vereplasmavalgud Kvaternaarstruktuur- mitme polüpeptiidi ja gloobuli ühinemisel (hemoglobiin), ühendatud vesiniksidemetega · Denaduratsiion ehk valgustruktuuri muutumine, kus ävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur- mehaaniline tee, kõrge temperatuuriga, kiirguse teel, keemilisel teel · Renaturatsioon- taastumine Nukleiinhapped, DNA, RNA DNA- desoksuribonukleiinhape RNA- ribonukleiinhape kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. 1.Nukleiidid- koosnevad 3 komponendist: 1. Monosahhariid 2. Fosfaatrühm 3. Lämmastikalus( A-adeniin, T- tümiin, C- tütosiin, G- guaniin) A=T ja C=G 2.DNA ehk desoksüriboos- Säilitab infot, koosneb 2-st omavahe ühendatust ahelast 3.RNA ehk riboos- realiseerib pärilikkuseainet. 3 tüüpi: 1. mRNA ehk info transport DNA-lt ribosoomi 2. RRNA ehk ribosoomi RNA- kinnitub ribosoomi külge 3. tRNA ehk trantspordi
ained) Valkude ülesanded Katalüütiline funktsioon (ensüümid) Ehitusmaterjal (naha-, küünte, karvade jmt valgud) Transpordifunktsioon ( hemoglobiin) Retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt) Regulatoorne funktsioon ( hormoonid-insuliin) Kaitsefunktsioon (antikehad) Liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud) Energeetiline funktsioon Nukleiinhapped Tähtsamad nukleiinhapped on DNA RNA ATP jt madalmolekulaarsed nukleiinhapped · Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm lämmastikalus fosfaatrühm suhkur DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas.
25. Valkude ülesanded organismis? Ülesanded: · Struktuur(suled, juuksed, sarved,soomused) · Transport(hemoglobiin transpordid hapnikku) · Regulatoorne(insuliin) · Liikumine(lihaskoe valgud) · Retseptoorne(membraani pinaretseptorid) · Varuaine(munavalge) · Kaitse(antikehad) · Toksiline(mürgine) (putuka mürk) · Energeetiline(väga vähe annab energiat) 26. Mis on nukleiinhapped? Nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest. Moodustavad pikkiahelaid. Iga nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust, lämmastikualusest ja fosfaatürhmast. DNAdesoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA ribonukleiinhape 27. DNA molekuli ehitus? 1. Esimane struktuurnukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes) 2. DNA sekundaarstruktuurlevinuim esinemisvorm 3. DNA tertsitaalstruktuurtekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin 28
struktuuri(mehaaniliselt, kõrge temperatuuriga, keemiliselt, kiirgusega) (muna praadimine, juuste koolutamine). Renaturatsioon-struktuuri taastumine(juuksed lähevad tagasi sirgeks, muna vahustamine). 25. Valkude ülesanded organismis? Struktuur(suled, juuksed, sarved,soomused), Transport(hemoglobiin transpordid hapnikku), Regulatoorne(insuliin), Liikumine(lihaskoe valgud), Retseptoorne(membraani pinaretseptorid), Varuaine(munavalge). 26. Mis on nukleiinhapped? Nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest. Moodustavad pikkiahelaid. Iga nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust, lämmastikualusest ja fosfaatürhmast. DNA-desoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA-ribonukleiinhape. 27. DNA molekuli ehitus? 1)Esimane struktuur-nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes), 2)DNA sekundaarstruktuur- levinuim esinemisvorm, 3)DNA tertsitaalstruktuur-tekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin. 28. DNA molekuli ülesanded organismis
Juuste valgusüntees.Ribosoomid lokkimine, muna vahustamine või praadimine. onmembraanidelNukleiinhapped jaotuvad : DNA Palavik denaturiseerib inimese kehas (desoksuribonukleiinhape) ja RNA haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki valkude ülesanded Ensüümid kiirendavad ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid.
on juba otsa saanud. Valgud koosnevad aminohappejääkidest, mis on ühendatud peptiidsidemega, ja täidavad organismis transport (hemoglobiin transpordib hapnikku), retseptor, regulatoorset (insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust), kaitse, liikumis, toksiline, varuaine ja energeetilist funktisooni. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhape on avastatud rakutuumast (nucleus). Pärilik info on salvestatud DNA molekuli ehitusse!!! Nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest, mis moodustavad pikki ahelaid (rakutuumas ~ 3 mlrd). Nukleotiid koosneb 1) sahhariid DNAs desoksüriboos ja RNAs riboos 2) lämmastikalus 3) fosfaatrühm Desoksüribonukleiinhape e DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. See on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fostaatrühma liitumisel. DNA struktuur nukleotiidide järjestus kannab endas infi päriliku info säilitamine ja edasikandmine.
Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA EHITUS 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal)
Retseproorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi Liikumine Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, ( sktiin, müosiin) Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustamisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 8 Nukleiinhapped DNA ( desoksuribomukleiinhape) ja RNA ( ribonukleiinhape) - Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid Monomeer valgu molekuli aminohappejäägid Nukleotiid koosneb - s) süsivesikust - b) fosfaatrühmast - c ) lämmastikalusest - DNA 4 lämmastikalust A adeniin G guaniin T türmiin C tsütosiin Komplementaarsusprintsiip Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela -A-G-T-C-A-T-C-G- -T C-A-G-T-A-G-C Leia teine ahel AATCGGTTC A=T C=G
Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip
Nukleiinhapped jaotuvad: DNA (desokülibonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiinidest. Nukleotiinid moodustavad pikki ahelaid. DNA ehitus 4lämmastikualust, A- adeniin G - guaniin T - tümiin C - tsütosiin Komlementssrsus A=T G=C 2.5 Nukleiinhapped 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped jaotuvad: · DNA (desoksüribonukleiinhape) · RNA (ribonukleiinhape) Kõik nukleiinhapped koosnevad- nukleotiitidest. Nukleotiidid muudustavad pikki ahelaid. Igas nukleoituud koosneb kolmest komponendist: · Viiesüsinukuline suhkur (pentoos) DNAs- desoksüriboos ja RNAs- riboos · Lämmastikualus · Fosfaatrühm DNA 4 lämmastikalust: A-adeniin G-guaniin T-tümiin C-tsütosiin Bihelliksi ehituslik eripära: Koosneb kahest ahelast(keerduvad ümber mõttelise telje). · Ahelad seonduvad lämmastikualuste tasandil.
Küllastumata rasvhapped-molekulides esinevad kaksiksidemed. Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid, vahad Fosfolipiidid sisaldavad fosfaatrühma, moodustavad kahekihilise struktuuri-rakumembraani. Steroidid on tsüklilised ühendid. (suguhormoonid, adrenaliin) Hüdrofiilsus- lahustub vees, moodustab vesiniksidemeid Hüdrofoobsus- ei lahustu ve NUKLEIINHAPPED Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. (pentoos, lämmastikalus, fosfaatrühm) DNA (desoksuribonukleiinhape) Päriliku info säilitamine ja selle ülekanne Primaarstruktuur- nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas Sekundaarstruktuur- DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ja kaksikspiraal) Komplementaarsus- nukleotiidide kindel vastavus üksteisele A, T, C, G Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed RNA (ribonukleiinhape)
1 DNA struktuur dsDna tüübid - B-konformatsioon – kõige tavalisem - A-konformatsioon - Z-konformatsioon DNA hulk rakus - 15% - DNA hulk pole määrav DNA seotud valkudega - Histoonid 16% - H1, H2a, H2b, H3, H4 Spiraali ja heeliksi vahe – spiraal on tasapinnaline, heeliks on niidid keritud, ei saa lahti tõmmata DNA struktuur - DNA koosneb nukleotiitidest - Nukleotiit koosneb suhkrust (riboos)(suhkru küljes on lämmastikalused, teises otsas on fosfaat, mis annab energiat), fosfaadist, lämmastikhapetest - DNA ahelal on 2 otsa - Inimesel on 46 kromosoomi. DNA on ka mitokondrites – mitokondrid lähevad edasi järglastele Lineaarne nukleotiidiahel - Keemiline side ühe nukleotiidi fosfaadi ja teise nukleotiidi suhkru vahel - N-alus ei osale ahelas, ta suhkru küljes
("antifriis" tüüpi) Esinevad nii taimedes, kui loomades(lumi ja märtsikellukesed ning polaarmere kalad) c) liigse kuuma eest kaitsevad valgud. (kuumashoki eest kaitsevad valgud). N: kõrbetaimedel ja kõigil loomadel. 12. Ehituslik e. struktuurne funktsioon - suled, küünised, soomused. sarved. nukleiinhapped nukleiinhapped jaotuvad : DNA(desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *kõik nukleiinhapped koosnevad ehitusüksustest - nukleotiitidest. *nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. *nukleiinhapped on suure molekulmassiga. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : a) viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - disoksüriboos ja RNAs - riboos. b) Lämmastikalus. Jagunevad kaheks : a) kahetsüklilised e. suured. (DNAs (A)deniin ja (G)uaniin. RNAs Adeniin ja Guaniin) b) ühetsüklilised e väiksed. (DNAs (C)Tsütosiin ja (T)ümiin. RNAs Tsütosiin ja !! (U)ratsiil!! ) DNAs võib olla 4 erinevat lämmastikalust
annaabi.ee 
