Ta oli sunnitud enda laeva maha jätma 1921.aastal. 1925.aastal tegi ta veel ekspeditsiooni Põhja-Jäämerele ja Teravmägedesse. Pärast neid reise, sai tema uueks kinnisideeks lendamine. Kuid seda ta ei saanud kohe täide viia, sest ta oli rahalistes raskustes. 1926.aastal sai ta rahalist toetust Lincoln Ellsworthilt ning juba 1926.aastal lendas ta lennukiga Norge Põhjapoolusele. Ta oli esimene inimene, kes oli käinud mõlemal poolusel. Pärast seda, oli ta elav legend norralastele, kuid inglased süüdistasid teda Scotti surmas ja see muutis ta masendunuks. 1928.aastal lendas ta inimestele appi, kuid tema enda lennuk kukkus Põhja- Jäämerre. Viimane teade sellest lennust tuli 1928.aastal karusaarte kohalt. Ta suri 56 aastaselt. Ma arvan, et selle jutu eesmärk sai täiedetud ja selleks oli enda harimine ja silmaringi laiendamine. Seda referaati oli üsna huvitav teha ning ma loodan, et teil oli huvitav lugeda või kuulata. Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia
Kolmandaks tulnud Prantsusmaa kaotas 23 minutiga . 50 KM SUUSAMARATON Raja kõrguste vahe oli 1000m . Võtjateks oli algusest lõpuni loomulikult norralased ning nemad olid ka ainsad , kes läbisid raja ajaga alla 4 tunni . Oma esimese kulla võitis neil Thorleif Haug . Esimese kuue hulgas olid neli norralast ja kaks rootslast . Enamik soomlasi katkestas . Eelmisel päeval edukalt esinenud sveitslased alustasid tugevalt , kuid varsti ei suutnud ka nemad norralastele konkurentsi pakkuda . 18 KM SUUSATAMINE 18 km rajal oli kõrguste vahe märksa väiksem . Ka siin esinesid norralased edukalt , neile kuulusid 1. , 2. , 4. ja 5. koht . Kolmandal kohal oli hiilanud soomlane Tapani Niku . SUUSAHÜPPED Suusavõitlused kui talimängud lõppesid suusahüpetega . Haug võitis selles juba kolmanda kuldmedali , talle järgnesid kolm norralast ning eespool oli ka USA spordiau kaitsev Norrast pärit Andres Haugen .
Ta liitus ülestõusnute rühmaga „Noored Soomlased“ ning hakkas kirjutama soomlas- rahvuslikku muusikat, mida iseloomustavad; pikad ööd, lühikesed päevad, kahvatud ja lumised maastikud, soomlaste tulihingelisus ning mõne eriti peene viina margi maik. Soomlastele oli Sibelius sama oluline kui ameeriklastele Abraham Lincoln. Kogu maal on tema auks loodud ausambaid ja monumente, muuseume ja koole. Edcard Grieg Tähendas norralastele sama palju, kui Sibelius soomlastele. Nagu iga endast lugupidav heliloojaks pürgia tormas ka Edvard kuulekalt Saksamaale suurte helimeistrite tehnikat õppima. Kahjuks vihtus ta nii tormakalt töötada, et haigestus kopsuhaigusesse, mis vaevas teda elu lõpuni. Norrasse naastes ühines E.Grieg isamaa eest peetava sõja võitlusega. Ta raputas õlult saksa mõju ja hakkas kirjutama norra rahvamuusika rütmidele ja meloodiale põhinevat muusikat
(36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele ja taanlastele, olles ühtlasi üsna sarnane saksa ja inglise keelega. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Vastavalt suurematele rahvusrühmadele on väga piiratult kasutatavad ka Põhjamaade, araabia ja pärsia keeled ning Balkanimaade keeled. Keskmine kuupalk kuus kõigub sõltuvalt majandusvaldkonnast 16 000 ja 22 000 SEK-i vahel. Üle 25% täiskasvanutest omavad kõrgharidust.
Viimase paarikümne aasta jooksul on pilt muutunud, kuna suurem osa sisserännanutest pärineb endisest Jugoslaaviast, Türgist, Iraagist, Somaaliast, Iraanist Pakistanist, Afganistanist ja Sri Lankalt. Enamus neist on sõjapõgenikud. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 85% Taani rahvastikust on luterlased, 2% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv taani keel, mis on arusaadav ka norralastele ja rootslastele, olles ühtlasi suguluses saksa ja inglise keelega. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) (http://www.vm.ee/est/kat_302/2588.html) 10 Riigi arengutase Arengutaseme näitaja taani
Mitu kuud hiljem järgnes üllatus- Ungarist saadeti trükitult ja ungarikeelse tekstiga neli seal lauldud laulu. 1925. a. toimus Saare helitööde kontsert, seal esitati teiste seas ka muusika Oro muinasjutt-näidendile "Kadunud printsess", sellele ilmus väga erinevat kriitikat, nii head kui halba. Arvamustes öeldi, et "Mart Saar saab olema meie tulevastele 10 põlvedele samasuguse tähtsusega, nagu venelastele Rimski-Kosakov ja norralastele Grieg". Palju tuli negatiivset kriitikat, sest rahvas ei olnud veel valmis vastu võtma Saare omapärast, kuid rahvuslikku muusikat. Vaevalt peeti nüüd Eestis ühtegi laulupidu- või päeva, mille kavas ei olnud Saare laule. Kui 1927. aastal toimus Tallinnas M. Saare helitööde kontsert, siis kirjutasid arvustajad, et Saar on esimene, kes teadlikult ja järjekindlalt hakkas arendama omapärast rahvuslikku muusikat, et tema muusikas hõõgub uhke põhjamaa luule.
soomlased, jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, Nad on tulnud Rootsi töö-, parema palga- ja parema sotsiaalabi põhjustel Eestlasi on ~20 000. Rootsist on välja rändeid toimunud Soome, Norra, Taani ja Ameerikasse Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele ja taanlastele, olles ühtlasi üsna sarnane saksa ja inglise keelega. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Vastavalt suurematele rahvusrühmadele on väga piiratult kasutatavad ka Põhjamaade, araabia ja pärsia keeled ning Balkanimaade keeled. VANUSELINE JA SOOLINE KOOSSEIS AASTAL 2005. ARENGUTASE. Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel
a. esitas Tartu üliõpilasmeeskoor Saare laule Ungaris. Mitu kuud hiljem järgnes üllatus- Ungarist saadeti trükitult ja ungarikeelse tekstiga neli seal lauldud laulu. 1925. a. toimus Saare helitööde kontsert, seal esitati teiste seas ka muusika Oro muinasjutt-näidendile "Kadunud printsess", sellele ilmus väga erinevat kriitikat, nii head kui halba. Arvamustes öeldi, et "Mart Saar saab olema meie tulevastele põlvedele samasuguse tähtsusega, nagu venelastele Rimski-Kosakov ja norralastele Grieg". Palju tuli negatiivset kriitikat, sest rahvas ei olnud veel valmis vastu võtma Saare omapärast, kuid rahvuslikku muusikat. Vaevalt peeti nüüd Eestis ühtegi laulupidu- või päeva, mille kavas ei olnud Saare laule. Kui 1927. aastal toimus Tallinnas M. Saare helitööde kontsert, siis kirjutasid arvustajad, et 20 Saar on esimene, kes teadlikult ja järjekindlalt hakkas arendama omapärast rahvuslikku
annaabi.ee 
