kui ühtlases poolruumis viimase saab määrata kolmtelgsel survel pinnasekihte, mis võivad mõjutada · Pinnase deformatsioon sõltub ainult c)Lauskoormuse ja veeküllastunud pinnase korral projekteeritava ehitise käitumist vertikaalsest normaalpingest algvajum puudub Madalvundamendi korral peab puuraugu või · Pinged arvutatakse eeldusel, et 11. Mis on roomevajum? Roomevajum järgneb penetreerimise sügavus ulatuma allapoole vundamendil pole jäikust ajaliselt konsolidatsioonivajumile. On vähemalt 1-5 talla laiust. Nõrgad savipinnased
pinnasele nimetus. Pinnase terastikulisel koostisel on otsustav tähtsus pinnase 15 omadustele. Jämeteraliste (kruusa ja liiv) ja peeneteraliste (möll ja savi) pinnaste käitumine erineb oluliselt. Põhilised erinevused on toodud tabelis 2.3. Tabel 2.3 Jäme- ja peenteralise põhilised erinevused Omadus Jämeteraline pinnas Peeneteraline pinnas Tugevus Sõltub normaalpingest Ei sõltu normaalpingest purunemispinnal Kokkusurutavus Suhteliselt vähene Erinev väga laiades piirides. Võib olla väga suur. Veejuhtivus Hästi juhtiv Halvasti juhtiv või praktiliselt mittejuhtiv
3) küllalt vastupidav kohalikele kahjustustele (raudbetooni puhul pragude tekkimisele või ülemäärasele avanemisele). Nende nõuete täitmise peab tagama konstruktsiooni arvutus. Vaatleme näiteks konstruktsiooni tugevusarvutust. Ei saa rääkida konstruktsiooni või selle ele- mendi purunemisest ja arvutamisest üldse. Üks ja seesama element võib puruneda erinevatel põhjustel (näiteks normaaljöu N ja paindemomendi M põhjustatud normaalpingest σ, põikjõu V põhjustatud nihkepinge τ toimel või erinevate sisejõudude koosmõjul). Harilikult on purunemine seotud elemendi mingi kindla piirkonna või lõikega. Seega ka ele- mendi tugevusarvutus tuleb teha erinevates lõigetes ja erinevate sisejõudude suhtes. Elemendi tugevuse (kandevõime) määramisel tuleb arvesse võtta, et seda mõjutavad tegurid – koormus ja materjalide tugevused – on muutlikud. Seetõttu on tugevusarvutus alati seotud taga- varateguri küsimusega
Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest: f = f(s ) . Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. f =c+ tan , kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk. Seda sõltuvust nimetatakse Mohr-Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peabtingimuse väljendama kujul: f = c+( - u) tan
Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemusekirjeldamisekssobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub, kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest. 13 Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk.Seda sõltuvust nimetatakse Mohr- Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise
kasutada kogusurvet q. Tegur f1 sõltub talla deformeeruva kihi suhtelisest paksusest h/B ja tegur f2 suhtelisest süvisest d/B. Vajum arvutatakse valemiga s = Bqf1f2/E 4.3.2.2. Tavaline summeerimismeetod See meetod põhineb real arvutust hõlbustavatel eeldustel. Põhilisteks eeldusteks on - pingejaotus tegelikult kihilises pinnases on sama kui ühtlases poolruumis; - pinnase deformatsioon sõltub ainult vertikaalsest normaalpingest; - pinged arvutatakse eeldusel, et vundamendil pole jäikust. See meetod on universaalne, kuna lubab arvutada pinnast, mille kihid on erineva kokkususrutavusega ning võtta arvesse naabervundamentide mõju. Vajumi arvutus toimub järgmiselt. 1.Pinnas jaotatakse elementaar- kihtideks, mille paksus h peaks olema: talla laiuse sügavuseni (0,2 0,3) B; sügavuse juures B 3B (0,4 0,6) B; sügavamate kihtide korral B. 2
Pinnase terastikulisel koostisel on otsustav tähtsus pinnase omadustele. Jämeteraliste (kruusa ja liiv) ja peeneteraliste (möll ja savi) pinnaste käitumine erineb oluliselt. Põhilised erinevused on toodud tabelis 2.3. Tabel 2.3 Jäme- ja peenteralise põhilised erinevused Omadus Jämeteraline pinnas Peeneteraline pinnas Tugevus Sõltub normaalpingest purunemispinnal Ei sõltu normaalpingest Kokkusurutavus Suhteliselt vähene Erinev väga laiades piirides. Võib olla väga suur. Veejuhtivus Hästi juhtiv Halvasti juhtiv või praktiliselt
Uurimused näitavad, et v väärtused kõiguvad küllaltki laiades piirides ka ühe pinnaseproov esmalt igakülgse survega r, suurendades kambrirõhu soovitava nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge pinnaseliigi puhul. On selgitatud, et ei ole pinnastel konstant, vaid sõltub tasemeni. Enamasti võetakse see võrdseks geostaatilise survega proovi saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest: pingeseisundist. Pingolukorra puhul, mis on lähedane purunemisele, on ta suurem kui väikeste pingete korral ja võib ületada isegi elastse materjali jaoks võtmise sügavusel. Seejärel suurendatakse astmekaupa vertikaalsurvet. Vertikaalsurve lisamisel võrra kasvab moodustub vertikaalsurve a=r+. = f( )
b) b) Tagada elektroodi a) juurdepääs keevituskohta (b); variandil “a” on see takistatud. 13.2.2. Keevisliidete tugevusarvutus Katsed ja praktika näitavad, et põkkõmblused purunevad normaalpingest ning nurkõmblused tangentsiaalpingest . Tõmbejõuga koormatud põkkõmblus. F F Tugevustingimus . l A l F F 76
kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest. f = f() (5.1) Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. f = c + tan (5.2) kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk. 29 Seda sõltuvust nimetatakse Mohr-Coulomb tugevustingimuseks
3) küllalt vastupidav kohalikele kahjustustele (raudbetooni puhul pragude tekkimisele või ülemäärasele avanemisele). Nende nõuete täitmise peab tagama konstruktsiooni arvutus. Vaatleme näiteks konstruktsiooni tugevusarvutust. Ei saa rääkida konstruktsiooni või selle ele- mendi purunemisest ja arvutamisest üldse. Üks ja seesama element võib puruneda erinevatel põhjustel (näiteks normaaljöu N ja paindemomendi M põhjustatud normaalpingest , põikjõu V põhjustatud nihkepinge toimel või erinevate sisejõudude koosmõjul). Harilikult on purunemine seotud elemendi mingi kindla piirkonna või lõikega. Seega ka ele- mendi tugevusarvutus tuleb teha erinevates lõigetes ja erinevate sisejõudude suhtes. Elemendi tugevuse (kandevõime) määramisel tuleb arvesse võtta, et seda mõjutavad tegurid koormus ja materjalide tugevused on muutlikud. Seetõttu on tugevusarvutus alati seotud tagavarateguri küsimusega
annaabi.ee 
