Francisco peab lossi terassil valvet. Õhtu on tähevalge ja väga külm. Kell 12 ilmub lossist Bernardo vahetamaks Francisco välja.Bernardoga tulevad ka vahti pidama Marcellus ja Horatio.Ühte valvesse kutsuti Horatio sellepärast , et too ei uskunud teiste juttu,et nad on näinud kahel ööl vaimu.Lõpuks ilmutaski ennast vaim.Horatio oli suurest ehmatusest valge näost, kuid püüdis vaimuga rääkida , kuid tulutult , vaim kadus.Vaimuks peeti Taani endist kuningat. Hiljem ilmutas vaim end uuesti ning Horati püüab vaimuga uuesti kontakti saada.Kukk kires ja vaim kadus.Horatio ei saanud sellel ööl ka teisel korral vaimuga jutule.Saabus hommik ning Horatio ja Marcellus otsustasid vaimust rääkida Hamletile. Hommikul toimus kuningas Claudiuse( endise kuninga vend) kroonimine riiginõukogu saalis.Kuningas andis Poloniuse pojale Laertesele loa tagasi minna Prantsusmaale.Kuningas pidas neid tähtsamaks ja kõnetas neid enne Hamletit. Hamletiga rääkima hakate...
võlgade katteks käest. Alates sellest hetkest hakkas Blanche'i elu muutuma aina traagilisemaks. Farmi ära võtmine oli stardiks Blanche'i hullumisele. Stellal polnud farmi arestimisest midagi, sest tema mees oli ta juba paika pannud ning seepärast Stella ei hoolinud rahast, aga Stanley oli tige, sest tema arvates kuulus farm ka temale. Mees hakkas kohe algul pärima ja uurima, kas Blanche petab neid. Ta küll ei petnud, kuid Stella abikaasat jäi ta ikkagi häirima. Stanley nuhkis Blanche'i minevikus ja segas tema elu. Blanche vajas armastust, kuid Stella mees rikkus selle, avalikustades daami mineviku ning seepärast jäi ka naise silmarõõm sünnipäevale tulemata ja hakkas teda vihkama. See kõik juhtus Blanche'i sünnipäeval ning lisaks oli Stanley'l kingitus naise õele bussipiletid tagasi tema eelmisesse elukohta. Blanche oli väga rusutud, kuid see polnud tema elu kõige traagilisem osa. Blanche traagilise saatuse
Ta teadis, et ta ei suuda enam oma mõrvatööd varjata ja plaanis Hamleti hukata, kuigi sisimas ta kahetses oma venna tapmist. Kui Claudius poleks olnud nii auahne ja uhke, oleks ta end oma surmast säästnud ning ka paljudest muudest jamadest eemale hoidnud. Polonius oli kantsler, kes järgis oma kuninga käske. Ta oli üsna lihtsameelne tegelane kuid väge uudishimulik ja pugejalik. Ta riskis oma eluga kuninga tahtmise täitmiseks ja nuhkis teiste järele. See tema surma Hamleti käe läbi põhjustaski. Ka temal oleks olnud lootus ellu jääda, kui ta poleks kuningale nii meele järgi olnud. Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas Hamletit. Ophelia isa ei usaldanud Hamleti armastust tütre vastu, seetõttu mängis tüdruk raskesti kättesaadavat. Hamlet otsustas, et tema peale pole mõtet aega raisata ning loobus. Ophelia lootis, et kui ta hullu mängib võidab ta Hamleti tähelepanu tagasi, kuid tulutult
enam Hamletile saladus. Ta teadis, et tal polnud enam lootust oma mõrvatööd kinni mätsida ja ihkas ka Hamleti hukku, kuigi ta kahetses oma venna tapmist. Kui ta poleks olnud nii auahne ja uhke, oleks ta end oma surmast säästnud ja veel paljudest muudest jamadest eemale hoidnud. Polonius oli kantsler, kes järgis kuninga käske. Muidu oli ta üks lihtsameelne tegelane, aga ta oli väga uudishimulik ja pugejalik. Ta riskis oma eluga kuninga tahtmise täitmiseks ja nuhkis teiste järele. See ta surma Hamleti käe läbi põhjustaski. Ka temal oleks olnud lootus ellu jääda, kui ta polnuks kuningale nii meele järgi. Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas Hamletit. Ta mängis raskesti kättesaadavat, kuna ta isa ei usaldanud Hamleti armastust Ophelia vastu. Hamlet aga ei raisanud tema peale enam aega ja loobus. Ophelia lootis hullu mängides veel Hamleti tähelepanu saada, kuid tulutult. Tal oli lootus saada Hamlet endale
kättemaks oma onule seda teeks. 4.Kes on Hamleti sõbrad, kes vaenlased, miks? Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ja Guildenstern. Tõeliseks sõbraks võib pidada siiski ainult Horatiot, sest ta jäi Hamletile surmani truuks ning ta oli ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Rosencrantz ja Guildenstern muutusid vaenlasteks, sest nad olid kuninga nuhiks ning reetsid Hamleti. Samuti olid vaenlasteks kuningas Claudius, sest ta mõrvas Hamleti isa ning Polonius, sest ta samuti nuhkis Hamleti järele. 5.Millised olid ta suhted Ophelia ja emaga, kuidas mõista ta hullust? Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada ning samuti oli ka Ophelial tunded Hamleti vastu. Sellele vaatamata, Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletile oli see suureks kurvastuseks ning ta väljendas seda külmade sõnadega armastatu vastu.
lahkumist, rääkis oma päritolust - Anastasie mees krahv de Restaud ütles Eugene välja saates Mauricile, et iga kord kui Eugene peaks uuesti tulema, pole neid krahvinnaga kodus, peale mida Eugene sinna enam sisse ei lastudki - Eugene läks oma sugulase/nõbu Vikontess de Beauseanti juurde tõllaga, kuna sadas vihma ja ta ei tahnud oma frakki, kingi ning kübarat rikkuda - Sugulaste juures õppis/nägi Eugene kõrgseltskonna käitumist - Eugene nuhkis välja gorioti mineviku, saades teada tema tütardest (Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen) ning sellest, et tütred olevat isa maha salanud peamiselt oma peigmeeste tõttu - Sai veel teada, et goriot jumaldas oma tütreid, andis neile enamuse oma rahast, aitas neile leida rikkad ja head mehed. Tütred häbenesid isa seltskonda, üritades temaga kokku puutuda vaid omavahel olles, goriot läks maapakku oma tütarde nimel.
vestlust, jõudis täpselt õigeks ajaks siiski - Nende sugulaskond ignoreeris neid, näiteks läksid nad aprillis kirikusse kontserdile, istusid esimestesse ridadesse, mis peale teised minema marssisid - Küsimus Timo vaimse seisundi üle, kas on hull või mitte - Olevat lastud välja vangist selle pärast et ta on hull - Jette sõidab koos isaga ära, Jakob teda kinni ei hoia, nuhkis isa käsul, Jakob andestas selle - Jakobi armasus polnud piisavalt suur, et see alla neelata ja seega ta Jettet ei takistanudki - Keisri käsul viidi Timo ära vangistusse, sest ta olevat hull - Eevale jäeti kiri, Timo asukohta ta teada ei saanudki, keiser lubad Eevat ja ta last igati aidata kuidas võimalik - Timo kirjutas vahepeal Eevale, kuid nendest ei saanud teada, kus mees viibis ja mis oludes ta oli - Hiljem selgus, et ta oli olnud Schlüsselburgis vangis
Ta on väga salakaval ja külmavereline. Ta tundub kuidagi jõhker ja ebainimlik. Teose järgi mulle tundub, et ta tahab alati jõuda enda eesmärgini , olgu see siis hea või halva tagapõhjaga. Isekas,suhteliselt auahne,vägivaldne,kohati hoolimatu ja üpriski egoistne. Rahvale ta eriti ei meeldinud, võrreldes Hamletiga. · Poloniuse Poloniuse on kantsler. Ta on väga salakaval ja suhteliselt pugejaslik inimene. Poloniuse nuhkis tihti teiste inimeste järgi ja kuulas teiste vestluseid pealt , mis saigi talle lõpuks saatuslikuks. · Laertes Laertes on Poloniuse poeg. Väga kättemaksuhimuline, suhteliselt osav , üpriski enesekindel ja äärmuslik . Tema tublidus oli rahva seas tuntud. Teoses kerkivad esile kaks suuremat konflikti. Esimene konflikt tekib Hamleti ja kuningas Claudiuse vahel , kuna Hamlet saab teada, et Claudius mõrvas tema isa . Selles hakkabki kogu sündmustik edasi arenema
*Timo ja Mannteuffel ei saanud omavahel absoluutselt läbi, vaatamata faktile, et Peeter oli Timo õe Elsyga abielus. Lisaks tõstis Mannteuffel Timo, Eeva ja Jakobi majast välja ning nad hakkasid Kivijalas elama. Samuti Mannteuffel kirjutas kaks korda kuus kindralkubernerile Timost ettekandeid ning kuna ta teadis, et Timo olevat jälle kirjutama hakanud, siis ta tahtis neid kirjutisi näha, mida Timo jälle omakorda ei lubanud. Niimoodi nuhkis Peeter Timo asjades kui Timot ennast kohal ei olnud. Lisaks ei tohtinud Timo mitte kuskile ilma Peetri loa ja kohalviibimeseta minna, mis takistas neil põgeneda. *Timo sai oma pojaga hästi läbi kui ta väike oli ja kui ta polnud veel keisrliku käsuga lütseumi õppima läinud. Kuid kui Jüri suureks sai, siis nende suhted ei olnud enam väga soojad. Jüri ei olnud enam keisri vastu, sest tundis, et see oleks tänamatu tegevus. Pärast isa käsikirja lugemist ütles ta:
kirjandusest üldistusi tehes olnud pikka aega primaarne. Illusioon, et luules läheneme puhtalt esteetilisele elamusele, teeb luulest kõige mugavama kirjandusliigi, millele kriitika üle arutledes mõelda. Suurt osa kriitikast, mis sünnib punktis, kus kriitika sulab kirjandusteadusesse ja kirjandusteadus kriitikasse, võib iseloomustada kui allikate abil seletavat kriitikat. Selle mõtte selgitamisel nimetab Eliot J. L. Lowesi, kes nuhkis välja kõik raamatud, mida Coleridge oli lugenud ning kust laenanud oma poeemidesse kujundeid ja fraase. Lowes ei kavatsenud poeeme l u u l e t e o s t e n a arusaadavamaks teha (teda huvitas protsessi uurimine). Ometi haarasid paljud kirjandusteadlased sellest meetodist kinni, otsekui pakuks see võtme iga luuletuse mõistmiseks – kui autor vähegi reedab, et on üldse midagi lugenud. Hermeneutikaharrastajad tahaksid näha
annaabi.ee 
