rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu langemise ajal kuulatakse südame rütmile vastavate toonide ilmumist kubitaalarteris. Hetkel kui toonid ilmuvad, tuleb lugeda manomeetri näit, mis vastab süstoolse vererõhu näidule. Rõhu edasisel langemisel mansetis muutuvad toonid teatud rõhu nivooni tugevamaks, seejärel hakkab toonide tugevus kiiremini langema kuni täieliku kadumiseni. Toonide kadumisel lugeda manomeetri näit, mis vastab diastoolsele vererõhu näidule arteris. Määramist korratakse 2-3 korda. Tulemused kantakse tabelisse. 2. Kummimansett asetatakse ümber parema käe õlavarre ja mõõtmist korratakse uuesti. Tulemused kantakse tabelisse ja võrreldakse vasaku käe näitajatega. 3. Kummimansett jäetakse katsealuse vasakule õlavarrele
Täitematerjali katseproovi mass ei tohi olla väiksem kui tabelis 1 toodud minimaalsest massist. Peenosiste eraldamiseks pestakse katseproovi sõeltel 31,5 mm ja 4 mm ning hoitakse temperatuuril 22+-3 C 24+-5 tundi. Immutatud katseproov kallatakse katsenõus temperatuuril 22+-3C olevasse vette ja eemaldatakse kaasatud õhk pöörates ja raputades katsenõud ettevaatlikult. Katsenõu täidetakse veega kuni kindlaksmääratud nivooni ja määratakse katsenõu mass koos vee ja katseprooviga (m2). Järgnevalt võetakse katseproov veest välja ja lastakse nõrguda. Katsenõu täidetakse veega kindla nivooni ja määratakse katsenõu mass koos veega (m3). Nõrutatud katseproov asetatakse kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldatakse üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaalutakse (m1). Täitematerjal kuivatatakse kuivatuskapis temperatuuril 110+-5C konstantse massini (m4).
Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest välja ning lasti veidi aega nõrguda. Nõrutatud katseproov asetati kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldati üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaaluti. Killustiku terade tihedus arvutati valemiga (2) 0K=m1/(m1-m2)*1000(2) 0K terade tihedus [kg/m3] m1 kuiva killustiku mass õhus [g] m2 küllastunud killustiku mass [g] 4
Vedelik peab katma materjali 5 mm paksuse kihina. Püknomeeter asetatakse liivavanni ning tema sisu keedetakse 10-20 minuti vältel, et eemaldada proovist õhk. Õhku võib eemaldada ka vakumeerimisega, hoides püknomeetreid koos materjali ja vedelikuga vaakumeksikaatoris, kuni mullikeste eraldumine lõpeb. Hiljem püknomeetrisse lisatavast vedelikust peab olema eelnevalt eemaldatud õhk. Pärast keetmist tuleb püknomeetrite sisu jahutada toatemperatuurini, ning seejärel täita vedelikuga nivooni veidi allapoole mõõtekriiosu püknomeetri kaelal. Järgnevalt asetatakse püknomeetrid termostaati 10-15 minutiks. Vedeliku tase püknomeetris viiakse meniski aluminse nivoo järgi samale kõrgusele püknomeetri kaelal oleva mõõtekriipsuga. Püknomeetri välispind kuivatatakse ja püknomeeter kaalutakse(m3). Järgnevalt püknomeeter tühjendatakse, pestakse ja täidetakse vedelikuga nivooni veidi alla mõõtekriipsu, termstateeritakse, ning lisatakse vedelikku mõõtekriipsuni. Seejärel
Killustik puistatakse 10 cm kõrguselt anumasse kuhjaga, seejärel tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemi 1 järgi. m1 -m 0pK = V (Valem 1) m-anuma mass [kg] m1- killustiku ja anuma mass [kg] V- anuma maht [ m3 ] 4.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Killustiku terade tiheduse määramiseks tuleb katsenõu täita veega mingi kindla nivooni. Esmalt kaalutakse katsenõu mass koos katseproovi ja veega, seejärel katsenõu mass koos veega ning lõpuks kaalutakse pindkuiv katseproov. Seejärel arvutatakse valemi 2 järgi killustiku terade tihedus. m OK = m - (m4 -m ) (Valem 2) 4 2 3 m2 küllastatud täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass [g] m3 veega täidetud katsenõu mass [g]
V ρ0pK – puistetihedus [kg/m3] m1 – killustiku ja anuma mass [kg] m –anuma mass [kg] V – anuma ruumala [m3] Katse tuleb sooritada kaks korda ning erinevus kahe tulemus vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Terade tihedus ja veeimavus Kaalutud killustiku koguse (mida valitakse vastavalt tera ülemisele mõõtmisele) pannakse silindrilisse anumasse. Seejärel valatakse anumasse vett kindlaksmääratud nivooni. Proovi mahu arvutakse Valemiga 2.1 ning terade tihedust Valemiga 2.2 m−m1 V br= ( 2 .1 ) ρv m - proovikeha mass õhus [g] m1 - proovikeha mass vedelikus [g] ρv - vedeliku tihedus [g/cm³] m ρok = ∗1000 ( 2 .2 ) V br m proovikeha mass õhus [g] Vbrproovikeha maht [cm3 ] Tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkust asrvutakse Valemiga 3. ρOpK
Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest välja ning lasti veidi aega nõrguda. Nõrutatud katseproov asetati kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldati üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaaluti. Killustiku terade tihedus arvutati valemiga (2) 0K=m1/(m1-m2)*1000(2) 0K terade tihedus [kg/m3] m1 kuiva killustiku mass õhus [g] m2 küllastunud killustiku mass [g] 4
soolvett aurustisse ning see järel sealt jahutuspatareisse. Niisugused on kesttoru- ja siugtoru aurustid, mis on enamlevinuimad Sool vee koosneb rõhtsast silindrikujuli sest torudega kestast, kusjuures torud on valtsitud toru laudadesse, mis on keevitatud kesta külge. Torudevaheli ses ruumis soolves torusid. Soolvee poolt on aurustil 4 … 8 käiku ringleb mööda. Vedel ammoniaak juhitakse läbi regu leerventiili aurusti torudevahelisse ruumi alt, täites apa raadi kuni nivooni 0,8 …. 0,9 kesta äbimõõtu. Aurustis ammoniaak keeb, võttes soojust soolveelt, mis ringleb torudes. Auru imeb kompressor välja ülevalt aurukogurist (vedelikueraldist), mis on keevitatud kesta peale. Alla on keevitatud olikogur oli ja saasta kogumiseks ning välja laskmiseks Väga pikkades aurustites toimub vedela külmutus agensi juurdevool ja agensiauru eemaldamine mitme piki teljel asuva ja omavahel kollektoritega ühendatud toru otsaku kaudu. Aurukogurisse või aurukollektorisse
1 Treeningu põhialused Treeningu põhialuseks on harjutamise ja puhkuse õige vahekord. Treening peab olema süstemaatiline, küllaldase mahu ning intensiivsusega. Samas on puhkus sama oluline kui treening. Kehalise pingutuse ajal väheneb organismi töövõime, mis on tingitud esmajoones organismi energiavarude kahanemisest. Treeningu lõppedes algab taastumine. Taastumine ei toimu tavaliselt mitte ainult endise nivooni, vaid ületab selle. Tänu ületaastumisele on organismi saavutusvõime ja energiavarud teatud aja vältel suuremad kui enne pingutuse algust. Taastumisperioodil organismis tekkivad muutused on aluseks treenituse kasvule. Selline suurenenud saavutusvõime ei püsi aga kaua. Kui uut koormust ei järgne, langeb saavutusvõime endisele tasemele. Sellepärast peab treening olema süstemaatiline ja kindla sagedusega. Juhuslik harjutamine ei vii edasi.
1 Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 sarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 telgpuks, 4 distantspuks, 5 pöörlevad rullid 5. Hammas- ja tiguülekanne 6. Reduktorid Kolmeastmeline reduktor ja selle õlitus määrdeaine nivooni ulatuva ülekanseratta ja õlitushammasrattaga. Hammas ja tiigiülekanded võivad olla mitmeastmelised ja selles osalevad hammasrattad paikneda ühises korpuses. Sellise ehitusega masinaelemente nimetatakse reduktoriteks. Reduktori korpus kaitseb ülekannet võõrkehade eest ja lihustab määramist. 7. Piimaauto Piima veetakse üldjuhul spetsiaalsete
rullid Hammasülekanne. A hambumise profiil; B ülekannete tüüpe: a, b, c välise hambumisega ülekanne (a sirg-, b kald-, c noolhammastega), d sisemise hambumisega ülekanne, e hammaslatt, f, g, h kooniline ülekanne (f sirg-, g kald-, h kaarhammastega) Tiguülekande põhielemendid: 1 tiguratas, 2 tigu Kolmeastmeline reduktor ja selle õlitus määrdeaine nivooni ulatuva ülekanderatta ja õlitushammasrattaga Külgmise vastuvõtusõlmega Schwarte piimaauto skeem: 1- välised ühendused, 2- piimapump, 3- piimahulga loendi, 4- klappide süsteem piimavoolu ja pesu juhtimiseks, 5...7- tsisterni sektsioonid Venemaal eksperimentaalselt juurutatud torutranspordi süsteem: 1- piimatank, 2- pump, 3- piimakoguse loendi, 4-
indikaatortöö. 23 Li= pi Vs ehk pumba sisemise töö Ajaühikus tehtud indikaatortöö järgi saab leida pumba indikaatorvõimsuse ehk pumba sisemise võimsuse. n PiV s Ni = L = n [kW]. 60 × 1000 60 × 1000 Osa pumba indikaatorlikust võimsusest kulub pumbasiseste lekete ja hüdrauliste takistuste ületamiseks. Seega pumba kasulik võimsus, mda kasutatakse vedeliku tõstmiseks vajaliku nivooni on indikaatorvõimsusest väiksem hüdrauliste ja mahuliste takistustele kulutatud võimsuse võrra. Neid kadusid arvestab pumba indikaatorlik kasuregur,mis on kolbpumba kasuliku võimsuse ja indikaatorvõimsuse suhe ehk pumba mahulise ja hüdraulise kasuteguri korrutis N k= i Ni Nk i = ehk i = vh , kus v - on mahuline kasutegur ja Ni h - on hüdrauline kasutegur.
Vaakummeetrilist imikõrgust näitab pumba imitorule asetatud vaakummeeter. Pumba survekõrgus (e. rõhukõrgus) ja tõstekõrgus Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib ta tõusta survetorus teatud kõrguseni. Seega pumba maksimaalne survekõrgus oleneb sellest kui palju pumba tööorgan suudab vedelikule energiat juurde anda. Pumba tegelik survekõrgust mõõdetakse pumba teljest kuni vedeliku nivooni surve paagis. Seda survekõrgust nimetatakse pumba geomeetriliseks survekõrguseks ja tähistatakse zs . Ühendades survetoru külge manomeetri näeme ,et manomeetri näidu järgi arvestades on surve survetorus suurem kui geomeetriline survekõrgus. Manomeetriline survekõrgus zm = zs+ hs , ehk zs = zm- hs , kus hs on survetoru hüdraulised survekaod. Seega sõltub pumba tegelik survekõrgus pumba manomeetrilisest survekõrgusest ja hüdraulistest takistustest survetorus.
Lubatust suuremate defektide korral need detailid vahetada, väiksemad ebatiheduse tekitavad kõrvaldada sooveldamisega - kontrollida mõõteriistade olukorda ja vastavalt tähtajale või defektsed mööteriistad saata kontrolli - enne õli vahetust mahutid, kontrollklaasid ja filtrid puhastada. Õli vahetusel jälgid puhtusenõudeid , et ei satuks mustust paaki ja süsteemi. Täita paak kuni lubatud kõrgema nivooni. Enne ajami käivitamist pumbata õli hüdromootorist mööda läbi filtrite veendudes, et filtrid jääksid puhtaks. Peale seda juhitakse õli hüdromootori tühikäigul edasi-tagasi ringlusega samal ajal õhutades süsteemi kuni õhumullikeste kadumiseni. Vajadusel enne käivitamist lisatakse süsteemi õli. Hüdroajamite rikked: 1. Lekked süsteemis. 2. Õli enneaegne mustumine ja vananemine. 3. Filtrite mustumine ja filterelementide purunemine. 4
Li= pi Vs ehk pumba sisemise töö Joonis 10 Ajaühikus tehtud indikaatortöö järgi saab leida pumba indikaatorvõimsuse ehk pumba sisemise võimsuse. n piVs Ni = L = n [kW]. 60 × 1000 60 × 1000 Osa pumba indikaatorlikust võimsusest kulub pumbasiseste lekete ja hüdrauliliste takistuste ületamiseks. Seega pumba kasulik võimsus, mida kasutatakse vedeliku tõstmiseks vajaliku nivooni on indikaatorvõimsusest väiksem hüdrauliliste ja mahuliste takistustele kulutatud võimsuse võrra. Neid kadusid arvestab pumba indikaatorlik kasutegur, mis on kolbpumba kasuliku võimsuse ja indikaatorvõimsuse suhe ehk pumba mahulise ja hüdraulilise kasuteguri korrutis Nk= i Ni 18 Nk i = ehk i = vh , kus v - on mahuline kasutegur ja Ni h - on hüdrauliline kasutegur.
vesi. temp-l 105 C. Teatud osa seotud vett jääb siiski pinnasesse. Looduslike osarõhkude vahe, mille mõjul hakkab toimuma vool taseme ühtlustumiseks. 1.1.2 Pinnaste tekkimine Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite pinnaste veesisaldus on kõikuv, näiteks tihedal savipinnasel pooride täieliku Kui kapillaartõusu kõrgus ei ulatu 0'C nivooni, siis ei juhtu midagi, kui ulatub, (purske, moonde või settekivimite) mehaanilisel või keemilisel murenemisel. veeküllastuse puhul 10%, viirsavil 80%, turbal mõnisada %. siis toimub külmumine. Kruusades ja jämeliivades see oht praktiliselt puudub, Meh murenemist põhjustab vee külmumine kalju lõhedes ja pragudes, 1.3
annaabi.ee 
