uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb. Tee ääres peatub Volga, millest ulatab kaardi mees, keda John "hulluks" oli pidanud. Visiitkaardilt selgub, et mees on hoopis lugupeetud psühhiaater Aadu Kadakas. Osades Ervin Abel John Kadri Jäätma Liina Karl Kalkun Ärni Renate Karter Lõke Lia Laats Kohviveski Eva Meil Ärni naine Lauri Nebel Timmu Sulev Nõmmik Aadu Väino Puura Mart Sulev Nõmmik Sulev Nõmmik (11. jaanuar 1931 Tallinn 28. juuli 1992 Kuressaare) oli eesti näitleja, lavastaja, humorist ja tantsija. Sulev Nõmmik lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Seejärel õppis ta aastatel 19601964 lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis. Aastatel 19471962 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonias
SANDRA NÕMMIK Halinga küla, Halinga vald Telefon: 5698752 E-post: [email protected] Pr. Tiina Tint Maxima Eesti OÜ Tartu 29. september 2011 56545 Tartu AVALDUS Lugesin internetis CV onlineis teie firma kuulutust kaupluse juhatajale. Kuna Maxima Eesti OÜ on väga tuntud ja suur firma siis sooviksin kanditeerida kaupluse juhataja ametikohale. Hetkel töötan Ehitus Service OÜ. Töö siin ei paku mulle väljakutset ja seetõttu soovin oma teadmisi rakendada uues keskkonnas. Olen hea suhtleja, aus ja kohusetundlik. Minu tegevaks küleks on analüüsimisvõime ja väitlusoskus. Soovin oma teadmisi rakendada Maxima Ee...
33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 46709190988 Parre Selma Asuja 2 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13
36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 34708140585 Karu Karl Uulu 4 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 45710100356 Põld Airi Uulu 4 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 34810190405 Salu Karl Uulu 5 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 34404190222 Männik Erki Võiste 6 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 Telefon - 5172207 5197749 5319856 5168395 5465910 5669191 5396117 5056572 5410935 5010964 5096644 5192173 5194784 5654344 5413354 5120371 5742433 5356094 5041124 5187660 5045920 5282149 5057838 5349248 5086108 5219908 5176495 5428585 5159337 - 5127657 5023543 5775169 5784941 5534903 5491681 5744042 5095125 5111918 5064516 - 5774191 5436197 5378397 5472626 5176319 5514547
46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 5442057 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 - 34810190405 Salu Karl Uulu 5 5552595 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 5344649 34404190222 Männik Erki Võiste 6 5015458 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 5755394 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 5264197 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 5185485 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 5493863 Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja
Paul Cezanne(1839-1906) Prantsuse postimpressionistlik kunstnik Kristjan Nõmmik 12d, GAG Biograafia Sündis 1839 Aix-en-Provence Lõuna-Prantsusmaa provintsis Ristiti vanaema ning onu poolt Cezannide perekond tuli Cesana linnast Isa aitas finantseerida ta loomingut terve ta elu vältel Sillaks impresionismi ja kubismi vahel Aix-en-Provence'i ülikoolis õigusteadusõpinguid 1861 siirdus Pariisi, kus õppis Académie Suisse'is ja täiendas Louvre'is. Töötas Lõuna-Prantsusmaal oma sünnilinnas Aixis.
Ruhnu naise tanu Marit Nõmmik KUKKB-2 2016 Ruhnu naiste rahvarõivad Rootsi asustusega Ruhnu saare naised ja neiud kandsid pikkade varrukatega särki ning triibulist liistikut. Seelik tehti mustast täis- või poolvillasest riidest. Piduliku ülikonna uhkuseks olid suuremustrilised sitspõlled ning sitsist või siidist õlarätid. Vöö Ruhnu naisterõivastusest puudus. Tütarlapsed ja naised kandsid tanu.
Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani on ta paljude lemmik .Isegi nooremate seas kes näevad seda esimest korda .Film on põnev ja kaasa haarav . Filmi muusika annab väga hea tunde ja sõnad mida lauldakse on väga õpetlikud.Ja mulle endale meelidb lugu kus ema aasal laulab et lasp see kasvab vitsata. Seal on igal kohal oma meloodia kui on midagi kurjemat siis on süngemat muusikat ,aga kui midagi kavalat siis vaikne . Filmiheli andmise ülesanne on see ,et vaataja kes seda filmi
Gabrielle Bonheur Chasnel 1883-1971 Tallinna Arte Gümnaasium Caroline Sada, Marit Nõmmik 2010 · Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel) · sündis 19.augustil 1883, suri 10.jaanuaril 1971 · rahvuselt prantslane · 20.sajandi üks tähtsaim moelooja Noorpõlvest · Aubazine´i kloostri orbudekodus (7 aastat) · õppis õmbleja/õmbluskaupade müüja ametit · Moulinsis Saint Augustini nunnade Notre-Dame pansionaadis (2 aastat) · 20-aastasena töötas pruudi-ja beebikaupade äris, kus tegi eraviisiliset õmblejatööd
33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 46709190988 Parre Selma Asuja 2 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9
Tammemäe Järv Ergo Nõmmik 8.a Ükskord ennemuiste elanud üks mees nimega Viljar Tamme.Ta elas Tammemäel,see nimigi oli tulnud tema enda nimest. Ühel suveööl tuli tema juurde kaua kodumaalt eemal olnud kaksikvend Väino.Väino teatas, et tulekul on
EESTI KUNST 1918194 0 REBECA LEPP 10B EESTI KUNST 1920. AASTAL LEVIS AVANGARDISM 1930. AASTAL REALISMILÄHEDANE, ISIKUPÄRA SOOSIV KUNST 1919. AASTAL KORRALDATI TAGASIVAATLIK EESTI KUNSTI SUUR NÄITUS, ASUTATI TARTUSSE KUNSTIKOOL "PALLAS", KOOLI JUHTISID KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK, ADO VABBE. SEINE'I JÕGI (ADO VABBE, 1924) MAASTIK PUNASE PILVEGA (KONRAD MÄGI 19131914) 1920 1920. AASTATE KUNSTIS ON TUNDA SAKSA SÕJAJÄRGSE EKSPRESSIONISMI MÕJUSID, MIS OLI ENAMASTI MÕÕDUKAS, PEHMUNUD JA DEKORATIIVNE. EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM. EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM- EDUARD OLE, ARNOLD AKBERG, MÄRT LAARMAN AVANGARDI LEVIMISE AASTAKÜMME EDUARD VIIRALT (1989-1954) GRAAFIKA SUURMEISTER SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAAR...
34204170615 Jänes Ahto Uulu 7 34708140585 Karu Karl Uulu 4 38303010526 Parts Eevald Uulu 7 44801180808 Põld Airi Uulu 4 45209010485 Põldmaa Malle Uulu 15 45902200391 Rebane Helen Uulu 3 46802240722 Salu Karl Uulu 5 35302070214 Kuusik Kaivo Võiste 8 37003260243 Mägi Kristjan Võiste 5 37110240441 Männik Erki Võiste 6 37708220891 Norak Arnold Võiste 13 37906080465 Nõmmik Ando Võiste 12 44311270496 Piirsalu Irma Võiste 13 47110060467 Salumets Erno Võiste 11 Telefon Vald - Abja 5172207 Asuja 5197749 Võiste 5319856 5168395 5465910 5669191 5396117 5056572 5410935 5010964 5096644 5192173 5194784 5654344 5413354 5120371 5742433 5356094 5041124 5187660 5045920 5282149 5057838 5349248 5086108 5219908 5176495 5428585 5159337 - 5127657 5023543 5775169 5784941 5534903 5491681 5744042 5095125 5111918 5064516 - 5774191
years old. I have been told I have very good training methods and good explanations to make my instructions more understandable to my students. References Terje Kald Main trainer at Kaktuse Riding school and my personal trainer. Dear Mr Nõmmik I am applying for the post of a main trainer Vääna Riding school which I saw in the September edition of Eesti Päevaleht. You will find my CV from the attachment. I feel I have many of the relevant qualifications. I have been working with horses over 12 years. I have not had any problems making my instructions clear to clients of any age. I am very interested in horses, and have considerable experience of training young horses and riders
(Andy Warhol Magamine, Luis Bunnil ja Salvador Dali Andaluusia koer) 4. Õudusfilmid on põimunud reaalsus ja müstika ja eesmärgiks on vaatajat hirmutada ja kütkestada. 5. Blockbuster on kassahitt, mis suudab puuduta eri põlvkondi ja neile midagi öelda. Väga suure eduga.(Spielberg Lõuad, King Kong, Avatar) 6. Kultusfilm on filmid, mis on tehtud väljaspool Hollywoodi, ning filmid, mida inimesed ka pärast aastaid mäletavad.(Sulev Nõmmik Siin me oleme) 7. Sven Grünberg(Hukkunud alpinisti hotell) Olav Ehala(Nukitsamees) 8. Vallatud kurvid, Nipernaadi, Saja aasta pärast mais
Raadios kuulutatakse, et kõik, kes kannatavad vähegi unepuuduse all koguneda haiglasse saatekirja saama. Üks seltskond mehi viiakse paadiga saarele, ühte tallu, mida tutvustatakse sanatooriumi nime all. Talu ei vastanud loomulikult meeste ootustele ning ühiselt hakatakse mõtlema põgenemisplaane. Lõpuks asi laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn, Leo Normet jpt. Film on Eesti kultuuriloos oluline, sest filmis on näidatud hästi tüüpilise eesti mehe käitumist ja kangekaelsust
Austraalia aborigeenide muusikainstrumendid Marit Nõmmik KUKKB2 Austraalia aborigeenid Austraalia aborigeenid on Austraalia ja Tasmaania põlisasukad. 1861. aastal oli hinnanguliselt umbes 180 000 aborigeeni päritolu inimest. Tänapäeval peab umbes 2 % austraalia elanikkonnast ennast aborigeeniks. Usund ja kunst Aborigeenide mütoloogia hõlmab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, peaaegu kõiki aspekte ja müütlisi olendeid
väga väikese osa rahvastiku koguarvust. · Mehhiko rahvastik ei vanane. · Meeste keskmine eluiga on 73 aasatat, naiste kesmine eluiga on 79 aastat. See on kõrge eluiga. · Sündimuse ja suremuse näitajad on tasavägised, kuid Mehhikos siiski sünnib rohkem inimesi kui sureb, siis iive on positiivne. · Viimastel aastatel on sündivus suurenud. · Mehhiko kuulub demograafilise ülemineku esimesse etappi. (Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Raagma, G., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E., 2003: 45). · Viimase viia aasta jooskul sündinud tüdrukute ja poiste suhe: Viimase viie aasta jooksul on Mehhikos rohkem sündinud poisse kui tüdrukuid. Mitte ühelgi aastal pole tüdrukute sündimus ületanud poiste sündivust. Alates 2005 aastast on poiste sündivus stabiilselt langenud ning aastal 2009 ei ületa poiste sündivus nii kõvasti enam tüdrukute oma. Kaart:
Bimetalltermomeeter Bimetallilised termomeetrid on kontakt temperatuursensorid, neid leidub erinevatel kujudel, kui tead kust otsida. Nt. Lihtsates kodusoojendus süsteemi termostaatides. Need on metallist spiraalid, millele on kontaktid külge fikseeritud. Need on tuttavad paljudele tööstustes töötajatele kui miniatuursed taskutermomeetrid, mida kasutatakse sügavkülmas oleva rasva või liini peal oleva tõrsi temperatuuri mõõtmiseks. Võimalik, et parim osa metalltermomeetrist on see, et ta on suletud ümbrisega ja ei nõua patareisi. Põhiliselt kasutatab see termomeeter ära kahe metalli erinevat paisumist(mis on tavaliselt raud ja pronks), et mõõta temperatuure vahemikus 30-300 kraadi Celsiuse järgi. Bimetalliline ribatermomeeter on hea asjade temperatuuri kontrollimisel, sest see on valmistatud metallist. 2 metalli teevad kokku bimetallilise riba. Tihti leidub piki bimetallilisi ribasid spira...
''Inimene, keda polnud'' ''Arabella, mereröövli tütar'' Kaljo Kiisk ''Vallatud kurvid''(Juli Kun) ''Nipernaadi'' ''Keskpäevane praam'' Grigori Kromanov ''Viimne Reliikvia'' ''Hukkunud Alpinisti hotell'' Arvo Kruusement ''Suvi'' ''Kevade'' Sulev Nõmmik ''Siin me oleme'' ''Mehed ei nuta'' Asko Kase ''Detsembrikuumus'' Veiko Õunpuu ''Sügisball'' Andres Maimik, Rain Tolk ''Jan Uuspõld läheb Tartusse'' Arko Okk ''Ristumine peateega'' Mikk Mikiver ''Indrek'' Elmo Nüganen ''Nimed marmortahvlil'' Mati Põldre ''Need vanad armastuskirjad'' Helle Karis-Murdmaa ''Nukitsamees''
33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 46709190988 Parre Selma Asuja 2 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13
"Nukitsamehest" on tehtud ka filme.Esimene Nukitsamehe film tuli välja aastal 1981. Filmis kõlab Olav Ehala muusika Juhan Viidingu sõnadele, tantsud on seadnud Mait Agu. Osatäitjad : Nukitsamees Egert Soll Iti Anna-Liisa Kurve Kusti Ülari Kirsipuu Moor Ita Ever Mõhk Tõnu Kark Tölpa Urmas Kibuspuu Ätt Kaarel Kilvet Ema Ines Aru Isa Aarne Üksküla Vanaisa Sulev Nõmmik Film erineb raamatust silmatorkavalt fantastikaelementide poolest, mida Lutsu lastejutus ei leidu, aga mille rezissöör Helle Karis oma linateoses julgelt kasutusele võtab. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid (näiteks selle kohta, et lapsed on metsamajast põgenenud), samuti veendub vaataja, kuidas metsal on "silmad ja kõrvad", kuna tige nõid ilmub välja kohemaid, kui läheneb mõni piirsituatsioon
Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 46709190988 Parre Selma Asuja 2 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7
Kultuur Kes kirjutas näidendi ,,Mikumärdi"? Hugo Raudsepp Kes oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa? Eno Raud Kes on mängufilmide ,,Mehed ei nuta" ja ,,Noor pensionär" rezissöör? Sulev Nõmmik Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS Kes riigijuhtidest on kuulunud Eesti Teaduste Akadeemiasse? Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa
Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks eesti näitleja ja laulja Helgi Sallo. Ma valisin Helgi, sest ta on huvitav ja eakas, aga sellegipoolest väga humoorikas näitleja. Ma loodan saada teada rohkem infot Helgi Sallo ja tema töö kohta, sest praegu tean tema kohta väga vähe ja tunnen teda ainult teleserjaali "Õnne 13" Alma osatäitjana. Samuti arvan ma, et ta laulab väga hästi ja sellepärast tahan ma saada rohkem teada ka tema laulukarjäärist. Hetkel tean ma vaid, et Helgi on olnud Rahvusooper Estonia solist. Elulugu Helgi Sallo on sündinud 10. augustil 1941. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna 17. Keskkooli ja asus õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Teatriühingu lavakunstistuudios, mille lõpetas aastal 1965 ja laulmist 1967.69. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lauljate ettevalmistusosakonnas. Ta oli Estonia solist aastate...
Vähemusrahvuste kultuuri väljundid ja võimalused Eesti Vabariigis Tallinna Arte Gümnaasium 11A klass Marit Nõmmik, Caroline Sada, Liisa Piir, Kati Rannit Sissejuhatus · Vähemusrahvus on sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis alla poole selle riigi rahvaarvust. · Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus (keskendub teatud rahvale,piirkonnale või ajastule), mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, haridus, oskused, traditsioonid, religioon, väärtushoiakud, moraal, õigus.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Sandra Nõmmik 10 BH Kõne Juhendaja: Pärnu 2011 Tere lugupeetud kuulajad. Minu tänaseks teemaks on puhta joogivee puudus maailmas. Nagu teada, ei puuduta see meid eriti. Me ei ole kunagi pidanud muretsema selle pärast, et meil puuduks, puhas vesi. Me oleme sellega nii harjunud, et ei pane seda isegi tähelegi. Me kuuleme sellest probleemist küll läbi
CERN'i eksperiment LHC experiments-ATLAS Kristjan Nõmmik, GAG 2012 Atlas on aatomfüüsika eksperiment LHC-s CERN-is. Indikaator Atlas otsib uusi avastusi otseses prootonite kokkupõrkes. Atlas õpib meie universumi kujundanud alusjõude. Peale teadmatuse on ka massi algupära, üleliigsed kosmose dimensioonid, alusjõudude ühendamine ning tõestus tumedast ainest siin universumis. Atlas salvestab osakeste mõõtmeid kokkupõrgetes-nende teed, energiat ning olemust
muldade teadusliku klassifikatsiooni. Talle kuulub ka muldade geograafilise seaduspärasuste formuleerimise au. Kostõtðev on Venemaa agromullateaduse rajaja. Sibirtsev koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku. Mujal maailmas. Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu „An Essay on Calcareous Manures“ Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku
ikka vastavalt olukorrale, kas tegu peretütre või linnaprouaga. Filmi muudab huvitavamaks müstiline punapäine kaunitar, kelle rollis oli üldsusele vähetuntud Estonia teatri näitleja Renate Karhu. Punapea, kohalikelt saanud hüüdnimeks Lõke, oli nagu magnet meestele. Tema ümber sebisid nii rahulik muhulane Nurga talu peremees Ärni kui ka heernigalaeva mehed. Teine muhe ja tabavate ütlemistega kõrvalosatäitja oli lavastaja Sulev Nõmmik ise Aadu Kadakana, kes oskas öelduga alati nö i-le täpi peale panna ja filmi lõpuosas nii üleolevaid tallinlasi kui ka naeruseid vaatajaid üllatada: psühhiaater Aadu Kadakas! ... Kindlasti on neid inimesi, kes pärast filmi küsivad sapiselt: "Millist eetilist eeskuju võiksid anda kaklevad mehed või kisklevad naised?" Arvan, et ei annagi. Kuid kinobussi kuraator Mikk Rand on kirjutanud 2002. aasta 30.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Pärnu jõed Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 Pärnu Jõgi Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaal ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Näitus Norra, rannarahva lood Essee Sandra Nõmmik 12 ÕA Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2011 Fotonäitus ,,Norra. Rannarahva lood" Käesoleva näituse idee sündis Norra-huvilisi ühendava MTÜ Norra Sõbrad liikmete hulgas. MTÜ eestvedamisel korraldati eelmisel aastal fotokonkurss, mis tõi eestlaste populaarsest reisist Norrast kokku 619 fotot. Näitusel pakuti vaatamiseks parimad konkursile laekunud tööd.
S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm PUIDU MÜÜK Kuupäev Müüja Vald Liik 02.07.08 Roos Margus Massiaru kask 01.09.08 Randla Aasa Asuja tamm 01.09.08 Petrov Meelis Asuja saar 02.09.08 Paju Ants Massiaru kuusk 02.09.08 Piirsalu Irma Võiste mänd 02.09.08 Sirel Kristel Massiaru kask 02.09.08 Nõmmik Ando Võiste vaher 03.09.08 Männik Erki Võiste lepp 04.09.08 Pulk Aadu Asuja mänd 05.09.08 Petrov Meelis Asuja haab 06.09.08 Petrov Meelis Asuja tamm 07.09.08 Männik Elvi Massiaru tamm 08.09.08 Männik Elvi Massiaru vaher 09.09.08 Piirsalu Irma Võiste tamm 10.09.08 Pulk Aadu Asuja saar 11.09.08 Piirsalu Irma Võiste lepp 12.09.08 Männik Elvi Massiaru haab 13.09
ning ühiskond. Kui anda inimesele võimalus olla julm, siis ta ka kasutab seda võimalust. Mõningaid otsuseid tehakse alateadvuslikult ning vahel on need ka selle inimese põhimõtetega vastuolus. Arvan, et inimene on ja jääb saladuseks, kuid igalt inimeselt on võimalik õppida midagi uut. ,,Igal inimesel on - nagu Kuulgi - oma varjatud pool, mida ta kunagi kellegile ei näita" - Mark Twain. Kristjan Nõmmik GAG, 11d
vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult Andrus Johani, Nikolai Kummits ja Kaarel Liimand Andrus Johani. Saunaminejad 1932. Kriit, sangviin, süsi. Kolmas rühm Maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust Eerik Haamer, Juhan Nõmmik ja Johannes Võerahansu Johannes Võerahansu Landscape with geese. 1938. Oil, canvas. Arhitektuur Funktsionalism Olev Siinmaa ehitas Pärnu Rannahotelli ja mitu elamut 1920. aastatel oli tähtsaim elamuehitus, mille tase tõusis Pärnu Rannahotell Arhitektuur 1930. hakati valitsuse
kaunist maalilisest teostusest (Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi). Nemad olid ka kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult (Andrus Johani, Nikolai Kummits, Kaarel Liimand). Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive, näiteks külamaastikud, rannarahva elust (Eerik Haamer, Juhan Nõmmik, Johannes Võerahansu). Ants Laikmaa (1866-1942) Eesti üks rahvuslikule kunstielule alusepanijaid, suurte ja ambitsioonikate plaanidega, kes nägi eesti kultuuri aluspõhja kohaliku rahvakultuuri ja moodsa Euroopa kultuuri põimumises. Õppis Düsseldorfis, Münchenis ja Viinis. Kodumaal rajas oma joonistus- ja maalimiskursused. Ta tahtis kodumaist kunsti edendada ja kunsti kättesaadavamaks muuta. Maalis palju portreid, samuti maastikke, õlimaaliga kõrvuti töötas pastellidega
V.V. Dokutšajev (1846-1903) – õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtšev (1845-1895) – agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) – esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu “An Essay on Calcareous Manures” Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) – hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) – mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) – ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R.Kõlli
peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13. Sakslased okupeerisid II ms alguses ka Prantsusmaa koos Pariisiga. Pariisis oli kunstielu vabam, sest sakslased ei sekkunud eriti sellesse. Paljudel euroopa avangardistidel oli aga õnnestunud enne Pariisi langemist põgeneda, peamiselt USA- sse. Eriti New Yorki kogunesid paljud nimekad kunstnikud. 14. Kõige tuntum tegevusmaalija oli Jackson Pollock. Rääkis, et pilt on protsess,
prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. Siin me oleme Ühe Muhumaa rahuliku talu õuele veereb väike sapakas, kust ilmub välja kummaline perekond: võimukas proua, tema käpa all olev kokutajast abikaasa ning müstiline punapäine kaunitar. "Me oleme Tallinnast, me maksame". Siin me oleme Rahulikust puhkusest kujuneb nii suvitajate kui võõrustajate jaoks välja meeletu ööpäev. Rezissöör Sulev Nõmmik ning stsenarist Enn Vetemaa Nimed marmortahvlil Film toob meieni pildi ajast (aasta 1918), mil paljud eesti koolipoisid otse koolipingist tõusid, relvad haarasid ja oma riigi iseseisvuse eest võitlema asusid. Filmi peategelane on Henn Ahas. Nimed marmortahvlil Kokku kogus Elmo Nüganeni film kinodes umbes 167 000 vaatajat. Mina olin siin Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad
omandama vanade meistrite töid uurides ja kreeka skulptuuri ainelisi kipskujusid joonistada. Uus põlvkond realiste oli kindlalt arvamusel, et loodust tuleb visandada ilma seda idealiseerimata ja aktide jaoks tuleb algusest peale kasutada elavaid modelle. Mari-Liis Pihlak Kasutatud materjal: http://www.arheo.ut.ee/RefThomas.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29 Eevi End ,,Juhan Nõmmik maalija ja joonistaja" Antony Mason ,,Lääne kunsti ajalugu"
46709190988 Parre Selma Asuja 2 5096644 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 5192173 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 5194784 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 5654344 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 5344649 34404190222 Männik Erki Võiste 6 5015458 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 5264197 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 5755394 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 5185485 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 5493863 Page 6 sumif Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 5413354 1
eesnimi perenimi - võti sugu sünniaeg ... 37708220891 Leida Nõmmik mees 22.08.1977 35001130124 Aarne Oks mees 13.01.1950 Exceli tabelite jaoks on väga tüüpiline, et osades veergudes on sisestatavad andmed (algandmed) ja teistes - tuletatavad andmed (tulemid), mis leitakse valemite alusel. Enamasti on ühes veerus ühesugune valem. Tabelite valemites võib kasutada nimesid ja/või aadresse Sageli kasutatakse mitut omavahel seotud tabelit, kus andmeid ühtedest tabelitest kasutatakse teistest tabelitest
Maastik üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele. Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline ke...
poliitgeograafia dekonstrueerimine, loodud teatud poliitiliste sihtide saavutamiseks. EESTI INIMGEOGRAAFIA: J. G. Granö 1. Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad"). Sloogan ,,Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Looduse piirid on inimpopulatsiooni suurenemisega kitsenenud, loodusel on taas tugevam mõju inimestele. Jaguneb kaheks : Gaia koolkond ja süvaökoloogid ehk ökofasistid
poliitgeograafia dekonstrueerimine, loodud teatud poliitiliste sihtide saavutamiseks. EESTI INIMGEOGRAAFIA: J. G. Granö 1. Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad"). Sloogan ,,Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Looduse piirid on inimpopulatsiooni suurenemisega kitsenenud, loodusel on taas tugevam mõju inimestele. Jaguneb kaheks : Gaia koolkond ja süvaökoloogid ehk ökofasistid
Tamsalu Gümnaasium Triinu Eilo Charles Louis de Montesquieu Referaat Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2013 Sissejuhatus Charles Louis de Montesquieu oli Prantsuse valgustusfilosoof, ajaloolane ja kirjanik, kelle peateoseks on "Seaduste vaim", selle kirjanduse kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Montesquieu sündis 18.jaanuaril 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku1 perre. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu
33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 46709190988 Parre Selma Asuja 2 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Sandra Nõmmik 10õA Volga keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2010 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Sissejuhatus..............................................................................................................................3
ENGLISH IDIOMS Nõmmik Vilian Apprentice 10 "A" class Ahtme Gymnasium Kohtla-Järve Relevance of the topic Ø The English language becomes the means of international communication, the language of trade, education, politics, and economics. People have to communicate with each other. It is very important for them to understand foreigners and be understood by them. Goal of my research work Ø Goal of my research work is to prove that idioms in the English language are integral part of it, which make our speech more colorful and authentically native. Tasks I like to achieve the following tasks: 1. To classify idioms; 2. To study the problem of the translation of idioms; 3. To understand the aim of the modern usage of idioms; 4. To distinguish different kinds of idioms; 5. To...
P.A. Kostõtev ja N.M. Sibirtsev töötasid välja õpetuse mullatekketeguritest P.A. Kostõtev - Venemaa agromullateaduse rajaja. Sibirtsev - koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu ?An Essay on Calcareous Manures? Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
