TEKKETEOORIAD Enamus geolooge- kombinatsioon, kus oma osa mängivad nii maapõue kerked kui ka mandrijää transport. Tektoonika ja mägede-aluse Kambriumi sinisavikihi paisumise ühendhüpotees- seljandiku tõstjaks on olnud mandriliustiku surve all tektoonilises rikkevööndis kuplitaoliselt kerkinud sinisavi. EHITUS Siseehitusest infot:paljandid, maailmasõdade ajal rajatud punkrid Aluspõhja kivimid on Sinimägede kohal oma normaalasendist kuni 50 meetri võrra kõrgemale kergitatud Põhimõtteline läbilõige: -pinnakate - lubjakivi - glaukoniitliivakivi - diktüoneemakilt - oobulusliivakivi - Kambriumi liivakivi - sinisavi TORNIMÄGI läänepoolseim kuni 800m pikk ja kuni 200m lai, absoluutne kõrgus 69,9 m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 1020º lõuna suunas kallutatud põhjanõlv on järsakuline-200m pikkuselt kulgev ordoviitsiumi lubjakivide paljand, põhjakaarest ääristab
käsitlevate muistsete savitahvlite ja kivibareljeefide, samuti räbu vanuse järgi, hakati rauamaagist metalli tootma alles aastail 1700 – 1500 e. m. a., peitel on aga 1200 – 1400 aastat vanem. Raua isotoop raud-55, mida saadakse tuumareaktoritest, on pehme röntgenikiirguse allikas. Selle isotoobi alusel konstrueerit miniatuursed röntgeniaparaadid, mida kasutatakse meditsiinis ja tehnikas. 1874. a. täheldas Kaasani ülikooli dotsent Smirnov, et Kurski kubermangus kaldub magnetnõel normaalasendist kõrvale. Sajandi lõpul tegi Eestist pärinev Moskva ülikooli professor E. Leist kindlaks, et magnetilist anomaaliat põhjustavad magnetrauamaagi hiigellademed. Kokkuvõte Raud on meile väga tähtis. Rauda vajavad nii inimesed kui ka taimed ja loomad. Rauda leidub inimese kehas, ning palju tarbeesemeid ja hooneid on ehitatud, kasutades rauda. Ilma rauata oleks elu väga raske ette kujutada. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://opiobjektid.tptlive
Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Malm sisaldab 1,75% süsinikku ja veel teisi lisandeid. Suurem osa kõrgahjudes toodetud malmist kulub terase tootmiseks. Teras sisaldab süsinikku alla 1,7% ja terase tootmisel on põhiprotsessiks süsiniku ülejäägi kõrvaldamine malmist. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast 1874. a. täheldas Kaasani ülikooli dotsent Smirnov, et Kurski kubermangus kaldub magnetnõel normaalasendist kõrvale. Sajandi lõpul tegi Eestist pärinev Moskva ülikooli professor E. Leist (Leyst) kindlaks, et magnetilist anomaaliat põhjustavad magnetrauamaagi hiigellademed. Teadaolevaks vanimaks raudesemeks peetakse Austria Alpidest tertsiaari kivisöekihist leitud töödeldud terasest rööptahukat ja mitut raudnaela meenutavat eset. Shotimaa söekihist leiti koguni primitiivne suurtükk. Kõik need leiud pärinevad aga ajast, mil inimest veel polnud
1886 Daimler bensiinimootoriga laev 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin 1961 hõljuk Christopher Cookerell (ENG) LAEVA ISELOOMULIKUD MÕÕDUD Üldpikkus Parda kõrgus Laeva süvis Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani) Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Ujuvus Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus]) Uppumatus (7me tärni süsteem) Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine) Juhitavus Kiirus LAEVADE ARENG Polüneeslaste katamaraanid Egiptuse papüüruslaevad Foniikia puulaevad Kreeka galeerid Rooma kaubalaevad Viikingi laevad Purjelaevad 1807 Aurulaevad ÕHUTRANSPORT JA ÕHUSÕIDUKID LENDAMISE ALGED
(nju)= EPS / Np, Kus Np = laeva sõuseadmele rakendatud võimsus tänapäeva laevadel (nju)= 0,55 / 0,75 Laeva peamasina efektiivvõimsust saab määrata pukseerimisvõimsuse järgi Ne= EPS/ nju korda nju ü (nju näeb välja nagu tagurpidi S) kus nju ü on jõuülekande kasutegur ( njuü = 0.93 / 0.96 ) Õõtsuvus Õõtsuvuseks nim veepinnal valat ujuva laeva võnkuvat liikumist välisjõudude mõjul. õõtsumist iseloomustavad järgmised parameetrid: AMPLITUUD suurim kõrvalekalle normaalasendist ÕÕTSUMISE ULATUS kahe järgneva amplituudi summa VÕNKEPERIOOD ühe täisvõnke tegemiseks kulunud aeg VÕNKESAGEDUS täisvõngete arv ühes ajaühikus. Õõtsumise negatiivne mõju : Tekitab inimestel merehaigust Võib põhjustada ohtlikku kreeni ja lasti paigalnihkumist tekitab laeva keres õhtlikke pingeid Halvendab mehhanismide töötingimusi Halvendab sõuseadme töötingimusi suurendab laeva veetakistust Põhjustab laeva kiiruse langust Põhjustab kütusekulu suurenemist.
Ohutut voodist tõusmist kergendavad „voodiohjad“, kust on hea kinni hoida ja end ka istesse tõusmisel aidata .Hea oleks, kui hoolealusel on voodi kõrval ka voodikapp söögilauaga, mida kasutada söömiseks ning mõningate tähtsamate asjade hoiustamiseks. 4.1 Funktsionaalne voodi. Funktsionaalsel voodil (Scanafia HS-4) on olemas Neljaosaline lamamispind; elektriline kõrguse, - ja seljaosa reguleerimine kolme elektrimootori abil; elektriline kõrguse reguleerimine normaalasendist allapoole 36cm põrandapinnast ja ülespoole 73cm; rataste pidurdussüsteem. Voodi laius koos küljetugedega on 89cm. Voodi pikkus normaalasendis 216cm. Kandevõime 180kg. Kaasas olev lisavarustus: reguleeritavad voodi küljetoed puiduimitatsioonist. 16 4.2 Voodi ohjad. Asendivahetuse hõlbustamiseks võib asetada voodi peatsisse ohjad. . 4.3 Hügieeniline madrats.
vastu põrkamise tagajärjel. Lahtiviskest tehtud väravat loetakse määrustepäraseks. Väravat ei loeta, kui ründava võistkonna mängija lööb või suunab litri väravasse lubamatul moel (näiteks käte või jalgadega). Väravat ei loeta ka juhul, kui ründaja puudutab litrit väravalatist kõrgemale tõstetud hokikepiga või kui litter põrkab väravasse kohtunikust. Väravavise tühistatakse ka siis, kui värav on enne viset normaalasendist nihkunud. Mängijaid ja väravavahti võib vahetada kogu mängu vältel, samuti mänguseisaku ajal. Tingimuseks on, et jääl pole korraga rohkem kui kuus mängijat. Väravavahi võib vahetada väljakumängija vastu, kuid sel juhul ei laiene talle väravavahi õigused. Juhul, kui mängija on vigastatud ning ei saa mängu jätkata ega minna vahetuspingile, jätkub kohtumine seni, kuni tema võistkond saab litri enda valdusse. Kui mängija on saanud raskelt
Takistus koosneb: vee-, laine- ja õhutakistusest. Õõtsuvus Vabalt veepinnalt ujuva laeva võnkuvat liikumist välisjõudude mõjul (külg-, pikki- ja vertikaalne õõtsumine) Õõtsumine tekib tavaliselt lainetaval veel laevale mõjuvate lainelöökide tagajärjel. Külgõõtsuvus on kõige ogtlikum laevale ja ebameeldivaim inimesele. Õõtsumise kolm olulisemat parameetrit on: · amplituud(õõtsuva laeva suurim kõrvalekalle normaalasendist kraadides) · võnkeperiood (kahe täisulatuse ajaline kestus sekundites) · võnkesagedus (võngete arv ajaühikus) Tugeva lainetuse puhul esinevad laeval kõik kolm õõtsuvust. Õõtsuvuse summutamiseks kasutatakse mitmesuguseid seadmeid ja süsteeme. Juhitavus On võime püsida etteantud kursil ja/või muuta seda vastavalt vajadusele. See sõltub: 1) Laeva kujust 2) Juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel 3) Lainetusest ja tuulest Juhtivust iseoomustab:
annaabi.ee 
