumass x1, nuumikute realiseerimismass x2 ja jõusööda maksumus x3. Lähtudes eelpool toodud katseplaanist ja sõltumatute muutujate võimalikest tasmetest on leitud tegurite algandmete maatriks. Saadakse regressioonivõrrand. Farmikulude arvutamiseks on vaja teada järgmisi näitajaid: a) arvutuslik aeg vajaliku juurdekasvu saamiseks pi päevades, b) arvutuslik söötmispäevade arv kogu muunaperioodi kestel P- päeva, c) farmikulud päevas kf kroonides
37. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja –urineerimine, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestade kollasus. Haigus levib uriini jt eritistega, saastunud joogi, toidu ja isegi allapanu vahendusel. Haigustekitajate reservuaariks on sageli närilised. 38 . Veiste ja sigade salmonelloosid Sigade salmonelloos. Nuumikute ägeda diarröa ja septitseemia tunnustega haigus. Tabandab kõiki organsüsteeme. Vastuvõtlikud kõik vanuserühmad, enam 8 nädalased noorsead. Kliiniline pilt: palavik, pneumoonia, depressioon, meningiit, kõrge suremus. Ravi: AB tundlikkus. Tõrje: vaktsineerimine, parasiitide ja kärbeste tõrje, söödahoidlate puhtus, stressi vähendamine. 39 . Lindude salmonelloosid On salmonella perekonna bakterite tekitatud haigused, mis kulgevad kliiniliselt või subkliiniliselt.
inkubatsiooniperiood kuni 30 tundi. Noorematel sigadel vältab haigus kuni nädal, kuid sageli vältab see ainult mõne päeva. Haiguse esmaseks sümptomiks on aevastamine, köha ja palavik (40 -42oC). Hiljem lisandub oksendamine, nõrkus ja apaatia. Alates viiendast haiguspäevast tekivad lihaste spasmid ning vahelduvate konvulsioonidega (lihaste lühiajaline vapluskramp või krambihoogude seeria) kaasnev tugev salivatsioon. Nädala jooksul sead surevad, nuumikute seas ulatub suremus 2%ni. Võin areneda kopsupõletik, maksa nekroos. Sekundaarsed peremehed (veis, koer, kass): Sekundaarsetel peremeestel iseloomulikuks haigusnähuks on pruritus (sügelemine). Veistel tekib tugev sügelemine (”mad itch”), koertel ja kassidel esineb haigus sporaadiliselt pärast otsest või kaudset kontakti haigete sigadega. Veistel on domineerivaks kliiniliseks tunnuseks üksikute kehapiirkondade (külgede ja
Hallitusseente poolt produtseeritud toksiinid ei hävi. Aurutamisega suurenevad lisakulutused - vaja on söödakööki ja vastavaid seadmeid, oluliselt kasvab energiakulu. PEENESTAMINE Sigadele antavad rohusöödad (haljassööt, silo) ning mugul- ja juurviljad tuleb peenestada. Peenestatud sööt rikneb ruttu, eriti soojade ilmadega päikesepaistel. Kartul ja juurvili tuleb enne peenestamist pesta. Toorest peenestatud kartulit võib sugusigade ja nuumikute ratsiooni võtta umbes pool antavast aurutatud kartuli kogusest. Mükotoksiinid, aglotoksiinid on väga ohtlikud, tapavad palju noorloomi peab tegema sööda toksilisi proove. Sööväärindus halveneb. 19 40. Emiste karjast väljalangemise põhjused. EMISTE KARJAST VÄLJAMINEKU PÕHJUSED 1. JALGADE HAIGUSED Tuleb jälgida, et sigade ajamine, nende veterinaarne vm töötlemine ei põhjustaks
Põrsad viiakse üle võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigala jääb tühjaks ja seal tehakse korralik puhastus ja deso. Paariks päevaks jäetakse sigala kuivama ja siis tuuakse uus voor sisse. Täistsükliga seafarmis on lisaks poegimissigalala veel vabade ja tiinete emiste sigala, kus peetakse ka sugukulte ja oma karja uuendamiseks kasvatatavaid noori sugusigu. Võõrutaud põrsaid peetakse võõrdepõrsaste sigalas ja nuumsigu eraldi nuumikute sigalas. 8. Poegimiste organiseerimine, emiste ja põrsaste hooldamine. Tugevate ja elujõuliste põrsaste saamiseks tuleb tiineid emiseid sööta vastavalt füsioloogiliselt põhjuendatult tarbenormidele ning pidamistingimused peavad olema korralikud. Nii emisele kui põrsastele tuleb luua vajalikud söötmis-pidamistingimused. Emised tuleb poegimissigalasse ajada umbes nädal ennem poegimist, et emised saaksid harjuda uue kohaga (stressist üle saaksid) ja et
annaabi.ee 
