Kometer En rask gjennomgang av kometer.
Vemork Vemork on hüdroelektrijaam väljaspool Rjukani linna, Tinni vallas, Norras. Elektrijaam ehitati Norsk Hydro* firma poolt ja avati 1911. Aastal. Selle peamine eesmärk oli parandada lämmastikku, et toota väetist. Vemork oli esimene tehase ala, kus toodeti massiliselt raskevett, mida moodustati vesinikust Haberi protsessiga. Teise Maailmasõja ajal oli Vemork Norra raskevee sabotaazi ohver, kui Sakslased ehitasid seal oma tuumapommi. Raskeveejaam suleti 1971. aastal ja 1988. aastal avati seal Norra Tööliste Muuseum. Ajalugu 1906
3. Lewis, M. Paul, Gary F. Simons, ja Charles D. Fenni. (2015). Sweden. Külastatud 19.10.2015, www.ethnologue.com: http://www.ethnologue.com/country/SE 4. Lewis, M. Paul, Gary F. Simons, ja Charles D. Fenni. (2015). Norwegian. Külastatud 24.10.2015, www.ethnologue.com: http://www.ethnologue.com/language/nor 5. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon. Külastatud 25.10.2015, vm.ee: http://vm.ee/et/uro- inimoiguste-ulddeklaratsioon 6. Simon Ager. (1998-2015). Norwegian (Norsk). Külastatud 25.10.2015, www.omniglot.com: http://www.omniglot.com/writing/norwegian.htm
Norra tähestikus on ainult kolm tähte mida pole meie tähestikus (Æ Ø Å) ja tähtesid c, q, w, x ja z kasutatakse ainult laensõnades. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål ('raamatukeel') ja nynorsk ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Alates 1951. aastast on riiklik keelekomitee (Norsk Språknemnd) püüdnud kaht keelekuju lähendada. Juhtiv kirjakeel on endiselt riksmål, millele anti 1929 ametlikult uus nimi bokmål. Lähendamiskatsed on andnud hübriidseid keelevorme, mis on keelelist segadust veelgi suurendanud. Keelekujud on siiski vastastikku arusaadavad. Kummalgi keelevormil on "radikaalne" ja "konservatiivne" variant. Mõlemad on ametlikud keeled, kuigi valdav osa norralasi kõneleb mõnd bokmål'i varianti
tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast; joon. 10) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Keemiatööstus hakkas arenema 20. sajandi alguses Telemarkis Norsk Hydro kontserni rajatud hüdroelektrijaamade põhjal: õhust hakati tootma lämmastikku ja selle ühendeid, sealhulgas nn. norra salpeetrit. Toodetakse kaltsiumkarbiidi, Rjukanis ka rasket vett, argooni, neooni ja mitut teist gaasi. Rajatud on ka naftakeemiatööstus. Võrdlemisi noor majandusharu on masinatööstus, selle põhitoodang on laevad, naftapuuralused, veeturbiinid, elektrotehnika-, elektroonika ja kalatööstusseadmed. Suurimad tööstuslinnad on Oslo, Drammen, Bergen ja Stavanger
nimeks Haakon VII ning vandus Stortingi ees truudust Norra põhiseadusele. Kui liit Rootsiga lagunes, oli Norras parajasti majanduskasvu periood. Rahvaarv kasvas jõudsalt ja olukord tööturul paranes. See oli tööstusrevolutsiooni teise etapi tulemus Norras olid sellele iseloomulikud odava hüdroenergia kasutamine ja väliskapitali investeeringud. Ehitati üles elektrokeemia- ja elektrometallurgiatööstus, turule ilmusid uued tooted. Loodi sellised suured kontsernid nagu Norsk Hydro, kerkisid mitmed uued tööstuskeskused. Majanduslik tõus jätkus kuni Teise maailmasõja puhkemiseni. Norra töölisliikumisele pandi alus enne liidu lagunemist Rootsiga. Esimesed ametiühingud moodustati 1872. aastal, 1887. aastal asutati Tööpartei. Üleüldine valimisõigus anti meestele 1898. ja naistele 1913. aastal. II maailmasõda Norra oli ennast kuulutanud neutraalseks riigiks Teise maailmasõja ajal. 9. aprillil
plaanimajanduse segu. Riigi valitsemine väljendub maksudes, aktsiisides ja toetustes, samuti on seda näha litsentside andmisel ja erinevate valdkondade regulatsioonis, nagu töökeskkond, raamatupidamistoimingud, saaste ja toodang. 1990. aastatel tegi riik talle kuuluvasse tööstusesse suuri investeeringuid. Tööstussektor kuulub suurelt jaolt eraomandusse, kuid riik omab näiteks mõnesid Norra suurimaid korporatsioone, nagu Statoil ja Norsk Hydro. Statoil (Norra riigile kuuluv naftafirma) hoiab liidrirolli Norra naftatööstuses, aga ka petrokeemia, nafta destilleerimise ja turustamisega seotud ettevõtete hulgas. Põllumajandus ja kalatööstused on erakätes, välja arvatud riigile kuuluv ligi 10% tootlikust metsamaast. Pangandussektoris on olemas riigipangad kõigi olulisemate tööstusharude (põllumajandus, kalatööstus, rasketööstus) ja kohalike omavalitsuste jaoks ning regionaalarengu,
keskkonnasõbralikumaks. 4.5.1. Tselluloos ja paber Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90 protsenti riigi tselluloosi- ja paberitoodangust läheb ekspordiks. Norra tselluloositootjad tarnivad mitut liiki tselluloosi, sealhulgas ajalehe- ja ajakirjapaberi tootmisel olulist lühi- ja pikakiulist sulfaattselluloosi. 4.5.2. Keemiatooted Norra esimene suuremahulise hüdroenergiakompleksi ehitamise lõpetas Norsk Hydro 1907. aastal. Euroopa tollal suurim elektrijaam oli mõeldud põllumajandusväetiste tootmise varustamiseks elektrienergiaga. Nüüd on Norsk Hydro Euroopa juhtiv nitraadi, seguväetiste, karbamiidi ja ammoniaagi tarnija. Tähtsa Euroopa nafta- ja gaasitootjana on Norra ühtlasi plastmaterjalide nt vinüülkloriidmonomeer ja polüvinüülkloriid (PVC) toormeallikas. Veel ühe Norra keemiatööstuse haru moodustavad tehnilised tooted värvid, liimid,
Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge ...
Üle kolmandiku neist on kaduma läinud, sealhulgas peaaegu kõik enne 1920. aastat valminud filmid. Esimene helifilm oli Tancred Ibseni ja Einar Sisseneri "Den store barnedåpen" (1931, Oskar Braateni raamatu järgi). 1970. ja 1980. aastatel paranes filmikunsti riiklik toetamine. Silmapaistev nukufilmirežissöör oli Ivo Caprino. Alates 1980. aastatest on Norras valminud rahvusvahelist tähelepanu äratanud filme. 2000. aastatel on toodetud 20 täispikka kinofilmi aastas. Aastal 2001 loodi Norsk Filmfond. Domineeriv filmikompanii on 1932. aastast Norsk Film A/S. Aastal 1997 rajati Lillehammeris Norra esimene filmikool. UNESCO maailmapärandi nimistu Norra kultuurimälestistest kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse Bryggeni hansalinnaosa Bergenis (1979), Urnesi püstpalkkirik (1979), Rørosi kaevandusasula (1980), Alta kaljujoonised (1985) ja Struve geodeetiline kaar (10 riigi ühispärand; 2005). Rahvuspüha Norralased tähistavad 17
raamatupidamistoimingud, saaste ja toodang. Riik on paljude hüdro- ja tavaliste elektrijaamade omanik. Kuigi riigil on monopol raudteel ja postiteenustes, on selles vallas tegutsevatele riigiettevõtetele antud üsna vabad käed, mis omakorda tähendab üha suuremat avatust konkurentsile. Kuigi tööstussektor kuulub suurelt jaolt eraomandusse, siis riik omab näiteks mõnesid Norra suurimaid korporatsioone, nagu Statoil ja Norsk Hydro. Riigi sekkumine Norra majandusse väheneb järk-järgult, pidades sammu kogu industrialiseerunud maailmas aset leidvate deregulatsiooni ja erastamis- protsessidega. 18 2. MAJANDUSTEGEVUS Norra on avatud ja ekspordile orienteeritud majandusega kõrgelt arenenud tööstusriik. Olles üks rikkamaid riike maailmas, on Norra samal ajal esireas ka elatustaseme, inimeste oodatava eluea, rahvatervise ja elamistingimuste osas.
The most common colours were whites, blacks, blues, oranges and creams, plus tabbies. A line of creams was founded by a fine cream apparently brought from an unspecified Mediterranean port by one Captain Condon in the 1880s. The Maine cat was distributed along the coast, and for about 60 miles inland, but were not then common in the less populous northern portion of that State. Norwegian Forest Cat Although in some ways it resembles the Maine Coon, the Norwegian Forest Cat (Norsk Skaukatt or Skogkatt) is a Scandinavian breed which evolved in the cold northern climate of Norway. Generations of living in the cold and wet gave rise to a cat with a heavy, weather- resistant coat and full ruff. The woolly undercoat provides warmth while a medium-long, glossy outer coat resists rain and snow. It differs from the Maine Coon in several respects - including back legs slightly longer than the front. It is an excellent climber.
annaabi.ee 
