Indrekule selline asi ei meeldinud, ning ta läks Vargamäele. Koju jõudes oli ema väga halva tervise juures, Krõõt jutustas pojale minevikust. Indrek pidi aga linna tagasi minema, et emale vajalikud rohud tuua. Kui ta linna jõudis polnud kodus enam kedagi, kõik olid läinud Kristit Ameerikasse saatma, kuid Kristi oli hüpanud laevalt vette. Tüdruk oli teadnud, et Indrek olevat hukkunud, ning ei näinud ka oma elul enam mõtet. Pealekauba vihkas Kristi nuhke ning tuli välja , et tema isa oli üks nendeseast. Indrek läks koju tagasi, kust vahepeal tema isa ja vend Ants oldi kaasa viidud. Tagasi naastes tuli isa küll elusana kuid Ants oli tapetud. Ema Mari valud oli aga nii suured, et ta palun pojalt nii palju rohtu, et ta enam piinlema ei peaks. Indrek nõustus lõpuks ja ema suri.
Kui Aleksander I suri ja võimule sai Nikolai I, siis vabastati Timotheus vangistusest ettekäändel, et Timo on nõdrameelne. Tegelikkuses oli ta aga suutnud säilitada selge mõistuse ning pärast koju saabumist jätkas ta oma tööd. Von Bock oli enne üheksa aasta tagust vangiminekut plaaninud oma konstitutsioonikavaga muuta Eesti olukorda. Nüüd jätkas ta oma kirjatööd, kuid enam ei saanud ta seda nii piiramatult teha. Keiser saatis Timo juurde oma nuhke, et nood kannaksid von Bocki tegemistest ette. Seega pidi Bock olema ettevaatlik oma tegemistes. Timotheus von Bocki elu Eestis ei olnud täisväärtuslik, sest ta oli kogu oma elu sunnitud elama Võisiku mõisas koduarestis. Seetõttu tekkis tal soov Eestist põgeneda ning välismaal oma kirjatööd jätkata. Plaan oli peaaegu sada protsenti kindel, kuid viimasel hetkel hüppas Bock ise alt ära ning otsustas siiski Eestisse jääda. Ta arvas, et
ige pea leiab ta he oma palvetest avaldatud Rahva sbras. Ta kutsuti toimetusse, et arutada tema Orava loo avalikustamist, kuid tsensor pidi selle vastu olema ning see toiming ji katki. 6. peatkk Perettar Kristi on maalt koju judnud. Ta rgib isa ja emaga Ameerikasse sidust, kuhu tal kunagi on plaanis minna, et vabaks saada. Mssudest eemale. Kristi tunnistab Indrekule, et kib salaja mssajate koosolekutel juba pool aastat ning kutsub Indreku kaasa. Kui minna kahekesi, siis ei pidavat nuhke sabas olema, sest kurameerijaid ei peeta kunagi mssajateks. 7. peatkk Kristi ning Indrek judsid koosolekule natuke hiljem kui pidi. Kne oli juba alanud. Kne sisuks olid sotsiaaldemokraadid, sotsialistid-revolutsionrid ja anarhistid ning materdati kahte viimast. Teine koosolek, kuhu nad lksid, toimus hes rikkas perekonnas. Seal nuhke ega politseid ei kardetud, sest ametlikult olid kik klalised kutsutud pidama mingit thtpeva. Elus on vrtus ainult sellel, millest saad aru. (Kristi snad)
Pärast seda otsustas oma elu lõpetada. Tema jaoks oli see probleemide eest põgenemine, mitte lahendus. Mari kaotas oma rõõmsameelsuse ja lauluhimu, sest tundis süümepiinu. See oli naisele raske, kuid Andres ei mõistnud tema tundeid ja oli tihti endast väljas selle pärast. Kolmandas osas arvas Kristi, et surm on tema jaoks ainus mõeldav lahendus ja hüppas laevalt jääkülma merevette. Ta oli teada saanud, et tema isa on nuhk, see oli hirmsaim asi, sest neiu jälestas nuhke: ''Lähen ükskõik kuhu, aga mitte taeva, kui Kristus lunastab kuradi käest ka nuhid.'' Teda ajendas hüppama ka teade, et Indrek on surnud. Tüdruku maailm oli nagu kokku varisenud ja enesetapp tundus õige lahendusena. Poisile mõjus neiu surm raskelt, ta ei suutnud kogu öö magada ning tundis ennast halvasti. Indrek oli tüdrukusse väga kiindunud ja talle meeldis temaga vaielda. Aga nüüd tundis ta ennast Kristi surmas süüdi. Ma arvan, et Kristi poleks pidanud kõike nii tõsiselt
metsa ning sai haavata ja suri. (283) 1992. aastal tappis A. end. ,,Aino pojad toovad petrooleumi. Aliide annab ära kõik kapist leiduva viina ja kõik muu, mida nad majast tahavad. Võtku kõik. Tuleb lahti tõmmata konku põrandalauad. Seejärel läheb ta Hansu kõrvale lebama, omaenda majas, omaenda Hansu kõrvale. Võib-olla jõuab ta enne neid poisse, või kavatsevad nad viia juba täna öösel oma kavatsused ellu. " VÕIM Rahvas kartis Punaarmeed, spioone, nuhke. Iga vale liigutus ning sõna võisid nende saatust muuta. Kõik, kelle pereliikmed oli teadaolevalt läinud partisanideks jälgiti aga väga hoolega. Iga liigutus ning sõnavõtt oli teada. Pereliikmeid viid pidevalt ülekuulamistele ning korraldati läbiotsimisi. Ülekuulamistel koheldi naisi aga väga alandavalt. Naisi mõnitati, ähvardati, vägistati ja tehti kõike, mida heaks arvati. Aliidel ja Inglil on eri aegadel olnud kokkupuuteid nii vaimse kui füüsilise vägivallaga. (121)
võimalus ebalojaalsete isikute peale kaebamiseks. Üle kogu maa kuulasid lihtsad mehed ja naised hoolega oma sõpru, naabreid, juhuslikke möödakäijaid ja isegi oma sugulasi, et püüda halba sõna kuninga ja kuninganna kohta. Kui keegi kuulis kurje sõnu, nõuti pealtkuulnutelt kuuldu vandega kinnitamist. Siis läks informeerija lähima rüütli või lordi juurde, kes pidi kuuldu kuningani toimetama. Ei olnud nuhke ega palgalisi informaatoreid, kuid pealekaebusi tuli sadade viisi. Inimesi ähvardati pidevalt, et kui nad peaksid kuuldu enda teada jätma, siis on oodata karistust. Eluolu Kunigas Henry VIII aegne eluolu oli kohutav. See oli muidugi juba varem, tema isa valitsemisajal nii, kuid paranemist ei olnud ikka näha. Keskaegses õukonnas puudusid ka kõige algelisemad mugavused
rongkäigus kesklinna. Peade kohale kerkis sinimustvalge lipp. Lipp oli üsna pisike ja liikus käest kätte, seda ilmselt mitte seepärast, et igaüks seda hoida saaks, vaid pigem sellepärast, et inimesed 12 Kirjavahetus Argo Männimetsaga 16.03.2010. 13 Ain Saar, lk. 45 14 Ain Saar, Aavo Savitch, Kaja Tullus, lk. 11-12. 15 Ain Saar, lk. 47. 16 Ain Saar, lk. 50. 7 kartsid. Kardeti nuhke, kes rahvaseas olid. Keegi ei tahtnud saada karistust keelatud lipu kandmise eest. Võimud ei söandanud lippu tol korral maha rebida. Nõuti Ain Saare ja tema naise vabastamist. Mia-Ly Saar vabastatigi.17 Kuulda saanud, et Ain Saar on viidud sõjakomissariaati, suunduti Punaste Küttide väljakult edasi Võru Sõjakomissariaadi juurde. Purustati mõni aken. SAO töötajal Endel Vahingul õnnestus võrulasi rahustada ja nad suundusid kodudesse.18
ühiskonnale lojaalsed. Selline kodanik tahab olla pankade registris krediidikõlbulik ega soovi töökoha kaotamise tõttu maksujõuetuks muutuda (ja oma maja, korterit, autot vms kaotada). Kui kogu omand kuulub autokraadile, siis on tema ka ainus, kes varastamisest ja raiskamisest otsest kahju kannab. Vara valvamiseks ei jäänud autokraadil-poliitbürool NSV Liidus teist või- malust, kui palgata nuhke ja siis veel nuhke, kes nuhke nuhiksid. Kuid ka nuhkimisel on piir. Ja ka totalitarismil on piir. Varastavat tehase juhtkonda sai avalikult häbistada või ka vangi panna. Kui aga varastamisega tegelevad kõik ega leia selles olevat midagi ebamoraalset, osutuvad igasugused kontrollimeetmed äärmiselt ebatõhusaks. Kõiki lihtsalt ei jõua kontrollida. Ja kõiki ei saa ka vangi panna. Nn sotsialistlikes riikides väljaarendatud käsumajandus oli ebaotstarbeka majandussüsteemi musternäiteks
olete. -- Muuseas, monseigneur,» jätkas Tréville kardinali poole pöördudes, «eks ole, härra de Cahusac on täiesti paranenud?» «Tänan,» vastas kardinal vihast huulde hammustades. «Niisiis, Athos oli külastanud oma sõpra, noort bearn-last, kadetti des Essarts'i kaardiväekompaniist, kes parajasti oli kodunt ära,» jätkas de Tréville. «Vaevalt jõudis ta aga sõbra juures istet võtta ja raamatu lahti lüüa, et lugedes sõpra oodata, kui terve parv nuhke ja sõdureid maja ümber piiras, mitu ust sisse murdis ...» Kardinal pöördus kuninga poole viipega, mis pidi tähendama: «See oli asja heaks, millest teile kõnelesin.» «See kõik on meil teada,» ütles kuningas, «sest see sündis meie huvides.» «Järelikult oli Teie Majesteedi huvides ka see,» jätkas de Tréville, «et areteeriti minu süütu musketär, pandi kahe vahi vahele ja veeti läbi mõnitava rahvahulga seda üllast
annaabi.ee 
