AJ2: keskaeg ja varauusaeg c 10 klassi ajalootund arvutiklassis NB!Tunni lõpus peaksite teadma iseloomustada (ajalised piirid, märksõnad) a) keltide aega Inglismaal b) Rooma mõju Inglismaa ajaloole c) anglosakside vallutusi d) viikingite vallutusretki e) normandlaste vallutusi f) Inglismaa kõrgkeskajal Rõhutaksin mõningaid teadmisi, mis antud teema puhul on oluline meelde tuletada. · Keskaeg Keskaeg on periood Euroopa ajaloos vahemikus 5.-15. sajand. Kõik need ligi tuhat aastat pole ühtlane periood. Väga selgelt eristuvad keskaja esimesed sajandid (5.-10. sajand), seda perioodi nimetatakse varakeskajaks. Varakeskajal oli Lääne-Euroopas Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena väga suured muutused:
norralastest viikingid Soti- ja Iirimaa rannikualasid või rajasid sinna oma asulaid. Taanlaste uued vallutuskatsed Inglismaal algasid 10.saj lõpul. Tulevane Taani kuningas Knut Suur alistas 1016 kogu Inglismaa, ühendades selle oma Põhja-Euroopat hõlmava suurriigiga (Taani, Norra, Lõuna-Rootsi, Inglismaa). Tema surma järel (1035) suurriik lagunes ning võim Inglismaal läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte. · Normandlaste vallutus: 10.saj olid Prantsusmaa põhjarannikule asunud viikingid (normannid Rollo juhtimisel) rajasid sinna Normandia hertogkonna. 11.sajandiks prantsuse keele üle võtnud normandlaste hertsogiks oli alates 1035 Guillaume II (eluaastad 1028-1087), kes oli Edward Usutunnistaja kauge sugulane. 1066 maabusid normannid Inglismaa lõunarannikul ning anglosakside väge juhtinud uus taani päritolu kuningas Harold II langes 14
rannikualasid või rajasid sinna oma asulaid. Taanlaste uued vallutuskatsed Inglismaal algasid 10. saj lõpul. Tulevane Taani kuningas Knut Suur alistas 1016 kogu Inglismaa, ühendades selle oma Põhja-Euroopat hõlmava suurriigiga (Taani, Norra, Lõuna-Rootsi, Inglismaa). Tema surma järel (1035) suurriik lagunes ning võim Inglismaal läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte. 1.6. Normandlaste vallutus: 10. saj olid Prantsusmaa põhjarannikule asunud viikingid (normannid Rollo juhtimisel) rajasid sinna Normandia hertogkonna. 11. sajandiks prantsuse keele üle võtnud normandlaste hertsogiks oli alates 1035 Guillaume II (eluaastad 1028-1087), kes oli Edward Usutunnistaja kauge sugulane. 1066 maabusid normannid Inglismaa lõunarannikul ning anglosakside väge juhtinud uus taani päritolu kuningas Harold II langes 14. oktoobril Hastingsi lahingus
taanile makse · Taanlastele jäänud kaguosas hakkas kehtima taani õigus(s.t. see ala allus taani kuningale) · Järgmisel sajandil suutis kuningas Edgar inglismaa tagasi vallutada · 1016.aastal vallutas taani kuningas Knud kogu inglismaa, taani ja norra · pärast Knudi surma suurriik lagunes ja inglismaal sai troonile Edward Usutunnistaja 5)normandlaste vallutusretked: · Peale Edwardi surma pretendeeris troonile 2 kuningat( anglosaks Harold ja Normandia hertsog Guillaume) · 1066. a. maabus Guillaume Lõuna-Inglismaal ja pidas Hastingsi lähedal 14. okt. otsustava lahingu(victoryyyy) · Guillaume kuulutati inglise kuningaks William I (vallutaja) nime all. · Bayeux´i vaip 3.Slaavlased ja Vana-Vene riik 1)Päritolu:
kuni 1917. a; 7) Inglismaa Võõrvallutajad: · Inglismaa Rooma riigi koosseisus: 1. saj eKr kuni 5. saj pKr; Inglismaad ei õnnestunud romaniseerida; ristiusu levik; Hadrianuse müür; · anglosakside aeg: suure rahvasterändamise käigus läksid anglid ja saksid rajama oma riike Inglismaale; keltide kuningas Arthur sõdis germaani hõimude vastu; · viikingite aeg: 9. 11. sajand ründasid Inglismaa idarannikut; Taani ja Norra alad; · normandlaste aeg: 911. a viikingipealik Rollo sai Normandia; 1066. a Hastingsi lahing, Normandia hertsogist William Vallutajast saab Inglismaa kuningas; Inglise õukonnas pr. keel; Usuvõitlused: · Henry VIII (1509 1547) : anglikaani kiriku rajaja (1534); · Mary I (1553 1558): püüdis taastada katoliiklust; hispaanlasest abikaasa; · Elisabeth I (1558 1603): anglikaani kiriku tastamine; 1558 Hispaania sõdib Inglismaaga; kirjanduse õitseaeg (Shakespeare);
Ta koondas talupoegade maleva ja ratsaväe ning peatas taanlaste edasitungi, kuid pidi loovutama oma kuningriigi tagaosa. Seal hakkas kehtima Taani õigus. Kuninga võimu alla jäänud piirkondades kehtestati Alfredi õigus. Paistis nagu jaguneks Inglismaa kaheks eraldi riigiks. Sel ajal kui taanlased tungisid Inglismaale, olid Norra viikingid rünnanud Sotimaa rannikut. Need uustulnukad avaldasid mõju nii rahva keelele kui ka kultuurile. Aastal 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa. Normandlaste vallutus, prantsuse mõjud Hertsog Cuillaume maabus 1066 aastal L-Inglismaal ja otsustavas lahingus Hastingsi lähedal said anglosaksid täielikult lüüa. Guillaume vallutas Londoni ja kuulutati Inglise kuningaks William ! nime all. Laastati suured piirkonnad ja maid jagati prantsuse parunitele. Kõrgemates ringkondades valitses prantsuse keel. Siiski jäi rahvastiku põhiosa truuks inglise keelele. 3.Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik
829 Wessexi kuningas Egbert Inglise kuningriik ristiusustamine 6.-7.saj II pool (Iiri mungad) 8.saj normannide rüüsteretked: 9.saj lõpul pidi kuningas Alfred loovutama Kagu-Inglismaa Taani ja Alfredi õigus 10.saj uued retked 1016 alistati kogu Inglismaa (kuningas Knud (suri 1035): Taani, Norra Inglismaa) ühendus lagunes Inglismaal Edward Usutunnistaja 1042-1066 Normandlaste võim 1066 Hastingsi lahing 14.okt Normandia hertsogi William I'ga (=William Vallutaja) prantslaste mõju kultuurile, keelele; prantsuse parunid ja ametnikud 6. Viikingid 800-1050 (viikingid, taanlased, normannid, varjaagid, paganad) Skandinaavia kaupmehed ja sõdalased talupojad, kes põllutööde vahepeal endale elitist teenisid röövi ja vallutustega
Võttis aastast 1013 osa normannide vallutusretkedest Inglismaale. Valiti pärast kuningas Edmund II surma kogu Inglismaa kuningaks. Tugevdas seal kujunevat feodaalaristrokraatiat ja kirikut. Jagas neile maad ja privileege. Pärast venna Harald I surma sai ka Taani kuningaks. ' Edward Usutunnistaja Anglosaksi soost Inglismaa kuningas, valitses aastast 1042. Jumalakartliku ja võimetu kuningana tugines ta valitsemisel oma normandia feodaalidest kaaskonnale (sümpaatia normandlaste vastu). Nende võimutsemine põhjustas ülestõusu, mis lõppes normandlaste väljakihutamisega (1053). Surres pärandas riigi Harold II-le. Laskis ehitada Westminster Abbey. Normanni vallutus Inglismaal 1066 Normandia hertsog Guillaume (ehk William I Vallutaja, kelle selja taga seisis kogu Prantsusmaa ja ka Rooma paavst) värbas sõjaväge Normandiast ja Prantsusmaalt, et troonilt tõugata Inglismaa kuningas Harold. Otsustav lahing toimus detsembris
pärast tema surma. Võttis aastast 1013 osa normannide vallutusretkedest Inglismaale. Valiti pärast kuningas Edmund II surma kogu Inglismaa kuningaks. Tugevdas seal kujunevat feodaalaristrokraatiat ja kirikut. Jagas neile maad ja privileege. Pärast venna Harald I surma sai ka Taani kuningaks. Edward Usutunnistaja Anglosaksi soost Inglismaa kuningas, valitses aastast 1042. Jumalakartliku ja võimetu kuningana tugines ta valitsemisel oma normandia feodaalidest kaaskonnale (sümpaatia normandlaste vastu). Nende võimutsemine põhjustas ülestõusu, mis lõppes normandlaste väljakihutamisega (1053). Surres pärandas riigi Harold II-le. Laskis ehitada Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris. Normanni vallutus Inglismaal 1066 Normandia hertsog Guillaume (ehk William I Vallutaja, kelle selja taga seisis kogu Prantsusmaa ja ka Rooma paavst) värbas sõjaväge Normandiast ja Prantsusmaalt, et troonilt tõugata Inglismaa kuningas Harold
annaabi.ee 
