parameetrite muutumine ei tohi mõjutada sulavkaitsme kaitseomadusi · Sulavkaitsme või tema sulari vahetus ei tohi nõuda pikka aega. Objekti täiuslikuks kaitsmiseks on vaja, et kaitsme sekund-ampertunnusjoon asuks kogu ulatuses kaitstava objekti vastavast tunnusjoonest allpool. Reaalselt aga sageli need tunnusjooned lõikuvad ja osutub, et piirkonnas A kaitse ei toimi, piirkonnas B aga toimib. Sulavkaitsme töö kulgeb kahes teineteisest oluliselt erinevas talitluses: 1. Normaaltalitluses 2. Lühistalitluses Normaaltalitluses, kus sular soojeneb ühtlaselt kogu oma ulatuses ja kogu eralduv soojus kandub ümbritsevasse keskkonda. Kõik ülejäänud sulavkaitsme osad soojenevad väljakujunenud ületemperatuurini, mis loomulikult ei tohi ületada lubatavat väärtust. Voolu mille juures on sulavkaitse arvestatud kestvalt töötama ilma läbi sulamata,nimetatakse sulari nimivooluks. Mõni kord saab sulavkaitsme korpuses kasutada erinevate nimivooludega sulareid
Rikkevoolukaitse puhul loetakse kaitse üldjuhul tagatuks, kui kasutatakse rikkevoolukaitselülitit nimirakendusvooluga 30mA ja rakendumisajaga 30ms. kui eriti ohtlikes kohtades kasutatakse väikese nimirakendusvooluga (nt. 10mA) rikkevoolukaitselülitit. Joonis 5. Alalisrikkevoolule tundliku (B-tüüpi) rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõtte selgituseks. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo. Normaaltalitluses on faasivool I1 ja neutraaljuhtme vool I2 võrdsed, nende magnetvood võrdsed ja vastassuunalised. Summaarne magnetvoog südamikus on null. Rikke korral tasakaal rikutakse, südamikus tekib magnetvoog ning mõõtemähises indutseeritakse rikkevooluga võrdeline vool. Rikkevooluvabasti relee lahutab kaitselüliti voolukontaktid ja rikkis seade lülitatakse välja. Üldist põhimõtet kajastab kõrval olev põhimõtteskeem, kus rikkevoolukaitse on nn. normaalolekus. Joonis 3.
Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 4.14 Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on masina stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks, et normaaltalitluses oleks mootoril teatav momendivaru valitakse tavaliste sünkroonmootorite puhul nimitalitlusele vastav koormusnurk suhteliselt väike (alla /4). Suurem koormus põhjustab rootori suurema mahajäämuse staatori magnetväljast. Seda iseloomustab koormusnurk. Masina nimimomendile vastab nimikoormusnurk. Tavaliselt = 25...30°. 7 KÄIVITAMINE Asünkroonmootori käivitus on eriti problemaatiline suurematel võimsustel. Mootori staa-
kasutajate ohutuse. Hakab tööle siis, kui vool ettenähtud ahelast kõrvale kaldub, s.t ka siis, kui see tungib inimesse. Seade lülitub välja enne, kui inimene saab eluohtliku elektrilöögi. Rikkevoolukaitse lülitab sel juhul seadme lihtsalt välja. Pärast liigvoolu katkestamist lülitatakse ta vastava hoova või nupu abil uuesti sisse. Rikkevoolukaitsmete nimirakendus 30 mA. Ükski isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib normaaltalitluses isegi korras elektriseadmetes ja -võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraal juhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Korras isolatsiooni puhul on lekkevool väike. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, s.o. muutub rikkevooluks, mida võib tingida: _ isolatsiooni üldine halvenemine (juhtmete niiskumine), _ isolatsiooni kohalik halvenemine,
1 toide, 2 diiselmootor, 3 hooratas, 4 generaator, 5 sünkroonmootor või asünkroonmootor, 6 sidur, 7 sidur, 8 tarbijate toiteliin ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 18 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Normaaltalitluses toidetakse tarbijaid läbi sünkroon mootor-generaator süsteemi, mis on varustatud hoorattaga 3 käigu aeglustamiseks võrgupinge kadumisel. Pinge kestvamal kadumisel lülitub automaatselt tööle diiselmootor 2, lülitatakse sisse sidur 6 ning lahutatakse sidur 7. Diiselmootori käivitumise ajal tarbijate toide ei katke. Sünkroonmootori asemel võib kasutada ka asünkroonmootorit. Pöörlevate agregaatide puudusteks on müra ja vibratsioon.
Arvutada tuleb nii normaal- kui avariitalitluse juhtumitel (madalpingeliinide mastid ainult normaaltalitlusel). Täiendavalt tuleb arvutada ka arvestades ehitus- ja hooldustingimusi. Koormusjuhtumid sätestatakse standardite ja eeskirjadega. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 41 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 4.4 NORMAALTALITLUS EEE kohaselt vaadeldakse normaaltalitluses (juhtmed pole katkenud) järg- misi koormusjuhtumeid (koormuskombinatsioone): • tuule normkoormus (piirkoormus), temperatuur t = -5 ºC, jäide puudub Tuule suunana tuleb arvestada liiniga risti olevat suunda ja vajadusel muid võimalikke dimensioneerimise seisukohalt kriitilisi suundi. Enamiku mastide jaoks on määravaks liiniga risti või 45º nurga all puhuv tuul. Sõltuvalt juhtmete konfiguratsioonist, liini nurgast jne võivad kriitilisteks olla ka muud suunad.
Rein Oidram _____________________________________________________________________ 5.1.3. Rõngasskeemid Elektrivarustuse töökindluse tõstmiseks kasutatakse jaotlates ühe fiidri kaitseks kaht võimsuslülitit. Sellise jaotla kõige odavamaks variandiks on nn hulknurkskeem. Joonisel 5.9 on kujutatud kuusnurkskeem, milles võimsuslülitid Q1 ... Q6 on ühendatud kuusnurgaks ja fiidrid F1 ... F6 väljuvad kuusnurga tippudest. Normaaltalitluses on kõik võimsuslülitid sisselülitatud asendis ja kõik lahklülitid on samuti suletud. Lühise korral mistahes fiidris lülituvad välja selle fiidriga vahetult külgnevad võimsuslülitid ja kuusnurk katkeb. Selles seisneb hulknurkskeemide peamine puudus, kuna mingi võimsuslüliti hoolduse ajal võib lühis mõnes fiidris lahutada hulknurga osadeks (näiteks lüliti Q1 hooldusel jätab lühis fiidris F5 omavahel ühendatuks ühelt poolt ainult fiidrid F1 ja F6
Kaitselülititele esitatavad nõuded: ·peakontaktid ja muud peaahela voolujuhtivad osad peavad kestvalt juhtima nimivoolu ilma soojenemiseta üle lubatava temperatuuri; ·vabastil peab olema kõrge tundlikus ·kaitselüliti peab taluma ebanormaalsetes ja avariitalitlustes tekkivaid suuri termilisi ja elektrodünaamilisi koormusi ilma jääk-deformatsioonideta; ·peakontaktid peavad kindlustama piirlahutusvoolu lahutamise ja olema peale rakendumist võimelised jätkama tööd normaaltalitluses; Kaitselülititele esitatavad nõuded: ·kaitselüliti peab olema kiiretoimeline; ·kaarekustutusprotsessi ajal kaitselülitist välja paiskuvate kuumade ioniseeritud gaaside ala peab olema minimaalne; ·kaitselülitid peavad töötama selektiivselt; ·kaitselülitite põhilised tunnussuurused peavad kogu tema kasutusaja vältel olema muutmatud ·kaitselülititel peab olema ettenähtud töökindlus ja iga ·kaitselüliti peab olema väikeste mõõtmete ja massiga, lihtsa ehitusega,
6 kV III-s 6 kV IV-s 6 kV I-s 6 kV II-s RLA 6PT-2 Joonis 5.37 Toitealajaama skeem Normaaltalitluses lahus töötavaid latisektsioone võidakse ühendada ühes sektsioonis pinge kadumisel reservilülitusautomaadi toimel. Trafode õlgadele on 6 kV poolel paigaldatud reaktorid, mille eesmärk on vähendada võimalikke lühisvoole. Kasutusel on kaarekustutuspoolid (KKP), mis on ühendatud trafode 35 kV mähiste neutraaliga ning omatarbetrafodega (OT) 6 kV poolel. Igal 6 kV latisektsioonil on väljuvatele kaablitele lisaks pingetrafo (PT) lahtrid. Skeemi eripäraks on ühe
kusjuures kehtib I A + I B + IC = 0. (3.29) Juhtivuse mõju elektrivõrgu pingetele on tavaliselt tühine ja sellega ei arvestata ( I G 0 ). Mahtuvuslike voolude tõttu kujuneb faasidel pinge maa suhtes UA-m, UB-m ja UC-m ja trafo neutraalis pinge maa suhtes UN, mida nimetatakse neutraali nihke(pinge)ks (vt jn 3.10). Elektrivõrgu normaaltalitluses võivad ka trafo sümmeetriliste faasipingete korral tänu TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 25 Rein Oidram _____________________________________________________________________ mahtuvuste erinevusele faaside pinged maa suhtes olla tugevalt ebasümmeetrilised.
See toob endaga kaasa suured võimsuskaod, mis võivad IGBT-transistori rikkuda. Tavaliselt on IGBT- transistoride juhtlülitused varustatud küllastuspinge UCE(at) jälgimisahelaga, nagu näidatud joonisel 3.21, b. Kollektor-emitteri pinge määratakse kiire kõrgepingelise dioodiga ja võrreldakse seadepingega (antud kõikide IGBT-transistoride tehniliste andmete lehtedel). Seadepinge lubatud väärtuse ületamise puhul peab transistor sulguma. Tagamaks IGBT-transistori ohutut avanemist normaaltalitluses, tuleb rakendada pinge UCE(sat) määramist, siis kui viimane on langenud alla seadeväärtuse (UCE(ref)). Vastava ajavahemiku saab valida jooniselt 3.10. Juhtahela klemmide vahelist liigpinge piiramist nõutakse ühest küljest paisu/emitteri või paisu/lätte pinge stabiliseerimiseks ning teisest küljest dünaamiliste lühisvoolude vähendamiseks. Joonis 3.22 annab ülevaate paisupinget piiravatest seadistest, nagu Zeneri diood (a), Schottky diood (b) ja MOSFET-transistor (c)
annaabi.ee 
