Stagnatsioon NSVL-s 1964. aastal tõusis NLKP etteotsa Leonid Breznev. Kraanid keerati jälle kinni ning sula lõpetati. Stalinismi juurde siiski tagasi ei pöördutud, kuid vahepealne liberalism lõpetati. Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi loobuti. Uut tehnoloogiat üritas Breznev hankida sel moel, et normaliseeris suhted Läänega. Breznev valitsemise ajal alanud pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega. Esiteks normaliseeriti suhted Lääne- Euroopaga, seejärel Ameerika Ühendriikidega. Nõukogude Liit ei loobunud siiski soovist maailmas domineerida ning oli näiliselt oma võimsuse tipul. Samal ajal kui Lääs näis nõrgenevat, kasvad Nõukodue Liidu sõjaline võimsus ning järjest rohkem maalilma riike muutus kommunistlikuks. Stagnatsioon Nõukogude Liidus aga ainult süvenes
Kes olid, mida tegid? ● J. Stalin – NSVL riigi- ja parteijuht, omas ainuvõimu NSVL-is ● L.Beria – NSVL-i juht, normaliseeris suhteid Lääneriikide ja Jugoslaaviaga ● N.Hruštšov – NSVL-i juht, lõpetas massilise vägivalla ja arendas majandust ● L.Brežnev – NSVL-i juht, toimus stagnatsioon ● A.Sahharov – vene üüsik ja ühiskonnategelane, dissident, osales vesinikpommi väljatöötamises ● A.Solženitsõn – üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente, pälvis Nobeli kirjanduspreemia ● J.Andropov – NSVl-i poliitik ja NSVL-i Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht ● K
Tsehhoslovakkia(1968) 5. VMV ja VLO loomise aeg ja eesmärk. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Loodi 1949. aastal, et aidata Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majadusalasele koostööle tulevikus. Varssavi Lepingu Organisatsioon Loodi 1955. aastal vastukaaluks NATOle oma sõjaline ja poliitiline liit ehk Varssavi Pakt. 6. Milliseid muudatusi tõi Nõukogude Liidus kaasa Stalini surm? Lavrenti Beria normaliseeris suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Edutas liiduvabariikides kohalikke inimesi. Vangilaagritest vabandes üle miljoni karistusaluse, pehmendati vägivallapoliitikat. 1953. Aasta juunis Beria arreteeriti, ning mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi, tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Hukati 1953. Aasta detsembris. Siis sai võimule Hrustsov Nikita
Tsehhoslovakkia(1968) 5. VMV ja VLO loomise aeg ja eesmärk. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Loodi 1949. aastal, et aidata Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majadusalasele koostööle tulevikus. Varssavi Lepingu Organisatsioon Loodi 1955. aastal vastukaaluks NATOle oma sõjaline ja poliitiline liit ehk Varssavi Pakt. 6. Milliseid muudatusi tõi Nõukogude Liidus kaasa Stalini surm? Lavrenti Beria normaliseeris suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Edutas liiduvabariikides kohalikke inimesi. Vangilaagritest vabandes üle miljoni karistusaluse, pehmendati vägivallapoliitikat. 1953. Aasta juunis Beria arreteeriti, ning mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi, tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Hukati 1953. Aasta detsembris. Siis sai võimule Hrustsov Nikita
Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda. Saksa DV-s kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956.a. pidas Nikita Hrustsov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod, mis vapustas kommuniste terves maailmas NSVL normaliseeris suhted ja 1955.a. viidi Nõukogude väed välja Austriast. Sündmused Poolas 1956.a. 1956.a. juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid augustis üle rahutusteks. Rahutuste mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Poola kommunistliku partei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Meeleavaldustel toetati Gomulkat. Moskva otsustas taanduda ja leppida Gomulka valimisega Poola etteotsa ning mõnevõrra pehmendati sisepoliitikat.
1973 Breznev vastuvisiidil USAs. Sõlmiti ligi poolsada majandus, kaubandus, teadus, tehnika ja kultuurialast koostöölepingut. 1972 kirjutas Nixon alla kahele võidurelvastumist piiravale dokile. Usa ja NSVL külmutavad viieks aastaks tuumarelva SRP1. SRP2 läbirääkimised algasid kuid Washington ei kirjutanud alla, sest pingelõdvendus oli lõppenud. 1979 Afganistani sõda. Saksa LV-Saksa DV Lääne Saksamaal oli võimul sotsiaaldemokraatlik valitsus mis normaliseeris suhteid Ida- Saksamaa ja teiste sotsialistlike riikidega. 1970 sõlmis Lääne-Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud tunnustades Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge. Sõlmiti Lääne-Berliini küsimuses neljapoolne kokkulepe mis lõpetas ummikseisu (Saksa LV-l on õigus esindada Lääne Berliini, aga seda ei liideta Saksa LV-ga. 1972 tunnustas Saksa LV Saksa DV-d. Astusid ÜRO liikmeks 1973 külastas Saksa LV pealinna Bonni Breznev. Koostöölepingud majandus ja kultuurivallas
Toiduteraviljast järkus vaid veebruari lõpuni. Leivanorm 1/3 naelani(140g) päevas in kohta. Alles märtsis viljasaadetised Ingl, laenu Soomelt, mitmete lääneriigid avasid kaupade sisseveo. 1918. dets keskpaigaks enamlaste (koordinaator Viktor Kingissepa) poolt kavandatud mässukatset ennetati. Saaremaa mäss 1919 veebr saarlased olid äralõigatud mandrist ka raskustes, võtsid vastu enamlaste propagandat baltisaks mõisnike vastu. Karistussalk normaliseeris repressioonidega olukorra. Kutsuti kokku asutav kogu. 1919 a aprilli algul toimusid esimesed valmised. I koosoleks 23, aprillil Estonias. Võitsid vasakpoolsed: Sotsiaaldem Tööliste Partei, järgnes Tööerakond, Rahvaerakond. K Pätsi juhitud Maaliit sai lüüa. Asutava Kogu esimeheks August Rei, I valitsuse kujundas Otto Strandman. Võeti vastu deklr Eesti iseseisvusest ja määrati vabariigi valitsemise ajutine kord. Maaseadus okt 1919, põhiseadus - 1920 juuli. **********
saksamaa tühjaksjooksmise kuid lääne-saksamaa arenes ikka kiiresti.Peagi jõudis Lääne Saksamaa Majandus kogu mahu poolest osale võitja riikidest järele ning kippus mööda minema. Idas töötas tõhusalt julgeolekuteenistus mis värvas ka läänest agente. Kui majandus arenes suurendasd kristlikud demokraadid sotsiaalkulutusi ning soov neid tõsta tõi nad 1969 aasta valimistel võidule. Kantsleriks sai Willy Brandt kes uuendas idapoliitikat. Lääne saksamaa normaliseeris suhteid ida saksamaaga. Saksamaal võeti idapoliitikat mitmeti vastu.
muutus varustamine järjest raskemaks, pidevates lahingutes olevad väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus · 6. jaanuaril 1919 toimus Eesti vägede vastupealetung. Vabastati Rakvere, Tartu, Narva, Valga, Võru, Petseri · kevadtalvine pealetung lõunarindel: Eesti rinne pidas vastu · veebruaris 1919 Saaremaa mäss- enamlastel õnnestus provotseerida mäss mobiliseeritavate hulgas; mandrilt kohalesaadetud karistussalk normaliseeris olukorra ulatuslike repressioonide hinnaga · aprillis 1919 esimese Eesti parlamendi Asutava Kogu valimised. Eduakd olid pahempoolsed erakonnad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks sai August Rei ja valitsusjuhiks Otto Strandman. · Eesti vägede suurpealetung 1919 mais: Narva alt tungis peale Vene põhjakorpus, mida toetasid Eesti väed dessantidega rannikul; Eesti
selle rahuliku kooseksisteerimise propageerimisega. Erinevalt senistest Nõukogude riigijuhtidest reisis ta palju ringi ning võitis südameid oma joviaalse ja avala käitumislaadiga. Tema populaarsust tõstsid NSV Liidu edusammud kosmoses ("Sputnik" 4. oktoobril 1957. a., Juri Gagarin kosmoses 12. aprillil 1962. a.). NSVL kuulutas riikide rahumeelset kooseksisteerimist. 1955. aastal lõpetas NSV Liit Austria okupeerimise ning normaliseeris suhted Jugoslaavia ja Saksamaa Liitvabariigiga. Militaristlikest ambitsioonidest siiski ei loobutud. Relva jõul lämmatati sõltlasriikide demokratiseerumiskatsed (nt. 1956 Ungaris). Kuuba juhi Fidel Castro reziimi toetamine tekitas Kuuba kriisi ajal (1962) maailmasõjaohu. Suhtlemine lääneriikidega rikkus vahekorda Hiina ja Albaaniaga. Jätkus forsseeritud relvastumine. Nõukogude Liidu mõjuvõimu seisukohast oli see suur viga, et Hrustsov läks tülli Mao Zedongiga
Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok. - I raeketitõrjesüsteemide rajamine, II strateegilise
1961 Berliini müür – Hruštšov rajas müüri, et idasakslased ei põgeneks; pered lahutati. Piir rajati kogu Ida-Saksa läänepiirile (ümber Lääne-Berliini) (KÜLMA SÕJA SÜMBOL). Tõestas maailmale, et sotsialismileer on hiiglaslik vangla Sotsiaaldemokraadist kantsleri Willy Brandti juhtimisel alustas SM lepituse otsimist II MSs natside rünnaku all kannatanud rahvastega (1970 põlvitamine Varssavis), Brandt normaliseeris suhted I-SMga, sai Nobeli rahupreemia 9. Koloniaalsüsteemi lagunemine 1950-1960ndatel hakati koloniaalaladel rääkima vabaduses ja õigusest seda realiseerida Alžeeria vabanemina PM võimu alt, mis oli toimunud verise sõja kaudu, oli signaaliks paljudele rahvastele o Mõisteti, et Läänt on küll raske sõjaliselt võita, kuid lääneriigid ei suuda enam poliitliselt verise sõja taaka
1926-1988 Showa ajastu. Keiser Hirohito. Kujundas valitsemisaja alguses Jaapani vallutusplaanid. Vallutusi peeti vajalikuks, sest Jaapani rahvaarv kasvas liiga suureks. lisaks sellele oli Jaapani saartel vähe loodusvarasid. 1918-1922 Jaapan võttis osa interventsioonist Venemaale, kuid kaotas. 1921-1922 Washingtoni konerentsil pidi Jaapan leppima lahtiste uste poliitikaga Hiinas. See oli esimeseks pinnuks Jaapani ja USA vahelistes suhetes. 1925 Pekingi lepingud. Jaapan normaliseeris oma suted Nõukogude Liiduga. 1927 Jaapanlased andsid välja "Tanaka memorandumi" - dokument, kus oli kirjeldatud tulevasi vallutusplaane. 1931 hõlvas Mandzuuria. Seal moodustati Jaapanile alluv marionet riik - Mandzukuo, mille etteotsa pandi Hiina endine keiser Pu Yi. Mandzukuo oli Jaapanile soodne koht edasiste rünnakute tarvis Nõukogude Liitu ja Hiinasse. 1933 Jaapan astus Rahvasteliidust välja. 1937 Jaapan alustas uuesti pealetungi Hiinasse.
annaabi.ee 
