Ristlõige vastupanumoment W = 515 cm3 Ristlõige inertsimoment I = 5410 cm4 Ristlõige lõikepindala Av = 14,7 cm2 Tala omakaal Gk = 0,5 kN/m Terase normvooupiir fyk = 235 MPa Terase vooupiiri osavarutegurϒM = 1.1 - Terase elastsusmoodul E = 210 GPa Normkoormus pk = 2,82 kN/m Arvutuskoormus pd = 4,23 kN/m Lubatud läbipaide suhe α=L/[f]α=L/[f] = 250 Lahendus 1) Tugevuse kontroll Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^2/8 = 47,29 kNm Arvutuslik lõikejõud VEd=(pd+1,2*Gk)*L/2 = 21,37 kN Paindekandevõime MRd=W*fyk/ϒM = ### kNm Paindetugevuse kontroll MEd/MRd = 0,43 < 1 - OK
21. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: konstruktsioone valmistavates tehastes ja ehitusplatsidel on tagatud küllaldane kvaliteedikontroll? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused; organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 22. Mis on koormuse normatiivne väärtus ja kuidas see leitakse? Koormuse iseloomulik väärtus. Juhul, kui normkoormus määratakse statistiliste meetoditega, siis selle suurus võetakse selline, et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel. 23. Nimetage kaks kohakindlat kasutusseadet. Liftid, kandevseinad, elektriseadmed. 24. Defineerige mõiste kvaasistaatiline koormus. Dünaamiline koormus on teisendatud ümber ekvivalentseks staatiliseks koormuseks. 25. Millistele kriteeriumitele kontrollitakse konstruktsiooni kasutuspiirseisundis?
kus a1 = 0,5γ ′Nγ γ R a 2 = (q ′N q + c ′N c ) γ R − d k γ k Osavarutegurid erinevate arvutusvariantide jaoks on sarnased dreenimata tingimuste jaoks toodutele. Tugevusparameetrite ϕ′ (tanϕ′) ja c′ osavarutegurid on arvutusvariandi 1 2. kombinatsiooni jaoks 1,25, teistel juhtudel 1,0. Arvutusnäide 4.1 Määrata joonisel 4.12 toodud andmetel vajalik lintvundamendi talla laius. Alaline normkoormus 240 kN/m ja ajutine Maapind normkoormus 50 kN/m. Pinnaseks on kõvaplastne savi, mille dreenimata V1 nihketugevuse normväärtus cuk = 70 kPa. Tagasitäite mahukaal on 16,5 2,90 1,20 3
ne, või mille ületamise esinemissagedus on piiratud, - muutuva koormuse tõenäoline väärtus (...quasi permanent value ): koormuse suurus, mis on määratud nii, et vaadeldava ajavahemikuga võrreldes aeg, mille jooksul see väärtus ületa- takse, on märkimisväärne; - muutuv koormus (Q): koormus, mis t6enaoliselt ei mõju kogu arvutusolukorra vältel, või mille suurus võib ajaliselt oluliselt muutuda; - normkoormus: koormuse iseloomulik väärtus. Juhul, kui normkoormus määratakse statisti- liste meetoditega, siis selle suurus võetakse selline, et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel, - staatiline koormus: koormus, mis ei tekita konstruktsioonile või tema osadele olulist kii- rendust; - tavaline koormuskombinatsioon: kombinatsioon, mida arvestatakse konstruktsiooni arvu- tamisel kasutuspiirseisundis mingi koormustulemi (näiteks läbipainde v.m.s.) leidmisel ja mil-
tegur (≥ 1,0), mis arvestab ebasoovitavaid kõrvalekaldeid materjali omadus- te normväärtustest, kasutatud teisendustegurite ebatäpsusi ja geomeetrilis- te näitajate ning kandevõimemudeli määramatusi. • Koormus /action/ − konstruktsioonile mõjuv jõud (otsene koormus) või vä- listingimuste põhjustatud deformatsioon (kaudne koormus, nt temperatuuri muutused, niiskuse mõju, vajumised jne). • Normkoormus, koormuse normväärtus /characteristic value of an action/ − mingi koormuse teatud esinduslik väärtus (sisuliselt suurim võimalik koormus). Statistilisel määramisel võetakse ta võrdseks väärtusega, mida etteantud tõenäosusega ei ületata ebasoovitavas suunas antud “baaspe- rioodi” kestel. Viimane lähtub süsteemi arvutuslikust tööeast ja arvutusliku olukorra kestusest. • Arvutuslik koormus /design value of an action/− − väärtus, mis saadakse
materjali kogus massiprotsentides jääb vahemikku 20 kuni 70%. sidumata segu peaks olema fraktsioneerimata, d=0, ilma sideaineta. Millest sõltub vajalik kandevõime maanteel ja linnatänavatel - maanteel teeklassist ja koormussagedusest, linnatänavatel tänava liigist Milline on Eestis lubatud maksimaalne veoki mass (liikluseks ilma erilubadeta) - 44t Mis on KS (katendis) kompleksstabiliseerimine Mis on normkoormus - ehitise normaalsetele ekspluatatsioonitingimustele vastav suurim koormus. (10t telg paarisrattal, rehvisurve 0,6 Mpa) Mis on pindamine ja millist efekti annab - kattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega jämetäitematerjal ja/või peentäitematerjal ning rullitakse; pindamine võib olla ühe- või mitmekihiline
ekspluatatsiooninõuded. Raudbetoonkonstruktsioonile võivad kasutuspiirseisundi puhul määravaks osutuda: * läbipainded ja deformatsioonid, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust, takistavad selle normaalset kasutamist või kahjustavad mittekandekonstruktsioone; * konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine; * konstruktsiooni kestvust vähendavad surutud betooni kahjustused 24. Norm- ja arvutuskoormuse mõiste (p 1.5.2). Normkoormus on koormuse etteantud või mingi tõenäosusega määratud suurus (näiteks jõud Fk, Gk, Qk). Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga , näiteks Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,20 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. 25. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused (p 1.5.3).
tatsiooninõuded. Raudbetoonkonstruktsioonile võivad kasutuspiirseisundi puhul määravaks osutuda: − läbipainded ja deformatsioonid, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust, takistavad selle normaalset kasutamist või kahjustavad konstruktsiooniga külgnevaid mittekandekonstrukt- sioone; − konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine; − konstruktsiooni kestvust vähendavad surutud betooni kahjustused. 1.5.2. Norm- ja arvutuskoormused Normkoormus on koormuse etteantud või mingi tõenäosusega määratud suurus (näiteks jõud Fk, Gk, Qk). Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga γF , näiteks Fd = γFFk, Gd = γGGk, Qd = γQQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele γG = 1,2 ja muutuvale koormusele γQ = 1,5.
199. Elastse katendi kasutusaeg soovitav 10-20 aastat kuid mitte vähem kui siirdekatendile 7 a, kergkatendile 10 a, püsikatendile 15 a. 200. Katendi arvutuse aluseks on kasutusaja lõpus aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus autotüüpide kaupa, millest arvutatakse koormussagedust. 201. Koormussagedus- tee enimkoormatud sõiduraja ristlõiget läbinud normkoormusega telgede hulk ööpäevas. 202. Normkoormus telg, mille staatiline koormus on 100 kN ja koormus rattale 50 kN ning rõhk teepinnale 600kPa. 203. Elastsusmoodul- suurus, mis iseloomustab materjali elastsust: pinge ja selle vastava elastse deformatsiooni suhe. 204. Dreenkihi materjalidena on soovitav kasutada fraktsioneeritud killustiku, kruuskillustiku, kruusa või liiva. 205. Elastne katend- katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis arvutatakse peamiselt
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad
tatsiooninõuded. Raudbetoonkonstruktsioonile võivad kasutuspiirseisundi puhul määravaks osutuda: läbipainded ja deformatsioonid, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust, takistavad selle normaalset kasutamist või kahjustavad konstruktsiooniga külgnevaid mittekandekonstrukt- sioone; konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine; konstruktsiooni kestvust vähendavad surutud betooni kahjustused. 1.5.2. Norm- ja arvutuskoormused Normkoormus on koormuse etteantud või mingi tõenäosusega määratud suurus (näiteks jõud Fk, Gk, Qk). Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga F , näiteks Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,2 ja muutuvale koormusele Q = 1,5.
annaabi.ee 
