NÄDALAPROGRA MM RÜHM: KASVATAJAD: Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev ÄRATUS ÄRATUS ÄRATUS (võimlemine, hügeen, (võimlemine, hügeen, (võimlemine, hügeen, 8.00 tubade korrastus, tubade korrastus, tubade korrastus, rivistus) rivistus) rivistus) 9.00 HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK 10.00- SAABUMINE Väljasõit Vikingite (registreerimine, Esmaabi koolitus 11.15 majutus, rivistus) ...
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5
Noortelaagri ,,Sport ning elustiil " teemapäeva programm-kava MEESKKONNA PÄEV Sihtgrupp: Rühmas 10-12 aastased noored; rühmas kokku 26, neist 16 tütarlast ja 10 poisslast. Toimumiseaeg: 15 juuli 2015 (kolmapäeval) ; laagripäev 07.00-22.30 Toimumisekoht: Roosta Puhkeküla; laagri territoorium Eesmärgid: 1. Arendada noorte loovust, teadmisi ning rakendamist mänguteoorias. 2. Anda meetodi rakendamise teadmisi: meeskkonna mängude läbiviimisel. 3. Arendada noorte esinemisjulgust. 4. Arendada noorte koostööoskust ja meeskonnatööd. 5. Arendada noorte füüsilisi võimeid. 6. Anda noortele teadmisi spordi traditsioonidest ning tavadest. Vastutajad ja läbiviijad: ,,Sportlaste" rühma kasvatajad Heidi Reial, Pille-Riin Pruus, Margus Mäeots. 1. Laagrirühma ,,Sportlased" TEEMAPÄEVA TEGEVUSKAVA 1. 7.00 ,,Sportlaste" rühma kasvatajate äratus; kasvatajate ettevalmistus, valmisoleku kontroll: ühisarutelu, vahendite kontroll Heidi Reial, P...
2. Leia vastused Noortelaagri korraldamise põhimõistetele ja seaduse nõuete järgmistele küsimustele (abiks Laagrikasvataja käsiraamat, 2005): 1) Millised on erinevused ja sarnasused noorte projekti- ja püsilaagritel? Projekti laager on laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva. Püsilaager laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning valdkonna eest vastutava ministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva. Sarnasus on et äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku. 2) Kui “vana” on füüsiline isik - NOOR?
......... 7 Laagrituusikute toetus tegevusloaga noortelaagrites ............................................................................... 9 Laagrituusikute toetus projektlaagrites .................................................................................................. 10 NOORTELAAGRITE JUHTIDE JA KASVATAJATE KOOLITUS .............................................................. 14 LAAGRIJUHTIDE NÕUKODA JA NOORTELAAGRITE KORRALDAJATE SEMINARID .................... 16 NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA TAOTLUSTE LÄBIVAATAMISE KOMISJONI ISTUNGID ............. 17 TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID, MIS TÖÖTASID 2005. a LAAGRISUVEL ............................... 18 TRÜKISED ...................................................................................................................................................... 19 NOORTELAAGRITE SISULINE TEGEVUS ................................................................................................ 19
* Elule ja arengule Organisatsioonid, liikumised * Arstiabile * Õigus privaatsusele * Saada abi ja hooldust * Osa võtta lastekaitseprogrammide * Sotsiaalsed õigused- mõtte-, väljatöötamisest 2. Kas lapselt tohib ära võtta pudeli konjakit, mille ta on laagrisse kaasa võtnud? Põhjenda. Tuleb lapselt turvakaalutustel ära võtta Noortelaagri korraldaja käsiraamat http://www.entk.ee/noortelaagrikorraldajale Alkohol ja tubakas noorteüritusel Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi (alkoholiseadus). Avalikus kohas alkoholi ja tubaka tarbimise reeglid võivad olla erinevates omavalitsustes erinevad. Alaealise puhul pole oluline, kas koht on avalik või mitte, sest alaealine ei tohi alkoholi ega tubakat tarbida,
Kuradijärv · Zooplanktonit, mis paistab silma oma erakordse liigivaesusega, on rohkem. · Peamiselt koldvetikatest koosnev fütoplankton on väga vähene. · Järve sünge, ilma ühegi taimeta veepeegel on tõenäoliselt olnud otsustav järvele nime andmisel. · Kuradijärvel puudub vähetoitelistele järvedele iseloomulik liivane kaldavööde ja taimestik. · Kaladest elavad seal ainult ahvenad. Pärandkultuur · Praeguse Kurtna noortelaagri asemel oli 1930. aastatel ja II maailmasõja ajal sõjaväe väljaõppe laager ning Nõmmjärve ääres asus ohvitseride klubi. Mitmel pool maastikul on näha vanade kaevikute ja laskepesade kohti. Kokkuvõte · Kurtna maastikukaitseala ning eelkõige ainulaadne järvestik on meie valla üks suurimaid looduslikke väärtusi, mis pakub huvi erinevatele huvigruppidele, kohalikele elanikele ja ettevõtjatele , külastajatele ning riigile.
1 KASUTATUD KIRJANDUS · Eesti Matkaliit (2007). Matkaliigid. Viimati külastatud 25.02.2012, http://matkaliit.ee.klient.veebimajutus.ee/foorum/viewforum.php?f=10 · Talvoja, E. Põder, V. (1996). Lastelaagri kasvataja käsiraamat. Tln: Haridusministeeriumi Metoodika-ja Koolituskeskuse trükikoda · Talvoja, E. Põder, V. Kurve, K. (2000). Käsiraamat noortelaagri korraldajale. Tln: Haridusministeeriumi Metoodika- ja Koolituskeskuse trükikoda · Talvoja, E. Põder, V. Veebel, H. Bachfeldt, A, Luik, A. Kurve, K. (2005). Noortelaagri korraldaja käsiraamat. Tln: Haridusministeeriumi Metoodika- ja Koolituskeskuse trükikoda · Tohva, L. (2009) Mis on matk? Viimati külastatud 25.02.2012, http://www.matkajuht.ee/et/matk-definitsioon-m%C3%B5iste/
ametnikud, kes koordineerivad selles omavalitsuses noorsootööd, asutused, mis on seotud noorsootööga, noorte osaluskogu olemasolu selles omavalitsuses ning võimalused, mis aitavad noori otsutusprotsessides osaleda ja oma vaba aega aktiivselt veeta. Rahastamine. Kohtla-Järves on väga mitmesugune noorsootöö toetamine, seda näitab see, kui erinevad summad on erinevatel aastatel suunatud erinevatele valdkonnadele. Kurtna Noortelaagri toetamine kasvas tunduvalt, 2012. aastal oli see toetamine 260 286 eurot, siis 2013. aastal kasvas toetamine juba 283 244 euroni. Veel kasvas noorte spordi, Kohtla-järve Noortekeskuse ja üldharidusürituste toetamine. 2012. aastal anti 256 540 eurot noorte spordi jaoks, 113 365 eurot Noortekeskuse jaoks ning 15 491 eurot üldharidusürituste jaoks, 2013. aastal anti juba 266 670 erurot noorte spordi jaoks, 131 041 eurot Noortekeskuse jaoks ja 17 000 eurot üldharidusürituste jaoks
Valdkonnad, kus esineb tegevusluba või litsents : · Alkohol ja tubakas · Arhiiviteenuste osutamine · Fondide valitsemine · Kartograafilised tööd · Hasartmängud ja loterii · Keskkonnaga seonduvad tegevusalad · Kindlustus · Koolitus · Kütuse ja energiaga seotud tegevusalad · Loomadega seotud tegevusalad · Maaga seotud tegevusalad · Meditsiin ja tervishoid · Noortelaagri korraldamine · Relvad ja lõhkeained · Telekommunikatsioon · Teehoiutööd · Toidukaubad · Toll · Transport · Turvateenused 15 · Tööturuteenuste osutamine · Veterinaartegevus · Väärtpaberid Tegevusluba väljastatakse konkreetseks perioodiks või tähtajatult. Tuleb arvestada, et
annaabi.ee 
