Laskub ruttu oksale(kükitavad maha) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Marju leiab endale(nopivad maast sõrmedega marju) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Allikas: http://www.ht.ut.ee/981928 Näpulapsed Näpulastel on kõht tühi(käed paitavad kõhtu). Ema keetis putru(ringitavad näpuga peopesas). Pani võid sisse(määrivad justkui võid peopessa), pani soola sisse(imiteerivad soola panekut peopessa). Puder sai valmis(noogutavad peaga). Andis süüa pöialpoisile(tõstavad pöidlad püsti). Andis süüa kotinõelale(püstistele pöialtele lisanduvad ka nimetissõrmed). Andis süüa pikk-peetrile(tõstavad ka keskmised sõrmed püsti). Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut, EKL - 2 Kairi Press, 2012 Andis nimeta-matsile(lisanduvad sõrmusesõrmed). Andis väike-atsile(lõpuks tõstavad üles kõik sõrmed). Andis sinule(näitavad teise inimese peale), andis minule(näitavad iseenda peale).
Võrdlustest olid huvitavad ,,heinaküün ise kääksub nagu vana laev" (,,Torm"), ,,pilved nagu aatomiseened" (,,Luuletaja hommik no.1), ,,Elu nõiutud surm" (,,Vedeledes päeva õhtusse. Isegi ei tea kus"). Isikustada meeldib autorile küll tolmukeerised tõusevad (,,Koerapulmas"), läänetaevas ajab pilvi üles, vanades telefonitraatides ulub tuul, õuekases mühisevad lehed, küüni uks laperdab tuules, heinaküün kääksub (,,Torm"), ,,võililled noogutavad päid", ,,ristikhein kastehein hingavad tasa" (,,Laul 23"). Poeemid on kirjutatud hetkeemotsiooni ajel nii kõigest, mis autorit ümbritseb, kui ka luuletaja enda emotsioonidest ja tunnetest. Tundub, et poeet kirjutab oma luuletusi pigem vabavärsis, sest terve raamatu peale ei leidnud ma mitte ühtegi luuletust, kus oleks sees mõni riim. Ka ei pea luuletaja väga lugu vormitunnustest. Stroofid enamasti puuduvad, on vaid
Näiteks kui rong hilineb 5 minutit teavitatakse sellest platvormidel viisaka vabandusega. Belgia Belgias on ruutkilomeetri kohta rohkem losse, kui kuskil mujal maailmas. Belgias elab äärmiselt palju tumedanahalisi sisserännanuid. Bosnia&Hertsegoviina Bosnia pealinnas Sarajevos tapeti 28.juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand ja see oli üks suurimaid esimese maailmasõja põhjuseid. Bulgaaria Bulgaaria inimestega suhtlemisel peab teadma seda, et kui nemad noogutavad siis on see eitus ja kui raputavad pead siis tähendab see jaatust. Bulgaaria on üks Euroopa juhtivatest turismiriikidest. Eesti Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse iseseisvaks keeleks ja vahel eesti keele murdeks. Eesti on üks maailma vähem usklikumaid riike. Gruusia Võidusõidutrass Rustavi, mis asub pealinnast 20km kaugusel, on esimene professionaalne autodroom, mis on ehitatud Kaukaasia piirkonnas. Gruusia on esimene veini tootja maailmas.
02 ja 10.02 kasuta üht neist meetoditest: intervjuu, ankeetküsitlus, vaatlus, päevik/videopäevik, dokumendianalüüs jne. (pulmakleitide näited läbi ajastute, sõbrannadele küsimustik) kuidas riietutakse, mida süüakse, mis on tabud, välismaal olenevad erinevused, käitumisreeglid, mängud. Saada e-kiri tudengilt õppejõule (sisuks mitteosalemine seminaril) [email protected] TERVITAMINE Noogutus või sõnaline tervitus (vaadatase alati silma, mehed kummardavad, naised noogutavad) Käepigistus (ulatatakse parem käsi, käepigistus on lühike ja tugev, käteldes tõustakse püst, kindad võetakse käest, kui käsi puudub) Naisterahvas võib istuma jääda lauas, kui just ei tule palju vanem inimene tervitama. Põsesuudlus ja embamine (enimlevinud lõuna-euroopas, üldjuhul naine naist ja mees naist, islamimaades embavad ka mehed omavahel) Käesuudlus, reverans ja kniks, põlvitamine.
Ajad on Hiinas muutunud ja ehkki vaevatasu on praegugi moraalinormidega vastuolus, ei haavu personal, kui annate eeskujuliku teeninduse eest diskreetselt jootraha. Linnades lisatakse arvele teenindustasuna automaatselt 15% sellest summast, hoolimata sellest, kas klient on teenindusega rahul või mitte. Suurlinnades: Pekingis, Sanghais ja Guangzhous (Kantonis) on jootraha andmine taksojuhtidele, giididele ja hotelliteenijatele tavaline ja levinud. HEAD NÕUANDED # Hiinlased noogutavad või teevad kerge kummarduse, kui nad teist inimest tervitavad. Ka kätlemine on levinud. Oodake ära, kuni hiinlane teile ise käe ulatab. # Ärge zestikuleerige üleliia ega tehke dramaatilisi näomoonutusi. Hiinlased ise ei vehi rääkimise ajal kätega ja neid ärritab iga kõneleja, kes seda teeb. # Hiinlasele ei meeldi, kui teda puudutab inimene, keda ta ei tunne. # Erisooliste vahelist kiindumust ei sobi avalikult välja näidata. # Osutage pigem kogu käega kui näpuga.
kõrvalsõnumeid, mille põhjal teame, kas ta on meist aru saanud, kas ta peab meie sõnumit oluliseks, mis meeleolus ta on jne. suurem osa meie liigutustest ja ilmetest on seotud kultuuriga. Sama käeliigutus võib eri kultuuris tähendada erinevaid asju. Nii näiteks tõlgendatakse Ida- Aafrikas eurooplase käeviibet bussipeatuses lehvitamiseks, buss sõidab mööda, aga bussijuht lehvitab vastu. Ameeriklastele tähendab peanoogutus jaatust, inglased ja eestlased noogutavad selle märgiks, et nad vestlust jälgivad, kuid see ei tähenda veel öelduga nõustumist. Oma kultuuris oskame mittesõnaliste märkide järgi teise käitumist ette aimata. Etteaimamine tähendab aga turvalisust inimsuhetes ja kogu elus. Me teame, milline on meie koht teiste hulgas, mida meilt oodatakse ja mida ise võime oodata teistelt. Me võime peaaegu et lugeda teise mõtteid. Võõras kultuuris võib etteaimamisoskus täiesti kaduda. Näiteks häirib soomlase ja sakslase
Rahvuskultuuride võrdlus algab sageli inimeste sotsiaalses käitumises esinevate erinevuste märkamisega, selgitab Lewis (2003, lk 204). Jaapanlastele ei meeldi kätt anda, tervitades nad hoopis kummardavad ja avalikus kohas ei nuuska nad nina. Brasiillased moodustavad korratuid bussijärjekordi, eelistavad pruune kingi mustadele ja saabuvad kokteilipeole kahetunnise hilinemisega. Kreeklased jõllitavad inimesele 5 otse silma, noogutavad pead, kui tahavad „ei“ öelda, ja viskavad restoranides aeg-ajalt taldrikuid vastu seina puruks. Prantslased noolivad taldriku leivatüki abil puhtaks, kastavad küpsiseid kohvi sisse ja annavad bistroos kätt võhivõõrastele. Britid kallutavad supitaldrikut endast eemale, söövad herneid, kahvel tagurpidi käes, ja mängivad vihmasajus golfi. Kui eelnevalt ennast erinevate rahvaste eripäradega kurssi viia, siis ei teki ka nendega
Empiirika (kogemus) ja funktsionaalsus, tõde tuleb mõista kasulikkuse või rakendatavuse kaudu. Willian James- pragmaatik, tõene on väide kui see ennast ära tasub. Ntks see nuga on terav ehk saame seda tõestada nuga kasutada, läbi kogemuse ja empiirika. Werner - Kogemus tähendab ka usku, tõde on see mis töötab Richard Rorty tõde on see mida inimesed lubavad sul vestluses öelda (konsensusteooria), nii kaua kuni vestluspartnerid noogutavad kaasa siis on kõik korras ehk suur kokkulepe, tuleb keskenduda veendumuste küsimusele ehk usk tõesse. Ntks fake news *mitte võidelda fake newsi vastu, vaid tuleb teha oma tõde olulisemaks muust. Tõemonopoli ei teki enam. Frank Ramsey Wittgensteini raamatuid tuli tõlkida. Tema vend tõe ülearususteooria otsis tõe algeid ja uuris matemaatilist tõde; kõik muu taandub 34
keeldumisele ja väldi pikki üksikasjalikke seletusi ja õigustusi. Selliseid vabandusi võivad teised näha kui oma "ei"-st välja vabandamist) 4. Kasuta keeldumiseks sõna "ei" ("Ei"-l on enam võimu ja see on vähem ebaselge kui näiteks "No...ma mõtlen selle peale..") 5. Ole kindel, et sinu kehakeel on sõnumiga kooskõlas. (Nt. "Ei" öeldes raputa pead. Mõned inimesed noogutavad tahtmatult pead ja naeratavad püüdes viisakalt ära öelda või keelduda) 6. Eelista sõnumit "Ma ei tee.." või "Ma otsustasin mitte teha..." Sõnumile "Ma ei tohiks.." või "Ma ei peaks..". See tekitab mulje, nagu sa oleksid juba valiku teinud. 7. Sa pead mõnikord mitmeid kordi ära ütlema enne kui teine sind "kuuleb". Sel juhul ei ole vajalik iga kord uue põhjendusega välja tulla, lihtsalt korda oma algset
vaatamiseks?“ Vastus on – loomulikult – „Jah. See on nende töö. Kui me läheme õpilase juurde, et vestelda, anda tagasisidet või pakkuda abi (iseseisva õppimise ajal), siis me küsime: „Ega sa Cummingsi järgi (1989) naeratavad õpetajad rohkem ja noogutavad rohkem pead, kui nad peavad pahaks ei pane, kui ma su tööd vaatan?“ Kui õpetaja seda (positiivse hääletooniga) ütleb, mu- õpilast „nutikaks“, andes õpilasele nii enam julgustavat mitteverbaalset tagasisidet ja rohkem või- malusi vastamiseks
annaabi.ee 
