- neli arheoloogi koos saatjaskonnaga - rahvusvaheline jõupingutus - esimesel tööpäeval - kuus surnukeha - ainukesena maetud kirstu 1681-1741 Kuulsale meresõitjale kommodoor Vitus Beringile Kamtsatka elanikelt Juuni 1966 - erinevaid marke - väin - meri - jne. Sündmuste kronoloogia 5.aug.1681- toimub Vitus Jonassen Beringi ristimine Taanis Horsensis. 1696- Bering asub laevapoisina ametisse alusel, mis suundub Indiasse Traquebari. 1704- Bering asub nooremleitnandina Vene laevastiku ridadesse. 8.okt.1713- Bering abiellub Anna Christina Pülsega. 26.veebr.1724- Bering läheb Vene laevastikus erru. 3.okt.1724- Bering taasühineb Vene laevastikuga esimese järgu kaptenina. 29.dets.1724- Bering määratakse esimese Kamtsatka- ekspeditsiooni komandöriks. 30.apr.1730- Bering teeb ettepaneku korraldada teine ekspeditsioon. 18.apr.1741- Bering lõpetab teise ekspeditsiooni aruande. 16.juuli.1741- Bering silmas Saint Eliase mäest lõunasse jäävalt
veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. J.Laidoner õppis 1892-1894 Viiratsi vallakoolis, 1895-1897 Viljandis 1.alg- koolis ja 1897-1900 Viljandi linnakoolis. 1901.aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110.Kaama jalaväepolku Kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22.aprillil 1905 nooremleitnandina. 2.detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti Sõjavägede Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava Esimese Eesti diviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvuslikke vägesid kuni 19.veebruarini1918, mil oli sunnitud enamlaste survel lahkuma. 1
(1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. Hariduskäik * 18921894 Viiratsi vallakool. * 18951897 Viljandi 1. algkool. * 18971900 Viljandi linnakool. * September 1902-5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. * 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti Vabariigi sõjaväes 2. detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918, mil oli sunnitud Eestis võimu haaranud enamlaste survel lahkuma. 3.Tegevus Nõukogude Venemaal Eesti okupatsiooni ajal Saksa vägede poolt
Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. 1909–1912 Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis. Eraelu 1911 abiellus Maria Kruszewskaga. Oli poeg Michael, kes sooritas enesetapu 15 aastaselt. Elasid Viimsi mõisas ja eramus Tallinnas Õllepruuli tänaval. Samuti oli kasupoeg, kes suri nagu isagi, II Maailmasõja ajal Teenistuskäik Venemaa Keisririigi sõjaväes Juba 1900
3 Isiklik Sündis 12. veebruar 1884 Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. 1909 abiellus Maria Kruszewskaga. Poeg Michael Laidoner (1913-1928) Kasupoeg Aleksei Kruszewski (1913-1941) Haridus 18921894 Viiratsi vallakool. 18951897 Viljandi 1. algkool. 18971900 Viljandi linnakool. September 19025. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1900. aastal üritas Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu "rind ei andvat mõõtu välja". Laidoner asus elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. 1901. aastal tegi ta uue katse sõjaväkke astuda ja 20.
sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110. Kaama jalaväepolku kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22. aprillil 1905 nooremleitnandina. Nüüd määrati Laidoner teenima13. Jerevani ihukaitsegrenderide polku Kaukaasias. 25. detsembril 1908 ülendati ta leitnandiks. 1. oktoobril 1909 astus Laidoner Nikolai Kindralstaabi akadeemiasse St. Peterburgis. Akadeemias õppimise ajal abiellus ta 1911. aastal poolatari Maria Kruszewska'ga. Lõpetas akadeemia 1912. aasta maikuus koos teise tulevase Eesti kindrali Andres Larkaga ja sai sel puhul oma esimese aumärgi - Püha Anna III järgu ordeni
Ta suri 1821. aastal ja tema põrm toodi Pariisi aastal 1840 ning maeti Invaliidide kirikusse. Tema surmast on olemas mitmeid erinevaid versioone. Ühe versiooni kohaselt ta mürgitati arseeniga. 2. Sõjategevus 2.1 Sõjategevus enne keisriks saamist Napoleon õppis Brienne´i sõjakoolis aastatel 1779-1784 ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis 1784-1785. Sõjaväe kärjääri alustas 16-aastaselt, teenides prantsuse armees suutükiväe nooremleitnandina. Suure Prantsuse revolutsiooni alguses pöördus tagasi kodusaarele, kus aitas kaasa Korsika saare iseseisvumisele. Temast sai aktiivne jakobiin ja see mõjus tema kärjaäärile hästi. 1793. aastal pidi Napoleon põgenema Prantsusmaale, kuna sattus konflikti separatistidega. Napoleon katkestas suhted kodusaarega peale seda kui Korsika oli end sõltumatuks kuulutanud. Varsti sai Napoleon Lõuna-Prantsusmaal Nice´i linnas paikneva
osutunud kuigi efektiivseks, kõrgemates sõjaväelistes ringkondades tekis mõte ka see kõrvale tõrjuda ja anda kogu Vm valitsemine ühe mehe kätte. Nov 1918 toimus nö riigipööre. Siberis tegutsevad kõrgemad sõjaväelased kõrvaldasid direktooriumi võimult ja seadsid ametisse Vm ülemjuhataja Aleksander Koltšaki. Koltšak oli elukutseline mereväeohvitser, sünd 1874, oli silma paistnud mitmetel aladel, hariduse saanud mereväelise, kõrgelt haritud. 20.saj alguses saanud nooremleitnandina kuulsaks mitmetel ekspeditsioonidel. Vene-Jaapani sõjas oli miinilaeva kaptenina õnnestunud panna miinitõkked. Koltšaki vääristati Georgi ordeniga, oli kõige auväärsem autasu. Teenis mereväe kindralstaabis, Balti laevastiku staabis, I ms ajal oli kõigi Läänemerel tegutsenud Vene miinilaevade kõrgem juht, 1916 a-st sai temast Vm Musta mere laevastiku juhatada. Pärast veebr revol oli ajutiselt Vm
annaabi.ee 
