liiki. Eestis ligi 2000 liiki. Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. Liblikatel on liitsilmad. Liblikad on taimetoidulised. Toituvad imilondi abil. Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. Lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad arenevad täismoondega. Muna Röövik Nukk Valmik Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena, vähesed röövikute või valmikutena. Aitäh kuulamast! Rando, Erki ja Gert. TMG 2011
4 Liblikad arenevad moondega Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanuteks liblikateks. 5 Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. 6 Info- ja pildiallikad http://et.wikipedia.org/wiki/Liblikalised http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/liblikad_ave.htm http://www.google.com/butterfly 7
Millised? Väiksemad mullas elavad organismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad. Suuremad on näiteks: mutt, mügri, sitasitikas, vihmauss, maipõrnikas, kaerasori jne. Kes tegutsevad mullas ka talvel? Talvel seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Sügavamas kihis tegutseb näiteks mullamutt ja vihmauss. Kuidas taimed elavad üle talve? Paljud putukad elavad talve üle nukkudena. Bakterid, seened, pisikesed ussid, lestad, vetikad, hooghännalised jm. mikroorganismid on puhkeolekus. Hiired on sügisel valmis kogunud natuke taimeseemneid ja nad söövad ka taimede maa-aluseid osi.
number
Kuna ma ei olnud varem juhtunud Tundus nii imelik, et
nägema kahte eri liiki sipelgaid ka loomade seas
ühes ja samas pesas, võtsin esineb midagi sellist
vaevaks nähtuse kohta järele 56. nagu orjapidamine.
uurida ning avastasin, et pesa
tegelikud omanikud kandsid
kõlavat tiitlit <
saatuse hoolde, ilma võitlemata. Need, kes suudavad säilitada närvi, muutudes vastutustundlikeks, kel mõistus paneb nad tegutsema selle nimel, et jääda ellu. Kasutatakse kõike seni õpitut, elukogemusi ja kuulatakse juhi käsku, ükskõik kui alandav või trööstiv see ka poleks. Tagaliinis pole pääsu, sest käsk tuleb ülevalt ja vastuhaku korral ei halastata karistusega, isegi hukkamine pole takistuseks. Nukkudena liigutatakse neid malelaual edasi. Lahinguväljal muutuvad noormehed justkui loomadeks, tegutsedes instinktide ajel tappa ja võidelda ellujäämise nimel. Lahingus on noored ja vanad, ülemused ja alluvad, kõik nad on võrdsed ning ühesugune saatus ootab neid. Moodustades karja, saavad nad üle suurematest hirmudest ja tunnevad kaaslaste tuge, ühtekuuluvust, sest sõpra tuntakse hädas. Jagatakse viimseidki toidupalukesi, veetilkasid, pakutakse soojust ja tuge
Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega. Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. Valmikutena talvituvad Eestis väike-koerliblikas, lapsuliblikas, päevapaabusilm, leinaliblikas, keldriöölane, satelliitöölane. Suur- ja pisiliblikad Maailmas on liblikaliike teada umbes 150 000, Eestis ligikaudu 2000. Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad. Pisiliblikad Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid,
MULLAELUSTIK TALVEL Talvel mullas elu seisab ja enamus mullaloomi puhkavad. Sellel külmal ajal on pealmine mullakiht külmunud ja pealmises mullakihis elu seiskub. Enamik mullaorganisme on ka puhkeolekus. Kui enamik organisme on puhkeolekus, siis ka bakterid, seened, pisikesed ussid, lestad, vetikad, hooghärnalised jm. mikroorganismid on sunnitud saama osa puhkeolekust. Sügavamas kihis tegutseb mullamutt. Paljud putukad elavad talve üle nukkudena. Mõned maapeal tegutsevad loomad poevad talveks peitu. Näiteks hiired ja uruhiired, nad ei ela talve üle nii nagu karu, et sööb sügisel endale paksu rasvakihi ja elab sellega terve talve üle. Hiired on sügisel valmis kogunud natuke taimeseemneid ja nad söövad ka taimede maa-aluseid osi. Üheaastased taimed elavad talve mullas üle seemnetena või juurtepungadena. Mitmeaastased taimed elavad talve üle juurtena või pungadena. Mugulad
Lepatriinud talvituvad täiskasvanud mardikana mullas ja lehekõdus. Mõned liigid, näiteks Hippodamia convergens, kogunevad sügiseti rühmadesse ja rändavad mägedesse, kus talveunne jäävad. Palavates maades on lepatriinud aktiivsed kogu aasta jooksul, süües lehetäisid, lihakärbseid, lesti ja mitmesuguseid teisi putukaid. Kevaditi on lepatriinud ühed esimestest putukatest, kes välja ilmuvad – just sellepärast, et nad talvituvad valmikutena ega vaja arenemiseks aega nagu nukkudena talvituvad putukad. Tuntusest Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle ka nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. Mõnel pool on lepatriinut kasutatud ka rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne
lapsest, tuletades eeskätt meelde just lapse õigusi, mitte kohustusi. Ta ei taha kooli minna, vaid liblikaid taga ajada ja puu otsa ronida („Pinocchio seiklused”, lk 22). Collodi kõneleb nuku abil lastele põhjuse ja tagajärje seosest. Mitu korda satub nukk mõtlematuse tõttu taas ja taas halba olukorda, kuigi õnnelik lahendus oli just käeulatuse kaugusel. Pinocchio uurib Haldjalt, miks ta sugugi ei kasva. „Sa ei saagi kasvada. [---] Sest nukud ei kasva mitte kunagi. Nad sünnivad nukkudena, elavad nukkudena ja surevad nukkudena.” „Oh! Ma olen tüdinud kogu aeg nukk olemast. [---] Oleks juba aeg, et minust saaks inimene nagu kõik teised.” (Lk 115–116.) Haldjas annab talle konkreetse tähtaja, millal see rõõmustav sündmus peaks toimuma. „Paraku tuleb nukkude elus alati ette mõni „kuid”, mis kõik ära rikub” (lk 139). Mõistu võttes on puunuku poisiks muutumine lapse inimeseks kasvamise lugu
must muster vähemärgatav ning mõnikord puudub täiesti. Liblikad lendavad maanteede- ja raudteetammide ääres, ristiku- ja kesapõldudel ja mujal avamaastikul. Röövikute toidutaimedeks on liblikõielised (hiirehernes, lutsern, nõiahammas ja ristik), röövikut on leitud ka teistel taimedel nagu võilill, mailane ja mesikas. Röövik on roheline ja 4 kollase pikitriibuga. Keha seljapoolel on 2 rida musti täppe. Röövikuid võib kohata juunist sügiseni. Talvituvad röövikute või nukkudena (Vikipeedia, Niidu-võiliblikas, 2014) (Viidalepp, Remm 1996: 205). 8 Niidu-võiliblikas äiataril 28.07.2013 9 Niidu-võiliblika pulmalend 22.07.2011 2.5. Raba-võiliblikas (Colias palaeno) Raba-võiliblikas on holoarktiline taigaliik. Kesk-Euroopas on ta levinud mägistel aladel, Skandinaavias Soomes ja Rootsis. Eestis on ta levinud nii mandril kui saartel enamasti rabadel,
Lk 351-352 Mannu ootas,et veel kolmas poiss puu otsa ronib,nis vene poistel selleks korraks ronimisisu otsas olevat.Oma allajmist just nagu juba kisaga innustades vastu mnnitve ning kkitasid siis lpuks meveerule ootama.Sergei otsis vlja isa tagant varastatud suitsud ja kiiresti langevas pimeduses lid hgavale punased tpikesed.Linna poolt lhenes juba uus rong,ja kui see situ aeglustades mdus,ngi puu otsas kssitav tdruk vagunites olijaid.Kaugelt vikestena,nagu nukkudena paistvad inimesed olid jaama lhenedes istekohtadelt psti tusnud ja liikusid lbi heledalt valgustatud vaguni kahele poole,lkanduste suunas.Mannule tundus,et neb ka ht oma venda,eristab ta tumedat,ilma mtsita pead ja ksisilmi aknatagust pimedust vahtivat ngu,ning pidigi juba peaaegu karjuma-mina olen siin!-,aga siis tuli talle meelde,et rongis on mustavast aknast vahtides nha ainult rongi sisemust,mitte aga seda,mis on vljas,ning sellele meldes oli Mannul jrjest raskem liikumatult ladvas rippuda
Liblikalised - imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu. Enamus liike söövad taimset materjali, kuid mõnede liikide röövikud ka näiteks nahka, villa (koid!) jne. Valmikud mõnedel liikidel ei toitugi, samas leidub üksikuid vereimejaid. Nektaritoidulised liblikad on olulised tolmeldajad, osa spetsialiseerunud ööelanikeks, vastavad taimed ka siis lõhnavad rohkem öösel, enamasti on neil suured valged õied. Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. Valmikutena talvituvad Eestis väike- koerliblikas, lapsuliblikas, päevapaabusilm, leinaliblikas, keldriöölane, satelliitöölane. Kiletiivalised - mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvamplased. Igasuguse toitumisviisiga liike, tselluloosi lagundamine, parasiidid, paljud segatoidulised: nii, lehemahl, nektar kui võimalusel valgulised ühendid.
annaabi.ee 
