Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädevusega 2
õigusnormide kogum). Isloomujooned: 1) kaitseb õigluse printsiipe õiguse eest 2) kaitseb igavesi ja üldisi väärtusi 3) loeb õiguseks peale õigusnormide ka õigluse printsiipe Õigusrealistide koolkond. 18. saj. II pool- 19. saj. lõpuni. Eitavad õiguse vahetut seost õigusnormi ja -aktiga. Õigus on õiglane õigus e. elamisõigus. Õigus on selle kohaldamine praktikas. Idealiseerivad elu. Pole oluline õigusvorm, vaid õiguse rakendamine kui tegevus. 9. Normativismi õiguse teooria: Normativistide koolkond. 19. saj. II pool. Rajaja Hans Kelsen. Arendas Artur Tõeleid Kliimann. Õigus tekib vaid iseendas. Aluseks on alusnorm e. õiglus e. printsiibinorm e. kõigi positiivse õiguse süsteemide vundament. A- norm- õiglus A- norm- põhiseadus a- norm- tavaseadused üksikaktid, määrused üksikaktid, mis jõuavad vastava ja iga üksiku isiku juurde
Суд не просто декларирует, но и приказывает участникам спора действовать определённым образом (и в этом смысле решение приобретает черты индивидуального регулятора). Суд не ограничивается декларацией, он ещё и приказывает действовать в соответствии с его решением. 2.Normativismi õiguse teooria- Kelsen. Aluseks on alusnorm, ehk printsiibinorm. Kõik jagatud kahte valdkonda - heaolu ja kohustus. Samal õigusakte ja normatiivse püramiid, mis põhineb hierarhias madalamal tasandil Основные идеи теории: представление о праве как о системе (пирамиде) норм, где на самом верху находится
Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid. Nende arvates tekib õigus vaid iseendast, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on nn alusvorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas, veel ka õiglase õiguse idee. Seega alusnorm on õigusnormide ning aktide hierarhilise ja seejuures rangelt subordineeritud süsteemi tipp ehk kõikide positiivse õiguse süsteemide vundament (seda võib nimetada A-normiks). Normativismi positiivne teene: 1) Teooria on väga tugev selle poolest, et aitab hästi rakendada printsiipi õigus on õiglus, seob absoluutses määras printsiibi ja konkreetse positiivse õiguse; 2) Just see teooria kinkis õigusteooriale normatiivaktide hierarhilise süsteemi; Normativismi negatiivne teene: kriitikat ei kannata väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust. Kui see oleks nii, siis oleksid kõikide riikide õigusnormid ja õigussüsteemid
norm). A-norm realiseerub, kui Põhiseadus kui A1 norm (tuleneb A-st) V Tavaline seadus kui a1-norm (tuleneb A-st ja A1-st) V Määrused (tuleneb A-st, A1-st ja a1-st) (jne) V Üksikaktid - (üksikaktid) - (need jõuavad vastava ja iga üksiku isikuni, kuid õigust V realiseerivate toimingute kaudu) Toimingud........ V isik - füüsiline või juriidiline (kõik ja igaüks) NORMATIVISMI positiivne teene: a) aitab rakendadaaaa pintsiipi õigus on õiglus, b) "kinkis" õigusteooriale normatiivaktide hierarhilise süsteemi. NB! negatiivne teene on väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust. Põhilised suured õigussüsteemid: 1) Euroopa kontinentaalõiguse e romaani-germaani süsteem; 2) anglo-ameerika e üldine õigussüsteem; 3) islami õigussüsteem; 4) hinduistlik õigussüsteem; 5) judaistlik õigussüsteem; 6) Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem;
4 Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädevusega 2
mõelda sellele, kas on õige aeg valmis kirjutatud seaduse projekt sellisena kinnitada või tuleks teha korrektiive. Kuivõrd tuleks seadusloomes kasutada sotsiaalset informatsiooni? sotsiaalne informatsioon on andmestik, mis sisaldavad: · Statistikat · Majandusinformatsioon · Sotsioloogiliste uurimuste tulemused Reaalne pilt on selline, et sotsiaalset informatsiooni ei kasutata piisavalt, sest normativismi (mida kujutab endast seadusandlus) ühitada sotsioloogia ja ühiskondlike probleemidega. Selle põhjuseks on asjaolu, et sotsiaalne informatsioon kajastab seda, mis tegelikult ühiskonnas toimub. Õigus aga näitab, mis peab olema. Seetõttu tekib lõhe olema pideva ja tegelikkuses oleva vahel. Pole võimalik neid reaalselt olemasolevaid faktoreid kasutada selle tulemuse huvides, mis peaks olema. Selle arvamuse vastased leiavad, et antud probleem viib välja
tavaline seadus kui a1-norm (tuleneb A-st ja A1-st) v määrused ( tuleneb A-st, A1-st ja a1-st)[jne] v üksikaktid>...(üksikaktid)> (need jõuavadki vastava ja iga üksiku isikuni, kuid õigust realiseerivate toimingute kaudu) v toimingud ... /////\\ isik - füüsiline või juriidiline (kõik ja igaüks) NORMATIVISMI positiivne teene: 1) teooria on väga tugev selles, et aitab hästi rakendada prinstiipi "õigus on õiglus", seob absoluutses määras printsiibi ja konkreetse positiivse õiguse, 2) just see teooria "kinkis" õigusteooriale normatiivaktide hierarhilise süsteemi. NORMATIVISMI negatiivne teene - kriitikat ei kannata väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust. Kui see oleks nii, siis oleksid kõikide riikide õigusnormid ja õigussüsteemid
annaabi.ee 
