“Neetud” Kristel Kriisa Kadre Ruth Peirumaa 7A Tabasalu Ühisgümnaasium 2014 Sisukord 1. Autorist 2. Tegelaste iseloomustus 3. Kokkuvõte I osa 4. Kokkuvõte II osa 5. Peamised probleemid 6. Minu arvamus 7. Raamatust 8. Pildid 9. Kasutatud kirjandus Autorist Kristel Kriisa on pärit Raplamaalt, väikesest külast nimega Varbola. 2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning astus Tallinna Ülikooli. Aastal 2006 sai temast ametlikult inglise keele õpetaja. 2011. aastal sai Kristel Kriisa Tallinna Ülikoolist magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal. Praegu töötab ta Jüri Gümnaasiumis inglise keele õpetajana. Kristel Kriisal on ilmunud kaks raamatut: “Neetud” “Piinatud hinged” Tegelaste iseloomustus Mirt- viisakas, tagasihoidlik, korralik tütarlaps, kes oli ühtlasi raamatu peategelane. Ronan- väga tagasihoidlik, viisakas, müstiline ning kes ...
noorteromaanides. Kõndeldakse netikeeles, see on vaheala, mis on loonud keelekuju, milleks on kõnekeele kirjalik vorm. Ka raamatus sama suhtlusviis mis Twitteris või FB-s. Internet on lingvistiline murrang, mis muudab keelealaseid tõekspidamisi. Noorsookirjandus – vanamoodsam, kohmakam Noortekirjandus – tänapäevasem, kohasem Noorkirjandus – suunatud noorelt autorilt (16-21 aastaselt, kel vähe kirjutamisstaaži) noorele lugejale. Noorteromaanide maailm noortekirjanduse tasandil: *noored ja ühiskond – kool, töö, poliitika *noored ja perekond – suhtlemise vähesus, lagunenud pered *noored omavahel – erikeelsed, moesläng, sõprus, armastus, ambitsioonid *suhe iseendale – eksistensiaalsed probleemid, nooruse vaevad Noore peategelase identiteediprobleemid: oma mina otsimine, enese väärtustamine, vastuolulised ootused, soovid, valikud, iseolemise soov. Muinasjutt lastekirjanduse alusena
Nahka kriipivad nädalad Kleer põgenes kodust, Tartu, linna kus ta elas enne, kui nad kolisid Tallinna. Ta sai häälega Tartu ja seal valis ta välja ühe odava hostelli, kus ta ööbib. Muidu pidi ta ööbima oma ammuse sõbranna Triinu juures, aga Triinu pidi minema ootamatult Soome. Ta jäi paariks ööks hostelli, aga kuna tal jäi koguaeg raha vähemaks ja tööl ei käinud. Siis ta kirjutas ennast hotellist välja ja ostis endale poest ühe odava magamiskotti. Ta leidis ühe üksiku maja, mis oli suhteliselt korralik ja jäi sinna. Internetti jututoas käies kohtas ta Fredi, kellega nad käisid ka koos väljas. Selle tulemusena armus Kleer Fredi. Hiljem tuli välja, et see üksik maja kuulub Reneele, kes seal vahest ööbib, kui ta kodus ei taha olla. Renee lubas tal majja jääda. Varsti saatis Fred talle kirja, et kui Kleer raha ei maksa siis ta näitab Kleeri kohta tehtud pornovideot kõigile. Ta räägib sellest Reneele ja näit...
Ilona soovitas meile lugeda Aino Pervikut, sest ta arvab, et ta on meie rahvuslik aare. Ta nimetas tema paremat raamatud, millised jäid meeles : „Presidendilugusid”, „Draakoneid võõrsil”, „Dixit ja Xixit”, värsket „Ühes väikeses veidras linnas” ja ka uut Tirilinna sarja, mis alles eelmisel aastal käima läks. Tema kirjandused on harva esinevaid juhtumeid, kus elatud aastad teksti intensiivsust mitte ei lahjenda, aga, teevad selle kraadi võrra kangemaks. Laste ja noortekirjanduse mõiste on aja jooksul muutuud, nende erinevus sõltub eelkõige kirjanikust ja teme kirjutatud teosest. Ilona arvab, et Katrin Reimuse „Haldjatantsul” ja Helga Nõu „Kuuendal sõrmel” võiks kestmiseks olla rohkem võimalusi kui ülejäänuil. Mare Müürsepp: (kirjutas Inga Lambakahar) Mare Müürsepa sõnul on viimase kümnendi laste- ja noortekirjandus rikas ja rõõmustav. Sellesama kümnendi sees on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke.
adressaaditunnetus, mis sõltub kirjaniku andest ja oskusest lastele kirjutada. Eristatud on väikelapse, koolieeliku, noorema ja keskmise ning vanema kooliea kirjandust. Lastekirjandust on iseloomustatud ka huvidominendi kaudu – muinasjutu-, seiklus- ja realismiiga. Kõik need liigitused on üksnes tinglikud ning nende piirid pole kunagi absoluutsed, vaid sujuvad. Suures plaanis tehakse vahet laste- ja noortekirjanduse vahel, kusjuures ealised piirid on siingi ajas muutuvad. Sellele viitab ka eri maade kirjanduskäsitluses kasutatav terminoloogia. Inglise, prantsuse, vene ja rootsi kirjandusteadlased kasutavad mõistet lastekirjandus (vastavalt children’s literature, litérature enfantine, detskaja literatura ja barnlitteratur), kuid saksa uurijad peavad üsna järjekindlalt kinni laste- ja noortkekirjanduse mõistest (Kinder- und Jugendliteratur), rõhutamaks kummagi
Viimasel erialal on ta kaitsnud ka magistrikaadi. Reinaus on ametilt kirjanik ning tema sulest on ilmunud mitmeid laste- ja noorteraamatuid, näiteks ,,Saladuslik päevik", ,,Mõistatus lossivaremetes", ,,Kivid, tulnukad ja sekt", ,,Nõidkapteni needus", ,,Vaevatud" ja ,,Must lind". Viimane võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esikoha. Reeli Reinausi teosed on laste- ja noortekirjanduse tähtsateks osadeks ning tema teosed on mõne lapse ja noore jaoks lahutamatud kaaslased. Minu töö eemärgiks on rohkem mõelda, mida autor on tahtnud oma teosega inimestele öelda ja see lahti mõtestada. Lisaks on soov teose ja autori Reeli Reinausi kohta rohkem teada saada. Reeli Reinaus 3 Sisu Teose pealkiri, ,,Nahka kriipivad nädalad", tahab anda edasi teoses toimuvaid ning tegelastele
,,Mina olin siin esimene arest" ei pakugi peategelasele lahendust, jättes asjad ühe faasi lõppu, mis on põhjendatav sellega, et raamatule peaks õige pea järg ilmuma. Sass Henno loomingut iseloomustavad pahed on alkohol, narkootikumid, ropendamine, primitiivsus, vägivald ja seks. Kõik need komponendid kokku teevad lugejale justkui haiget, üritades end nii mällu söövitada, kuid tänapäeva noortekirjanduse seas ei ole see enam kuigi uudne lahendus, mõjudes pigem leierdatuna. 2. UURIMUS 2.1. Teos ,,Mina olin siin esimene arest" Keegi ei müü puhast kraami. Kõik ainult ütlevad, et müüvad. Täpselt nagu keegi ei armasta sind. Ainult ütlevad, et armastavad. Peategelaseks on seitsmeteistkümneaastane eliitkooli õpilane Rass, kelle ema sooritas enesetapu ning politseinikust isaga pole suhted just kõige paremad
La La Joonis 18. Raamatuteemade populaarsuse muutumine vanusega Diagrammilt on näha, et ajalooline ja populaarteaduslik kirjandus muutub vanusega aina populaarsemaks. Seejuures loevad poisid ajalooliseid raamatuid rohkem kui tüdrukud, samas kui populaarteadusliku kirjanduse puhul sellist erinevust märgata pole. Laste- ja noortekirjanduse populaarsus kahaneb loomulikult vanusega. Huvitav on see, et kui 5. klassis on poiste ja tüdrukute huvi selle vastu praktiliselt ühesugune, siis 8. klassiks langeb selle populaarsus poiste seas järsult ning 11. klassis ei loe poisid seda enam üldse. Samas tüdrukud loevad seda 8. klassis enam-vähem sama palju kui viiendas ning ka 11. klassis leidub sellel veel lugejaid. Siit võib järeldada, et poistele suunatud noortekirjandust on Eestis ilmselt väga vähe.
Janek Kraavi Selline nimetus viitab juba seotusele muusikaga. Siin kasutatakse mitmetest erinevatest allikatest pärit lauseid ja tekstikatkeid ning segatakse nad ühtseks terviktekstiks. Neile lugudele lisab elevust ka siin-seal sisselipsav noorukiea seksuaalsuse avastamise teema. See tekstikogu on seotud ka Vaheri huviga laste- ja noortekirjanduse vastu. Selles perioodis tal palju tekste, mille teemaks noortekirjandus ja laiemalt üldse noortekultuur. 2002 aastal ilmus Vaheril romaan ,,Lugulaul". Vaheri kirjutatavast romaanist oli juttu juba 90ndate lõpust alates ja ootused olid äärmiselt suured ning kasvasid selleni, et tulevast romaanist mõeldi kui joycelikust suurromaanist, mis hõlmaks endas kogu romaaniajalugu ja annaks viiteid oleviku ja tulevikukirjutamisele jne. Süzee, mis ei ole väga hästi jälgitav räägib
annaabi.ee 
