Grco poeg sündinud on. Paljud hilisemad kriitikud on pidanud taolist puhtalt vormist lähtuvat analüüsi ebapiisavaks. Näiteks John Hutton, tunnistades de Leiris’ ikonograafilise analüüsi põhjalikkust, seab siiski kahtluse alla tema seisukoha, et Manet, pärast kaheksa aasta möödumist Hispaanias veedetud ajast, pöördub selle temaatika juurde tagasi pelgalt nostalgiast või austusavalduseks El Grecole. Linda Nochlini arvates puudub nende kahe maali vahel otsene seos, kuna El Greco teosel ei ole kujutatud maskiballi, mis Nochlini analüüsis Manet’ teosest on määrava tähtsusega. Maskides näeb Nochlin vahendit kustutamaks maalil figureerivate naiste identiteedid samal ajal kui kõik mehed on teosel äratuntavad. Ta peab tähelepanuväärseks teoses samaaegselt esinevat
kuid kattis nägemuse looriga. Aga puud kõnnivad kaugemale, allikad keevad ikka veel üles ning Sina ,,mõõda aega/ vana vaseroostest vaega!" Bernard Kangro luule on raske nagu ajavool, aga seda on kerge lugeda. Selles on segi kunst ja kunsttükk. See on kahe võimaluse vastuolu, tagasivõitmatu mineviku ja vastuvõtmatu oleviku süntees, millest poeet väljub taoteldavasse hingekoju. See on tuleviku kujundamise püüd, kaugel nostalgiast või melanhooliast psühholoogilises mõttes, küll aga võib seda olla metafüüsilises. Sellest Kangro kui kirjaniku missioon: vaimse eestluse hoidmise ja saavutamise kaudu rajada tulev Eesti reaalsus illusioonivaba ja ajalooline. Saavutanud kord vaimse tõelisuse kauge Eikuskimaa, meta-maailma -, seda näinud ning sõnastanud, võib saavutada reaalse. ,,Oleme jõudnud selleni, et kirjandus ei ole mitte mingi reaalse maailma kirjeldamine, vaid inimese ja
tütre Amita eluasemeks sai nüüd abikaasa kodulinn. Kuumas ja puudevaeses Babülonis Amita nukrutses ja igatses taga oma kodumaa mägesid, vulisevaid jõgesid ja varjurikkaid metsi. Pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar teadis oma armastatud naise nostalgiast ja püüdis tema meelt lahutada küll kingitustega, küll huvitavate jahilkäikudega, küll suurejooneliste vastuvõttudega. Kord aga tärkas tal mõte luua samasugune maastik nagu Amita kodumaal. Ta kutsus riigi peaarhitekti ja peainseneri ning käskis neil viivitamatult rajada Babüloni "väike Meedia". Käsk täideti ja üks seitsmest maailmaimest, mida tunneme Semiramise rippaedade nime all, oligi sündinud. Aedade üldpindala oli ligikaudu tuhat kakssada ruutmeetrit ja need asusid
Seepärast otsustasid need kuningad oma poliitilisi, sõjalisi ja diplomaatilisi suhteid kindlustada abielusidemetega oma laste vahel. Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile mehele läinud Kyaxerese tütre Amita eluasemeks sai nüüd abikaasa kodulinn. Kuumas ja puudevaeses Babülonis Amita nukrutses ja igatses taga oma kodumaa mägesid, vulisevaid jõgesid ja varjurikkaid metsi. Pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar teadis oma armastatud naise nostalgiast ja püüdis tema meelt lahutada küll kingitustega, küll huvitavate jahilkäikudega, küll suurejooneliste vastuvõttudega. Kord aga tärkas tal mõte luua samasugune maastik nagu Amita kodumaal. Ta kutsus riigi peaarhitekti ja peainseneri ning käskis neil viivitamatult rajada Babüloni "väike Meedia". Käsk täideti ja üks seitsmest maailmaimest, mida tunneme Semiramise rippaedade nime all, oligi sündinud.
Nimelt tekib uute klientide leidmise võimalus, kuid samas varitseb osade olemasolevate klientide kaotamise oht. Kaubavaliku suurendamise kiusatus on olemas. Seda tuleb vajadusel ohjata, sest kaubavaliku suurenemisel suurenevad ka lao- ja muud kulud, mis söövad kaupluse kasumi. Kaubavaliku kujundamisel soovitatakse mõnikord meelde tuletada, et kui mitte kõik, siis mingi osa klientidest on oma lapsepõlve harjumuste orjad. Sellise kauba leidmine, mida nt eakamad kliendid nostalgiast või harjumusest ostavad, annab kauplusele kaubavaliku mõttes n.ö lisaboonuse. Kaubavalik on oluline valdkond kaupluses, samas kõige keerulisem ja kõige tähtsam. Kaubavaliku kriteeriumid peavad toetama kaupluse äriideed ja põhikontseptsiooni. Kauba- valiku puhul on olulised: · suunatus valitud kliendigrupile, · vastavus kavandatud konkurentsieelistele, · omapärasus eristumaks konkurentidest
Tao Algab krüptiliselt, tao määratlusega. Tao tõlgitakse tihti teeks (ingl k path). Eesti keeles pakutud vaste kulg (kulgemine). Taoistlikus maailmavaates rõhutatakse protsessi, öeldakse, et laps teab juba taost kõike. Taoistid peavad au sees ka alkohoolikut purjus inimest. Kui purjus inimene kukub vankrilt maha, ei murra ta ühtegi konti sest on kooskõlas taoga. Sellised anekdoodid meeldivad taoistidele. Ideaal on naiivne, lapselik rõõm. Taoism on kantud sellest nostalgiast, kuidas sinna tagasi saada. Also, "väldi liigset". Ideaal on askeetlik, minimalistlik, väheste esemetega elu looduses. Kõik üleliigne tuleks unustada, on ebavajalik endale kokku ahnitseda. Magedus (Dan) eelistati magedust, mis meie kultuuris pigem taunitav. Magedat muusikat ega toitu ei viitsi keegi. Unustamisega on seotud esteetika. Hiina kultuuris rõhk alati olnud sellel, mis hakkab tulema. Keskendutud magedusele nootide ja värvide puudumisele. Zhuangzi keegi taoist
Ometi ei tea filosoofia midagi. Filosoofia kõneleb üll mõistuse valgusest, aga ei pane tähele olemise valendikku. Mõtlemise ülesanne oleks siis maha jätta senine mõtlemine mõtlemise asja määratlemisel. Koos mõtlemise muutumisega muutub mõtlemise keel. [Heideggerist jääb mulje, justkui oleks ta ühel päeval traditsioonist välja hüpanud ja siis midagi uut alustanud.] Parhomenko, Eduard 1994 Eksitused. Visand nostalgiast ja okolaadist Vikerkaar 1 Pinnalisus seotud mõistusega sellest polnud vaba ka Nietzsche. Filosoofia peaks välistama igasuguse tundmuse ja tundlemise. Filosoofia kui koduigataus Novalis koduigatsus, kui filosofeerimise põhihäälestus. Heidegger: Niisugune tõmme(tõmme 17 olla kõikjal kodus) saab olla filosoofia vaid siis, kui meie, kes me filosofeerime, ei ole kõikjal kodus
siis tema poja Indrekuga seoses areneb halastuse teema. Indreku ja Andrese vastandus läbib romaani kõiki viis köidet. Tammsaare naistegelased mõistavad sageli elamise lihtsat kunsti, mis meeste maailmas kusagile ära kaob, ja nad on võimelised ennastunustavalt armastama. Niisugune on eriti Tiina, kes pühendab enda jäägitult Indrekule. Tiina tahab alati head teistele ja mitte kübetki kurjust. Viies köide on suuresti kantud nostalgiast, tundmusest, et paremad ajad on Vargamäel möödas: uutel peremeestel pole vanade ettevõtlikkust, maastikud on tundmatuseni muutunud. Ometi on toimunud Vargamäel muutus: esimeses osas põhjustas maailma muutusi inimese füüsiline jõud, ent selleks ajaks, kui Indrek maale tagasi jõuab, on põldudele ilmunud masinad. Oma kätetöö kõrval unistatakse poekaupadest. Ent ,,Tõde ja õigus" on midagi enamat kui ühe talumehe elusaatuse lugu. Romaan annab ülevaate eesti