Katsetamine toimub vastavalt standardile EVS EN 196 – 1:1997 4.1 Mördi valmistamine Mördi valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Mördi koostis massiosadena: 1 osa tsemendi ja 3 osa kuiva liiva. Vormid täideti mördiga ja pind siluti kelluga. 4.2 Mördi survetugevus Katse alguses valmissegatud mördi kallati vormidesse, milles moodustus segust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4.3 Katse tulemus Tabel (1) Katse nr Tsemendi mass, g Liiva mass, g Vee mass, g W=V/Ts 1 0,500 1,500 0,250 0,5
Segu tehti 3 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. Vormid täideti betooniseguga ja pind siluti kelluga. 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 3.3 Katse tulemus Betoonisegu koostis 3 liitri valmistamiseks. Tabel (1) Katse CEM I 42,5 Liiva Liiva Killustiku Killustiku Vee W=V/Ts
Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt üles ning asetati betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdeti betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul millimeetrites). 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 6 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus kapis vee kohal temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel) ja -18±5oC (külmas keskkonnas). Kuupe katsetati 28 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.1 ja külmas keskkonnas kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.2. Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4. Katse tulemused 4.1 Betoonisegu koostis 8 liitri valmistamiseks Tabel 5.1
ALKEENID JA ALKÜÜNID Propeen Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Keemistemperatuur on -47,6 C Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemiline valem on C3H6 Eteen Eteen on normaaltingimusel värvitu gaas. See on lihtsaim alkeen. Molekulvalem on C2H4 Sulamistemperatuur -169.1 °C Keemistemperatuur -103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend. Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3) =2. Tööstuslikult saadakse isopreeni
Liitium Liitium on hõb e v al g e ja erak ord s e lt kerg e m etal, mis sulab temp e r aturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metal ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiid. Erinevalt
Aatominumber: 3 Elektronide arv: 3 Aatommass: 6,941 Prootonite arv: 3 Kuuluvus: leelismetallid Neutronide arv: 4 Füüsikalised omadused Liitium see hõbevalge/hallika värvusega suhteliselt pehme leelismetall on kõige väiksema tihedusega metall üldse. Tema tihedus on 0,535 g/cm³, mis teeb liitiumist ka kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke aine. Olles erakordselt kerge metall on ta viis korda kergem kui alumiinium ning kaks korda kergem kui vesi. Sellepärast on liitium võimeline ujuma isegi petrooleumis. Tema sulamistemperatuur on 180,54 °C ning keemistemperatuur 1342 °C. Agregaatolek tavatingimustel on tahke. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium väiksema tihedusega ning kõrgema sulamistemperatuuriga. Keemilised omadused
Kõik halogeenid on inimesele mürgised KLOOR Kloor on keemiline element järjenumbriga 17 Ta on üks aktiivsemaid mittemetalle Värvuselt on ta rohekas Omadused: mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv Kasutamine: keemiatööstuses, paberi pleegitamises, anorgaaniliste ainete tootmises Toatemperatuuril on ta gaasilises olekus FLUOR Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 Normaaltingimusel on ta kollakas gaas Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Gaasina väga mürgine Omadused: terava lõhnaga, sööbiva toimega Kasutamine: hambapastades BROOM Broom on keemiline element järjenumbriga 35. Br2 on toatemperatuuril vedelas olekus esinev mittemetall Broom on punakaspruun, vaga murgine ja reageerimisvoimeline vedelik,
Vo=[776,19mmHg-(17,5mmHg- 17,5mmHg*40,2%/100)]*5,95*273K/750mmHg*293K = 5,59cm3 2) m/M = Vo/22,4dm3/mol M(Mg) = 24,3 g/mol m(g) = 0,00559dm3*24,3g/mol / 22,4 dm3/mol = 0,00606g = 6,06mg 3) m(tegelik 6,2 mg) ∆% = (6,06mg – 6,2mg)/6,2mg * 100% = -2,25% Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine ja arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Peale katse läbiviimist leidsin antud valemitega reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu normaaltingimusel ( 5,59cm3 ) ja arvutasin katses reageerinud metallitüki massi (6,06mg), mille sain täpsusega -2,25%.
Liitium langetab enesevigastamiste tõenäosust Liitiumi kasutamine Kasutatava liitiumi annuse osas tuleb jälgida: - liitiumi seerumikontsentratsiooni, - kõrvaltoimete ilmnemist, - efektiivse ravivastuse saabumist Ägeda mania korral ilmneb ravivastus liitiumile 7-14 päevaga, eeldatud ravimi seerumisisaldus saavutatakse varem Liitiumi omadused Liitium Liitium on kõige väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535 g/cm³. Ta on hõbevalge suhteliselt pehme metall, mis sulab temperatuuril 180°C. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium keemiliselt vähemaktiivsem, kõvem, kõrgema sulamistemperatuuri ja väiksema tihedusega. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi.
pingemuutused; lühiajalised/pikaajalised toitekatkestused; võrgusag/transient liigpinged; toitepinge asümmeetria; kõrgemad/vaheharmoonikud;signaalpinged; alaliskomponendid vahelduvvooluvõrkudes; flikkerid. 4. Võrgusagedus +-1% 99,5% nädalas. +-0,5%=kvaliteedi kõrgtase, +-1%=normaaltase 5. Pingehälve, pingemuutused, värelus 95% MP/KP toitepinge efektiivväärtuse 10min. keskväärtusest olema normaaltingimusel +-10%. Värelus e. flikker on nägemisaistingu ebaühtlus valguse kõikuvast heledusest või muutlikust spektraaljaotusest. 6. Pingelohud Lühiajaline pingemuutus, kus toitepinge on alla 90% ja üle 1% nimipingest. Iseloomustavad tegurid: ulatus, sügavus, kestus, faasinihe, koht pingelainel, asümmeetria kolmes faasis. 7. Toitekatkestused Pinge alla 1%. 8. Liigpinged Võrgusageduslikud või transientliigpinged. Võrgusag
Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed. m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 144,37 g m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,55 g V (kolvi maht) = 317 ml = 0,317 dm3 P (õhurõhk) = 101800 Pa t° = 22 oC = 295.15 K (õhk) = 1,29 g/ dm3 T0 = 273,15 K P0 = 101325 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Arvutan milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimusel (V0). V0 V0 = = 287,10 ml = 0,287 dm3 Leian õhu massi kolvis (mõhk). m = õhk * V0 mõhk = 1,29 * 0,287 = 0,37 g Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest. m3 = m1 mõhk m3 = 144,37 0,37 = 144 g Arvutan CO2 massi (mCO2) vahest mCO2 = m2 m3 mCO2 = 144,55 144 = 0,55 g Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi MCO2.
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.-s, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperaturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi.
kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Laine- Võnkumise edasikandumine ruumis. Laines toimub energia edasikandumine, kuid ei toimu võnkuva keskkonna edasikandumist. Ristlaine- Laine, kus võnkumine toimub levimissihiga risti. Pikilaine- Laine, kus võnkumine toimub piki levimissihti. Lainepikkus- Vähim kaugus kahe sünkroonselt võnkuva punkti vahel. Laine levimise kiirus- Sõltub keskkonna elastsusomadustest.(normaaltingimusel 300 m/s) Interferents- Lainete liitumine üheks resultantlaineks. Tingimuseks lainepikkuste võrdsus. Difraktsioon- Lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest. Lainete paindumine tõkete taha. N1 Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. N2 Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. N3 Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, kuid suunalt vastupidiste jõududega.
õhurõhk laboris. Katsetulemused: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,72 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 143,9 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 312 ml õhutemperatuur t° = 20,5 oC = 293,65 K õhurõhk P = 100,3 kPa = 100300 Pa *1 l = 1 dm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutada milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimusel (V0). Selleks kasutati valemit: V0 = V0 = = 291,08 mg = 0,29 g *T0 = 273,15 K *P0 = 100000Pa Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel (P0) ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk). Mõhk = 29 g/mol 0= 0 = = 1,29 g/dm3 õhk
Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 3.3Kivistunud betooni survetugevuse määramine. Betooni survetugevuse määramiseks valmistatakse betoonisegust 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Segu tõstetakse vormidesse ning tihendatakse. Katsekehade lahtine pind tasandatakse. Katsekehade kivistumine toimub kolmes erinevas keskkonnas: 1) normaaltingimusel 20+/-2oC >95% Rh 2) kuivas keskkonnas 60+/-5oC 3) külmas keskkonnas -20+/-2oC 4) külmas keskkonnas -10+/-2oC 5) vees 6) õues 4 7) 20+/-2oC pöörleva õhuga Katsekehi katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel lihvitakse survepinnad tasaseks. Lähtuvalt purustavast jõust ja survepinnast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2
Katsetulemused Mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 144,85 g Mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,85 + 0,17 = 145,02 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 314 ml = 0,314 l Õhutemperatuur T = 293,15 K Õhurõhk P = 101,3 KPa = 101 300 Pa Katse andmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutame, milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimusel (V0). 0 PV T Selleks kasutame valemit: V0 = 0 P T 101300 0,314 273,15 V0 = 101 325 293,15 = 292,51 ml = 0,29 dm3 *T0 = 273,15 K *P0 = 101325 Pa
Propaani ja hapniku leegi temperatuur on suhteliselt madal ega ületa 2600C. See pärast kasutatakse seda ainult terase keevitamiseks, mille paksus ei ületa 3mm. 1.2.3 Looduslik gaas. Looduslik gaas sisaldab põhiliselt metaani (80%...98%) ja vähesel määral butaani, propaani jt gaase. Looduslik gaas on peaaegu lõhnatu. Gaasileegi temperatuur on 2100C...2200C. Looduslikku gaasi kasutatakse põhiliselt termolõikamisel. 1.2.4 Vesinik. Vesinik (H2) on normaaltingimusel värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Vesinik võib moodustada õhuhapnikuga plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel täita rangelt ohutusnõudeid. Vesiniku ja hapniku põlemistemperatuur on 2100C...2300C. 3 1.2.5 Hapnik Gaaskeevitusel ja -lõikamisel kasutatav kõrge temperatuur saadakse põlevgaasi hapnikus põlemisel. Hapnik on normaaltingimustel läbipaistev ilma lõhnata gaas, kuid toetab aktiivselt põlemist
CaCO3 + 2HCl → CaCl2 + CO2 + H2O Katsetulemused: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 114,22 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 114,40 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 311 ml = 0,311 l = 0,311 dm3 õhutemperatuur t° = 20 oC = 293,15 K õhurõhk P = 103,7 kPa = 103700 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutada milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimusel (V0). Selleks kasutati valemit: P∗V∗T 0 103700 Pa∗0,311 dm 3∗273,15 K V0 = P0∗T V0 = 101325 Pa∗293,15 K = 0,297 dm3 T0 = 273,15 K P0 = 101352 Pa Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel (P0) ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk). Mõhk = 29 g/mol
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesandeks on laboratooriumis gaaside saamine. Samuti õppida tundma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ning rõhu vahel. Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvutamiseks (CO2) kolvis normaaltingimusel (V0) kasutatakse valemit: 0 PV T 0 V = 0 PT Gaaside tiheduse valem: g M gaas [ ] 0 mol ρ= 3 dm 22,4 [ ] mol Õhu mass: mõhk = ρ0 õhk ⋅ V0 Suhteline tihedus: m1 D= m2 Katse süstemaatiline viga, kus 44 g/mol on CO2 tegelik molaarmass: g E A =M −44,0 mol Katse suhteline viga:
Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavalaliselt kokkuleppeliselt normaaltingimustel, kus temperatuur on 273,15 K (0 ⁰C) ja rõhk 101 325 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg). Kasutatakse ka standardtingimusi, kus temperatuur on 273,15 K ja rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg). Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Normaaltingimusel 1,0 mooli gaasi Standardtingimustel maht ehk molaarruumala Boyle’i seadus. Konstantsel Charles’i seadus. Konstantsel rõhul temperatuuril on kindla koguse gaasi on kindla koguse gaasi maht maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses võrdelises sõltuvuses rõhuga (P). temperatuuriga. Gaasi mahu viimiseks ühelt Normaaltingimuselt
annaabi.ee 
