John Kennedy Elu enne presidendiks saamist Teenis mereväes. Kangelasteo tõttu sai ta leitnantiks. Oli ka demograat. Presidendiks saamine ja tegevus presidendina 35. president. 1960 aastal valiti presidendiks. Astus vastu Richard Nixonile. Noorim president läbi aegade. Tema valitsemise ajal toimus Kuuba raketikriis. Sigade lahe dessant, eesmärk oli kukutada Fidel Castro. John Kennedy mõrv Mõrvati Dallases. Tegu oli vandenõuga. Tunnistajad hukkusid. Kennedyte needus. John Kennedy ja vapp Tänan kuulamast!
Milosevic Jugoslaavia president, anti Hagis rahvusvahelise kohtu ette süüdistatuna sõjakuritegudes. 2. Selgita mõisteid: Makartsim Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti salasidemetes kommunistidega. Hipid 1960ndatel Ameerika Ühendriikides alguse saanud noorsooliikumine, mis koosnes tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noortest. Watergate'i afäär pealtkuulamisskandaal, mis maksis president Nixonile ametikoha. Reiganoomika Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani majanduskava. Hallsteini doktriin Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes, Saksa LV ei tunnistanud Saksa DV. Uus idapoliitika Brandti poliitika, suhete normaliseerimiseks Ida-Euroopaga. Sotsiaalne turumajandus Saksa majandusime, turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga. Thatcherism neokonservatism, eraettevõtluse pooldamine
Kuubale maa-tüüpi raketid, ise väites, et tegu pole relvadega. USA sai sellest teada ja Kennedy teatas sellest kogu maailmale 1962 ja nõudis rakettide eemaldamist ning valmistus rünnakuks. Lõpuks andis NSVL alla. 1964-75 Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam nagu Kuubagi kaheks ja Põhi oli NSV Liidul ja Hiina toetusega ning Lõuna USA mõju all. Lõunas puhker partisanisõda, mida tõetas Põhi ning see läks väga veriseks. Maailm nõudis sõja lõpeta,ost ja 1973 sõlmiti tänu Nixonile Pariisi rahuleping. Kodusõda kestis edasi ja 1975 liideti lõuna põhjaga ning kehtestati kommunism. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Praha kevad võimule tuli Dubcek, kes kehtestas omanäolise sotsialismi, millele lisas turumajanduslikke elemente, näiteks väikeettevõtlus, tsensuuri kaotamine jne. Kõik toimus vägivallatult. See andis lootust rahvale ning Dubceki reforme nimetati Praha kevadeks. Aga NSV Liidule see ei meeldinud ning
Roland Reagan, kes on austatud moel, mille osaks Nixon kunagi ei saa, kuid kes ebaseaduslikult rahastas toimumisi Nicaraguas ja El Salvadoris. Ted Koppel ütles Columbia ajalehes Märts/Aprill 1989, et Kissinger on parim 20 aasta või isegi 30 aasta jooksul üks parimaid riigisekretäre. Henry Kissingeri süüdistused genotsiidis, inimsuse vastased kuriteod ja sõja kuriteod on järgmised: VIETNAM: Kissinger alustas rahukõnelusi 1968, mis sillutas Nixonile võidu presidenti võidujooksus. Pooled lahingu surmad toimusid 1968 ja 1972 ja mainimata milljoneid tsiviilelanikke üle Indohiia. Ärme unusta, et Kissinger sai Nobeli auhinna Vietnami sõja lõpetamise puhul. KAMBODZA: Kissinger veenis Nixonit, et laiendada sõda massiivsete pommirünnakutega Kambodzasse ja Laosesse. Keegi polnud enne soovitanud minna sõjamaile nende riikidega. Hinnangute järgi tappis U.S 600 000 tsiviilelanikku Kambodzas ja 350 000 Laoses. BANGLADESH: Kasutades U
a. valimised võitis ikkagi taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist; 1956.a. pidas Hrustsov kõne isikukultusest ja selle Nixon, hakkasid "Washington Posti" tagajärgedest, milles kriitika alla langes lisaks Beriale ka Stalin. ajakirjanikud asja uurima, mille käigus selgus Hrustsovi langus: sellele aitas palju kaasa tema harimatus ja matslikus, haritlaste eiramine, ropp kõnepruuk Nixoni otsene seotus asjaga. Nixonile sai ja mitmed välispoliitilised apsud. 1960-ndate aastate alguseks oli NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulgas SISEPOLIITIKA tegelikkuses aga saatuslikuks hoopis see, et ta kujunenud välja Hrustsovi vastane opositsioon, kes: · oli rahulolematu pidevate reorganiseerimistega ütitas asja uurimist kinni mätsida ja takistada. ametnikkonnas· kartis oma privileegide piiramist Hrustsovi poolt· polnud nõus Stalini kritiseerimisega. 1974.a. 9
ametitel. Aastal 1940 valiti Missouri vabamüürlaste suurlooži suurmeistriks. Augustis 1945 andis Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi, Truman ise kirjutas selle kohta hiljem: "Ma teadsin, mida ma tegin, kui ma sõja peatasin... Ma ei tunne kahetsust ja samas olukorras teeksin sedasama jälle." ) 34.Dwight David Eisenhower, ametis 1953-1961, vabariiklane (sõjaväelane, poliitik, NATO esimene ülemjuhataja. Jättis paljud oma poliitilistest otsustest asepresidendile, Richard Nixonile. Tegi strateegilisi otsuseid pooldades ning ähvardades erinevaid riike. Sellegipoolest rahumeelne inimene, kes parendas oma rahva elu ja olu. Suri 1969) 35.John Fitzgerald Kennedy, ametis 1961-1963, demokraat (sõjaväelane, poliitik, Bostoni linnapea, senaator. Organiseeris Sigade lahe dessanti, tema ametisoleku ajal toimus Kuuba kriis. Pälvis Pullitzeri auhinna. Külastas 1939. aastal Eestit. Mõrvati 22. november 1963,
hipiliikumine (ei vägivallale, ja armastusele) hakati huvituma radikaalseted ühiskonnateooriatest ja liikumistest negatiivse nähtusena levis narkomaania Watergate skandaal - 1972 presidentivalimiste kampaania ajal jäädi vahele pealtkuulamisseadetega(pandi DP'sse) kuigi Nixon võitis ülekaalukalt, hakkasid ajakirjanikud asja uurima ja selgus otsene seotus asjaga saatuslikuks sai Nixonile üritus skandaali uurimise takistamine ja kinni mätsimine Nixon astus ise tagasi Terror - kaubanduskeskuses, Oklahoma linnavalitsuse juures autopomm, Atlanta olümpiamängudel naelpomm 11. september islamiterroristid Maailma Kaubanduskeskus New Yorgis, väidetavalt kukkus üks lennuk ka Pentagonile. USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne
hipiliikumine (ei vägivallale, ja armastusele) → hakati huvituma radikaalseted ühiskonnateooriatest ja liikumistest → negatiivse nähtusena levis narkomaania Watergate skandaal - 1972 presidentivalimiste kampaania ajal jäädi vahele pealtkuulamisseadetega(pandi DP’sse) → kuigi Nixon võitis ülekaalukalt, hakkasid ajakirjanikud asja uurima ja selgus otsene seotus asjaga → saatuslikuks sai Nixonile üritus skandaali uurimise takistamine ja kinni mätsimine → Nixon astus ise tagasi Terror - kaubanduskeskuses, Oklahoma linnavalitsuse juures autopomm, Atlanta olümpiamängudel naelpomm → 11. september islamiterroristid Maailma Kaubanduskeskus New Yorgis, väidetavalt kukkus üks lennuk ka Pentagonile. USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne
relvarahu ja sõja vietnamiseerimine (USA väed välja 1973.a),Suhete parandamine HRV ja NSVL nende vastandamise püüe:1972a. Nixon Hiina RV, 1972. Nixon Moskvas,*desarmeerimine 1972 strateegilise relvastuse kõneluste tulemusena, SRP-1 =SALT-1 ehk relvastuskontrolli lepin,*Lääne-Berliini küsimuse reguleerimine 4-poolse leppega, tunnustati SDV,*Jätkuv relvaabi Iisraelile sh ka 1973.a Jom Kippuri sõjas. GERALD FORD(1974-1977). SISEPOLIITIKA: Korraldas Nixonile andestamise,seetõttu Nixonit ei saadud vastutusele võtta,Poliitikas jätkas Nixoni kurssi.MAJANDUS: Majanduslanguse , inflatsiooni ja tööpuuduse vastu püüdis võidelda *avalikkuse veenmisega, ebaõnnestus Siis inflatsiooni ohjeldama, mis viis tööpuuduse 12%,*Sügavaim majanduslangus peale Suurt Depressiooni 1930-ndatel ,Maksude vähendamine, suurem töötute abirahA.SOTS,PROBL,ÕIGUSED: Vastureaktsioon vähemuste eelistavale kohtlemisele viis Allan Bakke kohtunõudmisele
Peep Reimer · Watergate afäär: 1972.a. presidendivalimiste kampaania ajal jäid tollase vabariiklasest president R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis. Kuigi 1972.a. valimised võitis ikkagi Nixon, hakkasid "Washington Posti" ajakirjanikud asja uurima, mille käigus selgus Nixoni otsene seotus asjaga. Nixonile sai tegelikkuses aga saatuslikuks hoopis see, et ta ütitas asja uurimist kinni mätsida ja takistada. 1974.a. 9.augustil astus Nixon ametist ise tagasi (muidu oleks tagandatud) ja uueks presidendiks sai G.Ford (mees, keda pole valitud ka asepresidendiks). · Terroriprobleemid: 26.veebruar 1993.a.- egiptlasest islamiäärmuslane korraldas New Yorgis Maailma kaubanduskeskuses pommiplahvatuse; hukkus 6 inimest. 19.aprill 1995.a
Ta nägi, et sellist positsiooni saaks ära kasutada nii, et kui USA oleks selles küsimuses vahendajaks, siis ta ehk suudaks Egiptuse Nõukogude Liidu mõjusfäärist välja tõugata. USA avaldas Iisraelile tugevat survet, et ei hävitataks lõksus olevat armeed (Isegi ähvardati toetada ÜRO resolutsiooni, mis sunniks iisraellased tagasi tõmbuma oma 22 oktoobri positsioonidele kui nad ei luba mittesõjalisi varusid lõksus armeeni). Samal ajal saatis Breznev Nixonile ööl vastu 24 oktoobrit kirja, kus ta tegi ettepaneku et nii USA kui NL saadaksid konfliktitsooni oma sõjaväeosad, mis kindlustaksid, et mõlemad sõja osapooled austaks relvarahu ähvardades, et kui USA ei liitu selle otsusega, siis NL teeb vastavad sammud ühepoolselt. Sellega sai ilmsiks et Nõukogude Liit ähvardas sekkuda sõtta Egiptuse poolel. Nõukogude Liit tõstis 7 langevarjurite diviisi valvehoiakule ja rühmitas nad transpordiks Lähis-Itta. Ka mitu
marihuaana, LSD jm). 1970.aastatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus. 5. Watergate skandaali. 1972 presidendivalimiste kampaania ajal jäid vahele mehed, kes paigaldasid pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellikompleksis. Vaatamata sellele, et valimised demokraat George McGovern`i vastu võitis ülekaalukalt Richard Nixon, hakkasid “Washington Posti” ajakirjanikud asja uurima. Selle käigus selgus Nixoni otsene seotus asjaga. Nixonile sai tegelikkuses aga saatuslikuks hoopis see, et ta üritas presidendina Watergate skandaali uurimist kinni mätsida ja takistada. 9.augustil 1974 astus Nixon ametist ise tagasi, sest muidu oleks ta tagandatud ja uueks presidendiks sai Gerald Ford, keda polnud valitud ka asepresidendiks. 6. Terror. Alates 1990.aastatest on USA-s uueks tõsiseks probleemiks tõusnud terror. 26.veebruaril 1993 korraldas egiptlasest islamiäärmuslane New Yorgi Maailma
Vastuolud eriti suured Prantsusmaa ja USA vahel. 1960ndate lõpp: Praha kevad- toimus Tsehhoslovakkias. Enne Nixonit. USA välispoliitika militaarse ja majandusliku tugevuse suurenemine- Vietnami sõda. Suured massiprotestid, majanduse allakäik, optimism asendus pessimismiga. Pessimismist tõi välja R. Regain paari sõjaga, majandus kasvas jne. RICHARD NIXON(1913-1994): President 1969-1974. H. Kissinger (1923) diplomaat “Whom do i call when i want to talk to Europe”. Julgeolekunõuandja Nixonile ja lõpuks välisminister, realist, pärit Euroopast. Nixon ja Kissinger omavahel hästi läbi ei saanud. Pingelõdvendus (detente detaant). Vietnamiseerimise periood- Nixon tuli võimule, kuna lubas sõja lõpetada ja selle tulemusel USA treenis Lõuna-Vietnamlasi ise sõjaga hakkama saama. Suurriigid Kagu-Aasias (mitte sealsed riigid). Nixoni doktriin- puhas pragmatism. 1.USA peab kinni lepingulistest kohustustest. 2.USA kaitseb vaid neid riike, keda ähvardab tuuma rünnaku oht
annaabi.ee 
