"selekteeritakse omanikku" on väiksem kui võimalus võõraid autosid tuvastada. · Sissesõidu ees olev tõkkepuu peab olema primaarne puldi suhtes, Seadistatavate pultide koodid ja lisapuldid on kergesti kättesaadavad. Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Siseruumide turvalisus · Kogu lukustussari tuleb sarjata. 0-võti, postiljoni võti, tehniline võti, korterivõti, lapse võti ... Võtmete markeerimine tuleb teha nihkega numeratsioonis. · Sarja kohta vaid 1 võtmekaart, mis tagab tegeliku ülevaate. · Tehniliste ruumide suletavuse kontroll ja koristamine perioodiliseks. · Lukuplaadi kruvipead tuleb maha puurida või kruvipead sissepoole viia. · Fonolukud õigustavad ennast. Koodlukkude kood on poole aastaga igale kohalikule kurikaelale teada! · Fonolukke tuleb hooldada! Midagi ei toimi ega püsi igavesti. · Välisukse avamine võõra palvel ("..ootan kedagi, kes pole veel saabunud" ".
ettevõtetes võib pidada dokumendiregistreid paberkandjal. Paberkandjal dokumentide registreerimiseks on aegade jooksul kasutatud · Saabuvate ja väljasaadetavate kirjade registreerimise raamatuid (kaks üheskoos kasutatavat raamatut, mõlemal raamatul omaette numeratsioon) · Lauajuhend · Kartoteegisüsteem Tänapäeval on otstarbekam kasutada paberkandjal registrina lauajuhendit. Lauajuhend on dokumendiregister, mis võimaldab ühes raamatus ja ühes numeratsioonis registreerida nii saabuvate kui ka väljasaadetavad dokumendi. Sama põhimõtet kasutatakse ka elektroonilise dokumendiregistri puhul. KIRJAVAHETUSE REGISTREERIMISE PÕHIMÕTTED LAUAJUHENDIS.
Keskkelt kokkumurtud ja keskelt kinnitatud leht nummerdatakse kahe lehena. -leht pealekleebitud väikeseformaadiliste dokumentidega nummerdatakse ühe lehena. Kui need dokumendid on aga kleebitud lehele üht serva pidi, nummerdatakse nad kõik eraldi lehtedena. -juhul, kui ühele lehele on kleebitud (üldiselt ei soovitata) fotod, siis võetakse see arvele ühe lehena ja toimiku kinnituskirjes märgitakse lehel olevate fotode arv. -kuni 16 leheküljeline trükis nummerdatakse jooksvas numeratsioonis. Mahukamaid trükiseid ei nummerdata ja kinnituskirjes näidatakse, missuguste lehtede vahele on trükis paigutatud Näide: Lehtede 33 ja 34 vahel on 110-leheküljeline trükis. -osaliselt täidetud raamatutes, kaustikutes nummerdatakse ainult kasutatud lehed. Kinnituskirje vormistatakse esimese puhta lehe esiküljele Kui nummerdamisel on tekkinud vigu, siis 4 -rohkearvuliste vigade puhul tuleb säilik uuesti nummerdada. Vanad numbrid kriipsutatakse läbi ühe
b), suurus 14, parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus vt Lisa 1 2.2. Sisukord Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsioonis, nagu need töös esinevad. Sisukorras on ka leheküljenumbrid. Kõik loovtöö lisad on sisukorras pealkirjadega nimetusega. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi
b), suurus 14, parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus vt Lisa 1 2.2. Sisukord Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsioonis, nagu need töös esinevad. Sisukorras on ka leheküljenumbrid. Kõik loovtöö lisad on sisukorras pealkirjadega nimetusega. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi
Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
Kõik töö iseseisvad osad (sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, allikate loetelu, lisad jne) algavad uuelt lehelt kolmanda rea kõrguselt (6-7cm). Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Tiitellehele ja sisukorralehele leheküljenumbrit ei märgita, kuid neid arvestatakse üldises lehekülgede numeratsioonis. Nii märgitakse leheküljenumber 3 esimest korda lehele, kus on sissejuhatus. Leheküljenumbrit ei märgita ka lehtedele, kus on kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras. Lehekülgede nume ratsioon paigutatakse 1cm allapoole teksti alumise veerise keskele või paremasse nurka
Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
· Tähesuuruseks 12 punkti, erandiks on lisade, tabelite ja jooniste vormistamine. · Reavahe läbivalt 1,5, erandiks on viidatud allikate loetelu, lisade, tabelite ja jooniste vormistamine. · Tekst joondatakse rööbiti. · Töö kõik leheküljed nummerdatakse ühtses süsteemis (k.a töö lisad), · Lehekülje number paigutatakse lehe alla serva keskele. · Lehekülgede numbrid trükitakse alates sisukorra esimesest leheküljest (tiitelleht on numeratsioonis küll arvestatud, aga leheküljenumbrit sellele ei märgita). Uurimistöö vormistamise üldised nõuded (2) · Iga tasandi alajaotusel on sisu kajastav pealkiri. Kõik pealkirjad nummerdatakse araabia numbritega (näiteks ,,1.", ,,1.1.", ...) ja joondatakse vasakule. · Pealkirjad vormistatakse rasvases (Bold) püstkirjas. Esimese tasandi pealkirjade vormistamisel kasutatakse läbivalt suurtähti ja kirja suurust 16 pt
annaabi.ee 
