Tasapinnaline jõusüsteem on tasakaalus, kui nende jõudude geomeetriline summa võrdub nulliga ja jõudude momentide summa vabalt valitud punkti suhtes võrdub nulliga. Ühe keha libisemist teise keha pinnal takistab jõud, mida nim. hõõrdejõuks. Coulomb'i seadused: 1. hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuute pindade suurusest vaid ainult nende pindade materjalist ja füüsikalisest olukorrast. 2. hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga Tmax = MN, kus võrdetegurit M nim. hõõrdeteguriks. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt võimalikule libisemise suunale aktiivsete jõudude mõjul. Kui keha võib tkistuseta libiseda mööda mingit pinda, siis nim. seda pinda siledaks.
võrdne liidetavate jõudude sama punkti suhtes võetud momentide geomeetrilisesummaga Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused vektoriaalkujul. Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. 1. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuute pindade suurusest, vaid ainult nende pindade materjalist ja füüsikalisest olukorrast (niiskus, siledus, temperatuur jne.). 2. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Võrdub normaareaktsiooni ja hõõrdeteguri korrutisega ja hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Nulli ja maksimumi vahel Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub normaalreaktsiooni N ja korrutisega Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? 0 Mv paigal N Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks?
maksimaalse väärtuse, siis hakkab Seisuhõõrdejõud keha liikuma (libisema). Liikumine F Tasakaal Katsetest on selgunud, et: 1. Maksimaalne seisuhõõrdejõud sõltub kontaktpindade materjalist ja töötlusest, kuid ei sõltu nende suurusest. 2. Hõõrdejõud on võrdeline normaalreaktsiooniga Fn. Sellist hõõrdejõudu nimetatakse Coulombi jõuks: F max F f mFn Ff FG Charles Augustin de Coulomb Fn Tegurit m nimetatakse liugehõõrdeteguriks (1736-1806) Hõõrduvad pinnad m Metall - metall 0,15 .....0,60
Kehale mõjub ka pinnareaktsioon N. Rakendame kehale väikese jõu F. Ideaalselt siledal pinnal hakkaks keha liikuma/karedal pinnal ilmneb jõule F vastassuunaline jõud H, mis takistab keha libisemist piki aluspinda. See on hõõrdejõud. Keha paigalseisu korral F=H. Coulomb'i seadused: 1. Hõõrdejõu max väärtus ei sõltu kokkupuutuvate pindade suurusest, vaid ainult pindade karedusest ja materjalist. 2. Hõõrdejõu max suurus on võrdeline normaalreaktsiooniga H<=Hmax=fN. f on hõõrdetegur. 23. Ûhte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod Ühte punkti rakendatud 2-te jõudu liidetakse rööpkülikureegli järgi. Kui on teada komponentjõudude P1 ja P2 suurused ja nendevaheline nurk alfa, siis resultantjõu P suuruse võib leida moodustunud kolmnurga OAC koosiinusteoreemi abil. OC2=OA2+OB2- 2OA*OB*cos(180-) => P=rj(P12+P22+ 2P1*P2*cos) ja summavektori saab 1 ja 2 abil siinusteoreemist: P1/sin2=P2/sin1=P/sin.
Fy = 0, M0( F ) = 0 või MA( F ) = 0, MB( F ) = 0 kus sirge AB pole paralleelne jõududega. 74.Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. · Hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuutepindade suurusest, vaid ainult nende pindade materjalist ja füüsikalisest olukorrast (siledus, temperatuur, niiskus jne.) · Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Tmax = N kus võrdetegurit nimetatakse hõõrdeteguriks. 75.Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu puhul nim. pinna kogureaktsiooni kaldenurga normaalist hõõrdenurgaks. tan = Maksimaalse hõõrdejõu puhul on pinna kogureaktsiooni võimalikud asendid koonilisel pinnal.
· Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused vektoriaalkujul. · Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused üldkujul. · Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. Maksimaalne hõõrdejõud ei olene kokkupuutepinna suurusest, vaid ainult nende pindade materjalist ning füüsikalistest tingimustest (temperatuur, niiskus, siledus) · Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? · Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur. See on suunatud vastassuunas potentsiaalsele liikumissuunale. · Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Hõõrdejõud paigalseisu puhul on vahemikus 0 Fh µN 4 · Millega võrdub veeretakistusmoment? Normaalreaktsioonil võrdub veeretakistusmoment normaalreaktsiooni N ja r korrutisega. (r näitab, palju
F =0 M =0 74. Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused üldkujul. Fxi = 0 Mx( Fi ) =0 Fyi = 0 My ( Fi ) =0 Fzi = 0 Mz ( Fi ) =0 75. Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. 1) Maksimaalse hõõrdejõu väärtus ei olene kokkupuutepindade suurusest, vaid ainult nende materjalist ning füüsikalistest tingimustest (niiskus, temp, siledus) 2) Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur 76. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. 77. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Paigalseisu puhul 0 T Tmax 78. Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub normaalreaktsiooni N ja korrutisega. ( näitab, kui palju on
F =0 M =0 74. Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused üldkujul. Fxi = 0 Mx( Fi ) =0 Fyi = 0 My ( Fi ) =0 Fzi = 0 Mz ( Fi ) =0 75. Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. 1) Maksimaalse hõõrdejõu väärtus ei olene kokkupuutepindade suurusest, vaid ainult nende materjalist ning füüsikalistest tingimustest (niiskus, temp, siledus) 2) Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur 76. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. 77. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Paigalseisu puhul 0 T Tmax 78. Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub normaalreaktsiooni N ja korrutisega. ( näitab, kui palju on
) Tsentraaltelg. (Kui vaadeldava jõusüsteemi korral saab leida sirge, mille punktidesse taandamisel jõusüsteem omab lihtsamat kuju, sest seda sirget nimetatakse jõusüsteemi tsentraalteljeks.) 17. Hõõrdejõud. Liughõõre. (HHmax) Coulomb'i hõõrdeseadused (I. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuutuvate pindade suurusest, vaid ainult nende pindade iseloomust (sile, kare) ning materjalidest. II. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga.) Hõõrdetegur. (Coulomb II.s.: HHmax=fN, kus f dimensioonita suurust nimetatakse hõõrdeteguriks N:a)kokkupuutuvad metallpinnad f= 0.2 b) rihmülekanded ehk nahk-metall f=0.4 c) jääl asetsev ree jää-metall f=0.03). Veerehõõre. (Silindri poolt tema veeretamisele avaldatud takistust nimetatakse veerehõõrdeks). Veerehõõrdejõud. Veerehõõrdetegur. (Q k* (P/r) = Hv ,kus suurust Hv nimetatakse veerehõõrdejõuks ja kordajat k veerehõõrdeteguriks). 18. Raskuskese
tasakaalutingimused üldkujul. F ix =0 M x ( Fi ) = 0 F iy =0 M y ( Fi ) = 0 F iz =0 M z ( Fi ) = 0 80.Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. 1. Maksimaalse hõõrdejõu väärtus ei olene kokkupuutvate pindade suurusest, vaid ainult materjalist ja füüsikalisest seisundist. 2. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur . 81.Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Hõõrdejõu maksimaalväärtus võrdub normaalreaktsiooni ja hõõrdeteguri korrutisega. See on suunatud võimalikule libisemisele vastupidises suunas. 9 82.Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Paigalseisu hõõrdejõud jääb nulli ja maksimaalse hõõrdejõu vahele Tmax= N
annaabi.ee 
