ft ja fy on vastavalt armatuurterase tõmbetugevus ja voolavuspiir. Armatuurterasena võib kasutada nii siledaid kui ka profileeritud vardaid. Armatuurterase peab omama küllaldast kestvust. Vajaliku kestvuse saavutamiseks võib süsinikterast kaitsta roostetamise vastu galvaniseerimisega (selleks võib olla katmine tsingiga). Müüritises kasutatav betoon peab vastama EPN 2-l. Tabel 4 (3.3 ja 3.4) Täitebetooni tugevusklass peaks olema Täitebetooni normsurvetugevus fck vähemalt C12/15. On soovitatav kasutada ja normnihketugevus fcvk plastifitseerivaid lisandeid, et kindlustada Betooni 12/15 C16/20 C20/25 C25/30 või tühemike täitmine täitebetoonis. tugevusklass tugevam --------------------------------------------------------------- Täitebetoon tuleks tihendada f (N/mm2) 12 16 20 25
Available: http://www.floyd.ee/toode/ehitusmaterjalid/kergkruus/kergkruus-keramsiit-1500-l-kott-leca-l- fr-10-20/. [Kasutatud 5. november, 2017]. 12 Lisa 1. Tava- ja raskebetooni survetugevusklassid standardi EVS-EN 206:2014 alusel [7] Silindriliste katsekehade Kuubiliste katsekehade minimaalne normsurvetugevus , minimaalne normsurvetugevus, Survetugevusklass fck/cyl, N/mm2 fck, cube, N/mm2 C8/10 8 10 C12/15 12 15 C16/20 16 20 C20/25 20 25 C25/30 25 30
Vastavalt eeldustele ei võta ristlõige vastu tõmbepingeid, surutud osas pingeepüür täitub ja arvutustes võetakse see ristküliku kujuliseks. Selle pinna raskuskese peab seega asuma jõu rakenduspunkti all (sellega ühel joonel). See tingimus on pinna Ac määramise aluseks; i(m) -- kandevõimet vähendav tegur (nõtketegur) i või m vastavalt saledusele ja ekstsentrilisu- sele (j 2.4.2.2); fk -- müüritise normsurvetugevus; M -- materjali osavarutegur. Surve on tsentriline ja lõike on tehtud seina alumises pinnas, seetõttu i = 1, Nrd2=1,00*0,25*1,00* 7,096*106/2,0= 887 kN > Ned2= 536 kN 60% 6 NRd1=1,00*0,51*1,00* 7,096*10 /2,0= 1809 kN > Ned1= 1094 kN 60% Kandevõime on tagatud Jätsime varu (40%) seinade kandevõimes tuulekoormuse vastupanuks. Koostas N
koormusi. Siin üheseid lahendusi ega reegleid ei ole ning iga konkreetse olukorra peab lahendama projekteerija.Müüritise ladumise juures tuleb kindlasti jälgida ka seda, et Fibo 5 plokke ei tohi ilma projekteerija nõusolekuta asendada Fibo 3 plokkidega, vastupidi asendamine on üldjuhul lubatud, kui ei teki nt. karkasshoonetel vahelagedele kaalu probleeme.Fibo plokkidest müüritise ladumiseks soovitame kasutada valmis müürisegu weber M100/600, mille normsurvetugevus on 8 MPa ja armeerimiseks bi-armatuuri. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. 100 mm ja 150 mm laiuseid plokke laotakse täisvuugiga ja vuugis kasutatakse ühte bi-armatuuri, laiemaid plokke laotakse kahe segupeenraga ning kasutatakse kahte bi-armatuuri (mõlemasse segupeenrasse üks)
Voltri 5 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Märkus. Mördid normeeritakse EN 998-2 'Müürimörtide liigid. Osa 2. Müürimördid" alusel. Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientat- sioonile kivis. Müürikivi normaliseeritud survetugevus: müürikivi survetugevuseks võetakse samast ma- terjalist 100 mm servaga õhkkuiva kuubi survetugevus. Müürikivi normsurvetugevus: kindla arvu müürikivide 95 % tõenäosusega määratud surve- tugevus . Müürikivi survetugevus: määratud arvu müürikivide keskmine survetugevus. Märkus. Survetugevus määratakse EN 722-1, Müürikivide katsetamise meetodid. Osa I. Survetugevuse määramise alusel. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis: kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervi- kuna.
koormamist tema suhteliselt väiksel pinnal Ab. Tugevnemine tekkib seoses ruumilise pingeolukorra tekkimisega müüritises koormuse all Kui esimese grupi kividest tehtud kestsängituseta sein on koormatud koondatud jõuga, siis tuleks kontrollida, et koondatud jõu all ei ületaks survepinged järgmise avaldisega antud väärtust (6.33) kuid mitte vähem kui ega rohkem kui . Eelmise avaldise tähised: fk --müüritise normsurvetugevus; M --materjali osavarutegur; Ab --toetuspind, mida ei võeta suuremaks kui 0,45 Aef; Aef --seina arvutuslik ristlõikepind Lef t; t --seina paksus, mis arvestab uurdeid sügavusega enam kui 5 mm. Koormuse ekstsentrilisus ei tohiks olla suurem kui t/4. Käsiraamatutes antakse ka muid arvutusvariante sõltuvalt koormuspinnast ja koormatava elemendi muudest omadustest. Eraldi tuleks vaadelda konstruktsiooni toesõlmi. 13 Müüri tugevdamine armeerimisega (vasta järgmistele punktidele)-
l V 12,65 403,5 Vaiade arv: n = = = 4,6 valin n=5 Rc 1113 Vundamendi pikkus l=12,65 m Vertikaalkoormus V=403,5 kN/m l 12,65 Vaiade samm: s = = = 2,53 valin s=2,5 m n 5 Valin raskemini koormatud välisseina alla 5 vaia 1000x1000 mm, pikkusega L=8,5 m, sammuga 2,5 m. 5.2 ROSTVÄRGI ARVUTUS Betooni klass C25/30 28 päeva vanuse betooni silindriline normsurvetugevus f ck=25 MPa. Betooni omaduse osavarutegur c=1,5. f ck 25 Betooni silindrilise survetugevuse arvutusväärtus f cd= = = 16,7 MPa. c 1,5 Armatuuri klass A-III. Armatuurterase normatiivne voolavuspiir fyk=390 MPa. Armatuurterase omaduse osavarutegur s=1,15. f yk 390
GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,20 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. 25. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused (p 1.5.3). Materjali normtugevus fk on mingi, tavaliselt 95%lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali arvutustugevus fd saadakse normtugevuse jagamisel materjali tugevuse osavaruteguriga M: fd = fk /M Betooni normtugevused fck - silindriline normsurvetugevus; fctk 0.05 - alumine normtõmbetugevus (95% tõenäosusega tagatud normtugevus); fctk 0.95 - betooni ülemine normtõmbetugevus (5% tõenäosusega tagatud normtugevus); Betooni arvutustugevused fcd = fck /c, fctd 0.05 = fctk 0.05 /c, fctd 0.95 = fctk 0.95 /c, kus c - betooni tugevuse osavarutegur:c = 1,5. Armatuuri normtugevused fyk - normvoolavuspiir (normvoolavustugevus); ftk - normtõmbetugevus. Armatuuri arvutustugevused Voolavuspiirile vastav arvutuslik tõmbetugevus fyd = fyk / s.
muutuvale koormusele γQ = 1,5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 30 1.5.3. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused Materjali normtugevus fk on mingi , tavaliselt 95%–lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali arvutustugevus fd saadakse normtugevuse jagamisel materjali tugevuse f osavaruteguriga γM: f d = k , kus γΜ Betooni normtugevused fck - silindriline normsurvetugevus; fctk 0.05 - alumine normtõmbetugevus (95% tôenäosusega tagatud normtugevus); fctk 0.95 - betooni ülemine normtõmbetugevus (5% tõenäosusega tagatud normtugevus); Betooni arvutustugevused C20/25 C40/50 fcd = αcc fck / γc, 13,3 26,7 fctd 0.05 = αcc fctk 0.05 / γc, 1,0 1,67 fctd 0
Ülemises siis tuleks teatud valemiga pingestamisel. ja alumises tsoonis võrdub Xi kontrollida, et koondatud jõu Vertikaalse =1. Survetsooni pindala Ac all survepinged jääksid deformatsiooniga kaasneb ka =(1-2ei /t)A kus A on vahemikku: fk/M<=c<=1,5 horisontaalne deformatsioon. vaadeldava ristlõike pindala fk/M fk müüritise Selle külgdeformatsiooni ja ei seina alumise ja ülemise normsurvetugevus M takistamine loob külgsurve osa eksenrilisus mis leitakse materjali osavarutegur. vardas ja ruumilise seosega ei = Mi /Ni + ehi + ea Arvutusvalem arvestab peale pingeolukorra. >=0,05t ehi fk ja M veel toetuspinda Ab, Külgdeformatsiooni horisontaalkoormuse seina arvutuslikku takistamiseks võib varda
muutuvale koormusele Q = 1,5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 30 1.5.3. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused Materjali normtugevus fk on mingi , tavaliselt 95%lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali arvutustugevus fd saadakse normtugevuse jagamisel materjali tugevuse fk osavaruteguriga M: f d , kus Betooni normtugevused fck - silindriline normsurvetugevus; fctk 0.05 - alumine normtõmbetugevus (95% tôenäosusega tagatud normtugevus); fctk 0.95 - betooni ülemine normtõmbetugevus (5% tõenäosusega tagatud normtugevus); Betooni arvutustugevused C20/25 C40/50 fcd = cc fck / c, 13,3 26,7 fctd 0.05 = cc fctk 0.05 / c, 1,0 1,67 fctd 0
annaabi.ee 
