Tänapäeva tuhkatriinu Elas kord üks tüdruk kelle nimi oli Anett. Aga kõik kutsusid teda tuhkatriinuks, kuna ta oli vaeslaps ja pidi tegema kodus kõik tööd üksi ära. Ta elas kasuema Mariga ja kahe kasuõe Stellaga ja Liisiga. Stella ja Liis olid ta vastu õelad, kogu aeg käsutasid ja norisid teda. Tuhkatriinu ise oli heasüdamlik ja ilus. Ta ei olnud õdede ega kasuema peale vihane ,et nad teda käsutasid ja norisid. Ta õppis 9 klassis koos oma õdedega. 10 klassis käis üks poiss nimega Martin , ta oli kooli kõige popim poiss, kuna ta vanemad olid rikkad ja poiss kandis kogu aeg kõige uuemaid ja stiilsemaid riideid. Kõik kooli tüdrukud tahtsid teda endale poisiks. Kõik koolis ootasid iga aastast balli kus võisid osaleda 9 -12 kl õpilased kaaslasega ja muidugi kõik tüdrukud tahtsid Martinit endale kaaslaseks. Alati enne balli toimus paarpäeva
Jõulukuusk Mina olen jõulukuusk ja ma jutustan teile ühe loo kuidas minust jõulukuusk. Kui ma veel metsas kasvasin siis teised norisid mind kuna ma olin väike ja keegi ei tahtnud mind. Ühel õhtul kui ma silmad avasin märkasin et mind raiuti. Raiuti ja raiuti kuni ma maha kukkusin ja siis hakati mind vedama. Mind tõsteti püsti ja hakati kaunistama. Mõne tunni pärast olin ma juba väga ilus ja mul olid kõik ehted peal. Kui lapsed olid magama läinud pandi minu alla mingised pakkikesed mille peal olid nende nimed. Tuli hommik ja lapsed ärkasid üles joostes minu poole. Nad avasid pakkikesed ja
Põhjenda. V:Ma kiidaksin Vanameest, selle eest, et ta suutis 84 päeva järjest merel käia, ilma, et ta saaks kala. Kiidaksin teda ka selle eest, et ta tappis nii palju haisid. 8.Kas ja kuidas selles teoses muutus Vanamehe elu? V:See, et Santiago ja poiss tuttavaks said, muutis Vanamehe elu paremaks. Santiago sai endale sõbra, kes teda toetas ja ta eest hoolitses. Poiss valmistas ja ostis talle süüa. Vanamehel ei olnud kedagi teist peale poisi. Isegi teised kalurid norisid teda. 9.Kes oli Vanamees poisile? V:Vanamees ja poiss olid omavahel sõbrad. Nad said väga hästi läbi. Vanamehel ei olnud kedagi, peale poisi. Nad aitasid teineteist.
keskkool lõpetati seega ka kaheteistkümne aasta asemel üheteistkümnega. Üks õppeaasta lisandus kuskil 80-ndate aastate keskel, siis läksid lapsed vahepeal kooli juba 6-aastaselt. Koolis pidi käima koolivormiga: esimeseks koolivormiks algklassides oli tumesinise pihikseelik ja helesinine pluus, hiljem oli punase musta ruuduline seelik. Tavalisi riideid ei tohtinud koolis kanda. Mõnes mõttes oli koolivorm hea. Seetõttu polnud sellist asja, et lapsed norisid teisi nende riietuse ja rahakoti suuruse pärast. Klassid olid siis suured, umbes 30 õpilast klassis, vahel rohkemgi. Lapsi oli üldse rohkem. Eks õpilasi oli ka siis igasuguseid, aga koolivägivald ei olnud sel ajal eriline probleem. Kiusamist ja norimist oli vähem kui tänapäeval. Tänapäeval tegutsevad igasugused lasteorganisatsioonid ja klubid, meil siin näiteks 4H. Vanasti oli lasteliikumine teistsugune, kõik oli seotud Kommunistliku Parteiga. Ema oli oktoobrilaps, hiljem pioneer
või valetama (delphine vaesusest, naise mees ei andnud talle raha eugene pidi sp kasiinosse minema, samuti pidi ta valima, kas küsida emalt ja õelt raha enda heaoluks, hoolimata kas nad savad hakkama. ta mattis isa gorioti ka maha oma rahade eest, sest tütardelt ta abi ei saanud.see oli temast väga eetiline, kuna igaüks poleks seda teinud. Ta hakkas ka isa Gorioti kaitsma, sest teised norisid teda sp, et ta annab noortele ja ilusatele naistele raha, aga tema teadis et need on ta tütred ja ei arvanud isa Goriotist halvasti, ta sai aru kui üllas mees ta on ja kuidas ta oma tütreid aitab. 3. Delphine – isa Gorioti tütar. nõudis raha oma isalt, kuigi isal ei olnud endalgi ja isa müüüs oma esemeid maha, et tütrele raha anda (vaata mingi keris kokku neid vms). Ta oleks pidanud ise oma rahaasjadega hakkama saama, mitte isalt nuiama. Ta pidi ka
Mefistofeles Mefistofeles kirjeldas ennast nii: ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head. Mefistofeles on enesekindel isiksus, kuna ta oli endas nii kindel, et ta suudab pöörata Fausti õigelt teelt kõrvale, kui sõlmis lepingu Issandaga. Mefistofelesse suhtuti läbi teose väga halvasti. Ei olnud Faust temast heas arvamuses, Margaretale ta ajas üldse judinad peale ning tudengid norisid temaga tüli. Ta peab kõiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine töö ja elu üle. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand(Jumal) - ütles sõnad:,,Kes otsib, see ikka eksib teel." Uskus inimeste headusesse, olenemata vigadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega võrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas
maha kukunud.Laternad põlesid,pill mängis ja inimesed lõbutsesid. Küll kiljudes, küll karjudes. Ka Villule ning Annale oli peotuju tagasi tulnud ning terve õhtu nemad üksteisega tantsinud. Külarahvas viskas nalja, et Villu enese Kõrbojale peremeheks tantsi.Rein arvas aga teisiti,peremeheks ta kõlbaks,aga temale väimeheks mitte. Kisub teine rusikaid välgutama,kui perenaine Anna poleks sekkunud,oleks Villu tina saanud. Hoolimata sellest, et noored ise norisid. Kui laternad hakkasid kustuma ja jaanitulest olid alles hõõguvad söed,tegi Villu ettepaneku Kivimäele pauku tegema. 1 Oli tal juba kivid valmis puuritud ja dünamiit ette valmistatud.Mindi koos külarahvaga ning Lõugu Kustiga kes mängis oma vasikat. Kõigil oli hea tuju. Kuid siis juhtus õnnetus,laeng lõhkes enne kui Villu varju sai,ning Villu käsi ja teine silm said viga
Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka. Poenaine Ta oli sõbralik, kuid Jaanile ei meeldinud see, et ta tahtis, et Jaan hooldekodusse läheks. Väino Jaani voodinaaber lastekodus. Jaan ja tema said väga hästi läbi, kuid Jaan teda enda sõbraks siiski ei pidanud. Väino oli vaikne ja väga sõbralik poiss. Krõhva Õel riiukukk, kes mõtles et tema on lastekodus kõige kõvem mees, kuid Jaan seisis talle edukalt vastu. Tank Krõhva kaaslane ja samamoodi õel, koos nad norisid igasuguste poiste kallal. Kita Lastekodupoiss, kes kitus kõikide peale ning keegi peale Jaani ja Väino ei sallinud teda just eriti palju. Häire Poiss lastekodus, kes hakkas alati kõva häälega nutma (häiret tegema), kui keegi teda kiusas. Kodja Jaanist ja Kodjast said väga head sõbrad, kuigi alguses nad oli kakelnud. Hoolis oma perekonnast ja õest väga palju. Käisid koos Jaaniga lehti müümas. Nirk Poiss erikoolist, kes armastas varastada
Hoolis poisist vga. Tkas ja suhteliselt vana oli ta ka. Poenaine Ta oli sbralik, kuid Jaanile ei meeldinud see, et ta tahtis, et Jaan hooldekodusse lheks. Vino Jaani voodinaaber lastekodus. Jaan ja tema said vga hsti lbi, kuid Jaan teda enda sbraks siiski ei pidanud. Vino oli vaikne ja vga sbralik poiss. Krhva el riiukukk, kes mtles et tema on lastekodus kige kvem mees, kuid Jaan seisis talle edukalt vastu. Tank Krhva kaaslane ja samamoodi el, koos nad norisid igasuguste poiste kallal. Kita Lastekodupoiss, kes kitus kikide peale ning keegi peale Jaani ja Vino ei sallinud teda just eriti palju. Hire Poiss lastekodus, kes hakkas alati kva hlega nutma (hiret tegema), kui keegi teda kiusas. Kodja Jaanist ja Kodjast said vga head sbrad, kuigi alguses nad oli kakelnud. Hoolis oma perekonnast ja est vga palju. Kisid koos Jaaniga lehti mmas. Nirk Poiss erikoolist, kes armastas varastada. Ta sai Jaaniga pris hsti lbi.
Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka. Poenaine Ta oli sõbralik, kuid Jaanile ei meeldinud see, et ta tahtis, et Jaan hooldekodusse läheks. Väino Jaani voodinaaber lastekodus. Jaan ja tema said väga hästi läbi, kuid Jaan teda enda sõbraks siiski ei pidanud. Väino oli vaikne ja väga sõbralik poiss. Krõhva Õel riiukukk, kes mõtles et tema on lastekodus kõige kõvem mees, kuid Jaan seisis talle edukalt vastu. Tank Krõhva kaaslane ja samamoodi õel, koos nad norisid igasuguste poiste kallal. Kita Lastekodupoiss, kes kitus kõikide peale ning keegi peale Jaani ja Väino ei sallinud teda just eriti palju. Häire Poiss lastekodus, kes hakkas alati kõva häälega nutma (häiret tegema), kui keegi teda kiusas. Kodja Jaanist ja Kodjast said väga head sõbrad, kuigi alguses nad oli kakelnud. Hoolis oma perekonnast ja õest väga palju. Käisid koos Jaaniga lehti müümas. Nirk Poiss erikoolist, kes armastas varastada
kellega peeti mitmeid päevi kestvaid pidusid. Selle teose puhul on positiivne see, et peale peosõprade sai Ann tuttavaks ka Villemiga, kes oli vanem ja targem ning andis Annile head nõu ega jätnud teda üksi. Teoses tuleb hästi esile, et on sõpru, kes on huvitatud vaid koos pidutsemisest kuid probleemide tekkides kaovad. Hea sõbra abiga on võimalik oma probleemidest üle saada. "Medaljoni" (E. Sepp) peategelane Heidi ei sallinud oma klassikaaslasi, klassikaaslased norisid teda. "Siis Heidile aitas. Ta tõstis käe ja virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Garderoobis jäi kõik vaikseks ja kõik pöörasid pea nende kahe poole. Marian avas suu, et midagi öelda, kuid Heidi virutas veel ühe kõrvakiilu" (E. Sepp, Medaljon, lk 9). Kuigi Heidi üritas teha nägu, nagu teda klassikaaslaste arvamus ei huvitaks, siis tegelikult läksid klassikaaslaste õelad kommentaarid talle hinge. Sõpradega Heidi põhiliselt pidutses ning
Kinnipidamisasutuses viibib juba teist korda. Mõlemal korral on olnud tegu vargustega. Kasvatanud on teda ema ja kasuisa. Viimasega on noormehel üsnagi pingelised suhted. Lävib suhteliselt palju oma isaga, mis on pahanduste ja konfliktide põhjuseks ema ja kasuisaga. Nii seda enam, et koduste hinnangul olevat isa joodikust ,,paadialune", kes noormehelegi halba mõju avaldavat. Tema koolitee lõppes pärast 7.klassi. Põhjuseks see, et kaaslased naersid ja norisid teda kõnehäirete pärast. Kõnehäired on olnud noorukile tõsiseks psüühiliseks probleemiks. Vaatamata oma madalale hariduslikule staatusele on ta siiski piisavalt palju lugenud ning tunneb huvi maailmavaateliste küsimuste vastu. Ta on käinud tööl kohalikus suures tööstusettevõttes (ladudes tõstukite peal) ning töötanud ka turvateenuseid osutanud struktuuris. Kuidas ta siis nö kriminaalsele teele asus? Linnas, kus tema kasvanud on, ei olevat selles midagi imelikku
ning seega tuleb arutada, mida öelda ning kuidas võiks õpilase „kõrvalehiilivale“ ja „vältivale“ „Võib-olla ütled sa mõttes, Troy, (sest sa ei räägi meiega)... võib-olla ütled sa, et see on tühiasi, käitumisele vastata. Kui eestvedaja on naissoost õpilane ja „ohver“ meessoost õpetaja, võib sest sa ainult norisid natuke. See on suur asi, sest... – see on äärmiselt tõsine, sest...“. Siinkohal olla tark kui protsessi korraldab naissoost kogenum kolleeg (tajutavatel eetilistel põhjustel). sõnastab korraldaja ümber, miks selliseid käitumisviise ei saa alatähtsustada, nende üle naerda • Korraldaja (kogenum kolleeg) algatab õpetaja ja õpilase (ahistamise eestvedaja) vahel või neid välja vabandada. Toon ja käitumisviis (nagu varem öeldud) on väga olulised; rangelt,
millest suurem osa oli võidetud. «La Vieuville, tulge minu asemele,» ütles kuningas, «ma pean härra de Treville'iga tähtsa asja pärast kõnelema. Ah jaa ... mul oli seal kaheksakümmend luidoori: pange välja niisama palju, et kaotajad ei nuriseks. Õiglus eelkõige!» Siis pöördus ta de Treville'i poole, sammus temaga aknaorva juurde ja jätkas: «Või nii, härra, teie ütlete siis, et Tema Eminentsi kaardiväelased norisid musketäridega tüli?» «Just nii, kõrgus, nagu alati.» «Kuidas see siis õieti juhtus, kõnelge. Te teate ju, kallis kapten, et kohtunik peab mõlemad pooled ära kuulama.» «Ah, mu jumal! Kõik oli nii lihtne ja loomulik. Kolm minu parimat sõdurit, keda Teie Majesteet nime järgi * Väljend selle kohta, kui ei anta revansivõimalust. 65 tunneb, kelle ustavust ta rohkem kui ühel korral on hinnanud, kes kogu hingega on
annaabi.ee 
