Õigusinstituut kujutab endast teatud kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, koolid, haiglad, parlament, valitsus, ministeeriumid jne. Üldossa kuuluvad normistikud: 1. Haldusõiguse printsiibid 2. Haldusorganisatsioon 3. Haldusmenetlusõigus 4. Haldustäitemenetlus 5. Riigivastutusõigus 6. Halduse kontroll e isikute õiguste kaitse 7. Korrakaitse Haldusõiguse üldosa võib jaotada ka kaheks: 1) haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, haldusorganisatsiooni kuuluvate asutuste omavaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jms küsimused.
õiguskindlus, arukus jne). 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (seadused, määrused jne). Haldusõiguse süsteem haldusõigus on õigusnormide kogum, mi spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ja haldusorganistatsiooni. Jaguneb üld- ja eriosaks: 1) haldusõiguse üldosa kuulivad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad õigussuhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad nt: haldusõiguse põhiprintsiipe; halduskandjate ja haldusoragnite õigusliku seisundit; avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õigusliku seisundit; haldusmenetluse korda; haldusvatutust; halduskontrolli jne. 2) haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikute haldustegevuse valdkondi, traditsiooniliselt kuuluvad siis nt: ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, haridusõigus, kultuuriõigus, majandusõigus,
6. Tsiviilõiguse allikad - Seadus Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-PS, seadus, määrus), välislepingud (Viini 1980. konventsioon); EL õigus (esmane õigus: EL lepingud ja ühinemislepingud); deklaratsioonid, rahvusvahelised lepingud, üldpõhimõtted, teisane õigus määrused, samuti direktiivid; Euroopa Kohtu praktika; Euroopa Kohtu eelotsused tarbijakaitse, konkurentsiõigus); Euroopa ühtlustatud eraõiguse normistikud ja mudelseadused (CFR Common Frame of References) - Tava (peetakse silmas vaid tavaõigust) Tava omab tähendust vaid siis, kui puudub vastav seadusesäte. Tava ei saa muuta seadust. Kui tava ja seadus on vastuolus, kehtib ikka seadus. Eristada tuleb tava ja tavaõigus. Viimane eeldab tunnustamist kohtupraktika kaudu, Riigikohtu praktika kaudu. - Kohtupraktika ja teadlaste arvamus Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks
VKA koosneb õigusaktidest, mille kehtestamisest on vahetult osa võtnud liikmesriigid ja mis on ratifitseeritud kooskõlas riigi PSist tulenevate nõuetega. VMKA on driketiivid, mis on siduvad liikmesriigile selliselt, et need peavad olema üle võetud liikmesriigi õiguskorda liikmesriigi õigusaktiga. Euroopa Kohtu otsuses on samuti õigusallikas Välislepingud; - kahe või mitmepoolesed, ei seo lepingua kolmandaid riike Euroopa ühtlustatud eraõiguse normistikud ja mudelseadused (nt CFR- Common Frame of References). Tava: tähendusega siis, kui puudub vastav seadusesäte. Tava ei saa muuta seadust. Kohtupraktika ja teadlaste arvamus ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Need on olulised aga õiguse tõlgendamisel, arendamisel, õiguskindluse tugevdamisel. 6. Tsiviilõiguste kehtivus TSIVIILÕIGUSE KEHTIVUS: 1) Isikuline kehtivus: kõik isikud, kui ei kohaldu muu riigi õigus; 2) Territoriaalne kehtivus: Eesti Vabariigi territoorium;
õigusnormide kogumit. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada haldusõiguse üld- ja eriosa: Haldusõiguse üldosa käsitleb neid õigusinstituute ja printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad näiteks: o Haldusõiguse põhiprintsiipe; o Haldusekandjate ja haldusorganite õiguslikku seisundit; o Avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslikku seisundit; o Haldusmenetluse korda (haldustoimingute sooritamise, s.h haldusaktide andmise korda; o Haldusvastutust; o Halduskontrolli jne Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi.
1) Üldosa – käsitleb neid regulatsioone, printsiipe ja õigusinstituute ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kõigi haldusõiguse valdkondade jaoks. On üldise iseloomuga ja reguleerib üldisi suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Pole tegemist kodifikatsiooniga. Üldosa normid sisalduvad mitmetes erinevates seadustes. Traditsiooniliselt kuuluvad üldossa järgmised normistikud: 1. halduskorraldusõigus (organisatsiooniõigus), 2. haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (eraldi seadust pole, on nad PS, osaliselt ära nim. haldusmenetluseseaduses, väga suur osa on jäänud kohtupraktikale), 3. haldusmenetlusõigus, 4. halduse tegevusvorme reguleeriv õigus, 5. haldustäitev õigus, 7
Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt. · Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1): 1. Seadus. Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-põhiseadus, seadus, määrus), rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid (välislepingud, konventsioonid), Euroopa Liidu õigusaktid (määrused, direktiivid, otsused, soovitused, seisukohavõtud, Euroopa Kohtu eelotsused - tarbijakaitse), Euroopa ühtlustatud eraõiguse normistikud ja mudelseadused (PECL, PICC, DCFR). 2. Tava (VÕS § 25). Tava on üldiselt tunnustatud käitumisviis, mida on pikemat aega rakendatud ja mida käibes osalevad isikud loevad enese suhtes õiguslikult siduvaks. Võib eristada tavaõigust ja käibetava. Tava ei saa muuta seadust. Tava võib olla nii kirjapandud vormis kui kehtida tunnustatud käitumisviisina. 3. Kohtupraktika ja teadlaste arvamus. Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas oluline
Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb neid õigusinstituute ja printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad näiteks: haldusõiguse põhiprintsiipe; haldusekandjate ja haldusorganite õiguslikku seisundit; avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslikku seisundit; haldusmenetluse korda (haldustoimingute sooritamise, s.h. haldusaktide andmise korda); haldusvastutust; halduskontrolli jne. Osa nimetatud valdkondadest, millel on haldusõiguse ja haldustegevuse jaoks põhimõtteline tähtsus, on käesoleval ajal positiivses õiguses seadustega reguleerimata.
Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb neid õigusinstituute ja printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad näiteks: haldusõiguse põhiprintsiipe; haldusekandjate ja haldusorganite õiguslikku seisundit; avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslikku seisundit; haldusmenetluse korda (haldustoimingute sooritamise, s.h. haldusaktide andmise korda); haldusvastutust; halduskontrolli jne. Osa nimetatud valdkondadest, millel on haldusõiguse ja haldustegevuse jaoks põhimõtteline tähtsus, on käesoleval ajal positiivses õiguses seadustega reguleerimata.
annaabi.ee 
