Aktiveerimine Muusika ja loomingulise tegevusega Sihtrühmaks on normintellektiga lapsed. Tegevuse eesmärgiks oli tuju tõstmine, pärast pikka päeva koolis istumisest. 1) Vahenditeks on vajalik Guass värid, veetopsid, pintslid ja pikk tapeedirull 2) Lustakas muusika Tegevus algab ettevalmistusega Valmis peab panema laud ja nii, et inimesed ümber laua mahuksid. Laua pikkus peab olema nii, et kõikidel oleks ruumi liikuda. Lauale pannakse pikk tapeedirull nii, et valge pool on üleval ja peale asetatakse värvitopsid, vee topsid ning pintslid eri suurusega.
ühiskonnas suhteliselt tõrjutuna.. Erivajadustega inimeste tõrjutus ühiskonnas saab alguse juba elukaare algul - ligipääsul haridusele. Näiteks puudub kokkulepe, missuguseid lapsi käsitleda erivajadustega lastena, ning nende laste täpne arv ei ole teada, suure osaga erivajadustega lastest ei tegeleta õigel ajal ja õppimistingimused vajavad parandamist. Puudega inimestel on raskusi haridusele juurdepääsul ja eriala omandamisel. Tavakoolis õppimine loob üldiselt normintellektiga õpilastele edasise hariduse omandamiseks ja tööturul läbilöömiseks paremad eeldused. (Riigikontroll 2006) Kuid tavakoolid on valmis õpetama vaid teatud erivajadustega (nt õpiraskustega) inimesi, erivajadustega inimestel ei ole piisavalt õppevahendeid (sh õppekirjandust), personali miinimumkoosseis ei vasta tegelikele vajadustele (puuduvad vajalikud õpetajad jt spetsialistid), ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine erivajadustega laste koolides on raskendatud ja korraldamata jne
kooliks. Alusharidust saab omandada eelkooliealistele mõeldud lasteasutustes. Nendeks lasteasutusteks on: lastesõim (kuni kolmeaastastele lastele), lasteaed (kuni seitsmeaastatele lastele), erilasteaed (kuni seitsmeaastatele erivajadustega lastele) ja lasteaiaga ühendatud algkool või põhikool. Põhiharidus on kõigile aga kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhiharidust on võimalik omandada kolme erineva riikliku õppekava alusel: põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (normintellektiga õpilased), põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) õppekava (kerge vaimupuudega õpilased) ja toimetuleku riiklik õppekava (mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased). Keskharidus põhineb põhiharidusel ning jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Üldkeskharidus omandatakse gümnaasiumis. Gümnaasiumis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Vastuvõtt gümnaasiumi toimub põhikooli lõpetamise tulemuste ja iga
Kasper 2004). Rehabilitasioonis on eriti oluline õpetada lapsi tuginema oma tugevatele külgedele ning tajudele. Umbes 6-7% juhtudel püsib lugemis-kirjutamisprobleem ka taiskasvanueas. (Leino 2003: 14). 10 KOKKUVÕTE Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks. Mitmete autorite hinnangul esineb euroopa maades ~10% normintellektiga lastest düsleksiat. Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole. Düsleksia põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004)
Kooli õppekava: Dokument, milles sätestatakse õppe- ja kasvatustöö korraldus antud koolis riikliku õppekava realiseerimiseks. Erakoolis vm spetsiifilises koolitüübis iseloomustab ta selles omandatavat haridust sarnaselt riiklikule õppekavale, üldhariduslike erakoolide puhul sätestatakse enamasti ka vahekord riikliku õppekavaga. Põhiharidust saab omandada kolme liiki riikliku õppekava alusel: · põhi- ja üldkeskhariduse riiklik õppekava (normintellektiga õpilased); · põhihariduse lihtsustatud riiklik õppekava (kerge vaimupuudega õpilased, selle õppekava alusel õpib 1,4% põhikooli õpilastest); · toimetuleku õppekava (mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased, selle õppekava alusel õpib 0,4% põhikooli õpilastest). Kooli ainekava: Dokument, mis määratleb riiklikust õppekavast lähtuvalt aineõpetuse sisu kooliastme (nt matemaatika põhikoolis) või kursuse (nt matemaatika I-XII klassis) ulatuses. See
o F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired F81.0 Spetsiifiline lugemishäire F81.1 Spetsiifiline õigekirjahäire F81.2 Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire F81.3 Spetsiifilised segatüüpi häired F81.9 Täpsustamata õpivilumuste häire o F83 Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired Õpiraskuseid ei defineerita, pole ametlikult olemas! F8- normintellektiga lapsed, kellel on spetsiifilised häired, justkui oleksid spetsiifilised raskused. Lugemis-kirjutamis-arvutamisoskuse omandamine oluliselt häiritud. segatüüpi häire puhul on probleem kõigis valdkondades, aga ei saa aru, milline probleem on primaarne. täpsustamata häirest soovitatakse hoiduda, sest sinna alla käivad sellised häired, mida ei saa mujale klassifitseerida. F83: spetsiifilised õpivilumused + kõneareng + motoorika koosesinemine.
RHK-10 F8 Psüühilise arengu spetsiifilised häired - F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired o F81.0 Spetsiifiline lugemishäire o F81.1 Spetsiifiline õigekirjahäire o F81.2 Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire o F81.3 Spetsiifilised segatüüpi häired o F81.9 Täpsustamata õpivilumuste häire - F83 Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired Õpiraskuseid ei defineerita, pole ametlikult olemas! F8- normintellektiga lapsed, kellel on spetsiifilised häired, justkui oleksid spetsiifilised raskused . Lugemis- kirjutamis-arvutamisoskuse omandamine oluliselt häiritud. -segatüüpi häire puhul on probleem kõigis valdkondades aga ei saa aru, milline probleem on primaarne. -täpsustamata häirest soovitatakse hoiduda, sest sinna alla käivad sellised häired, mida ei saa mujale klassifitseerida. F83: spetsiifilised õpivilumused + kõneareng + motoorika koosesinemine. Õpiraskuste käsitlused Eestis. Eestis
Täna- päeval on IQ sisuks inimese tulemus võimekuse testis mingi normgrupi taustal ja seda arvutatakse pisut keerulisema valemiga: IQ = 100 + (x-μ)/σ x 15, kus x on inimese poolt testides saavutatud toorpunktide summa, μ – normgrupi keskmine punktide arv ja σ – normgrupi tulemuste standard- hälve. Standardhälbe alusel moodustatud normid jagunevad nii, et umbes 68% inimestest on keskmiste, ca 14% kõrgete ja 14% madalate vaimsete võimetega, ehk umbes 96% inimestest on normintellektiga ja umbes 2% on neid, kes erinevad keskmisest kahe standardhälbe võrra ehk väga kõr- gete vaimsete võimetega, nagu ka väga tugeva vaimse alaarenguga inimesi (IQ tulemused jaotuvad normaaljaotuse ehk Gaussi kõvera kohaselt). Eesti laste vaimsete võimete kohta on tehtud mitu ulatuslikku uurin- gut. Esimese, 1933. aastal alanud ja üle 12 000 Eesti koolilapse vaimsete võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939
annaabi.ee 
