Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. Kaasaegsed nivelliirid on kompensaatoriga, optilise nivelliiriga tuleb vaatlejal teha lugem nivelleerimislatilt, digitaalnivelliiri puhul tehakse see automaatselt koodlatilt. Mis on lihtnivelleerimine; otsast nivelleerimine? Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast
Samba alumises osas on samba jalg, jala all asub samba alusplaat. nn. Samba tald mille kaudu toetub sammas vahetult vundamendile või vundamendil asuvale tugiplaadile. Sammas kinnitatakse vundamendi külge sissebetoonitud ankrupoltidega. Terassambat tropitakse tavaliselt poolautomaatse troppimis klambiga mille lukustuspulk suunatakse läbi sambas oleva montaaziaugu. Samba paigaldamisel tuleb ankrutele keerata samba talla alumised mutrid mis paigaltatakse nivelliiriga ettenähtud kõrgusele. Tõstame samba alumiste mutrite peale ja keerame pealmiseks kinnitamiseks kinni. Kui sammas on rihitud värvime korrosiooni värviga ankru poldid ja mutrid ja valame samba jala aluse ja sambajala pealmise osa 5 cm kõrgemalt kui ankru poldid. Rihitud sammaste kinnikeratud mutrid punktitakse kinni. Terasvermide montaaz Vermide tuulesidemed paigaltatakse alles pärast sammaste ja nendevaheliste
7 Tahhümeeter Trimble M3 lk.8-9 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot lk.10-12 Trimble M3 manual ja Trimble S3 robot võrdlus lk.13 Allikas: Internet Sissejuhatus Referaadi sisuks on kahe tootja Leica ja Trimble toodete võrdlus. Leicalt võrdlen nivelliire NA700 Series ja Sprinter 150(M)/ 250M. Trimble toodetest võrdlen tahhümeetreid M3 ja S3. Nivelliir on instrument, millega mõõdetakse maapinna kõrguste erinevusi. Koos nivelliiriga kasutatakse ka mõõdulatti (nivelleerimislatt), millele on peale märgitud sentimeetrid ja meetrid. Maapinna kõrguse saamiseks vaadatakse läbi nivelliiri mõõdulatti ning märgitakse vihikusse mõõdulati lugem. Maapinna kõrguste erinevuse saamiseks mõõdetakse mitme maapinnapunkti kõrgused. Tänapäeval kasutatakse nivelliiri enamasti ehitusobjektidel (nt hooned, teed, rajatised). Maapinna kõrguste mõõtmiseks kasutatakse tahhümeetrit või täppis GPS-i.
konstandid erineda kontrollimisel saadud väärtustest ±3...5 mm võrra. See võib olla põhjustatud juhuslikest nivelleerimisvigadest. Kui samale punktile asetatud lati punase ja musta poole lugemite vahe erineb varem määratud väärtusest rohkem kui lubatud, võetakse lugemid uuesti. Detsimeetrite numbrilised väärtused on kirjutatud latile õigetpidi või ümberpööratult, sõltuvalt nivelliiri pikksilmas saadavast kujutisest. Kui nivelliiriga pikksilm annab õige kujutise, siis võetakse tööks selle nivelliiriga ka õigetpidi kirjutatud numbritega latt. Kontrollimine: Nivelleerimislatte on vaja kontrollida nii enne kui ka pärast välitöid. Latte kontrollitakse kameraalselt kontrolljoonlaua (Genfi joonlaua) või kompareeritud terasruleti abil ja väljas nivelliiri abil. Lati meeter- ja detsimeeterjaotisi kontrollitakse enne välitööde algust. Selleks asetatakse latt
Seda lugemite vahet nim. lati konstandiks, mis aitab kontrollida nivelleerimise tulemusi igas seisupuntkis, sest kõrguskasvu saame arvutada kaks korda, ühe korra lattide musta poole ja teist korda lattide punase poole lugemite järgi. Detsimeetrite numbrilised väärtused on kirjutatud latile õigetpidi või ümberpööratult, sõltuvalt nivelliiri pikksilmas saadavast kujutisest. Kui nivelliiri pikksilm annab õige kujutise, siis võetakse tööks selle nivelliiriga ka õigetpidi kirjutatud numbritega latt. Lattide kontrollimine Lati meeter- ja detsimeeterjaotisi kontrollitakse enne välitööde algust. Selleks asetatakse latt rõhtsale alusele, tõmmatakse terava pliiatsiga väikese kolmnurga abil iga detsimeeterjaotise lõppu kriipsuke ning ühitatakse joonlaua äär lati teljega. Lati talla vastu pannakse ziletitera, millega ühitatakse joonlaua null. Seejärel loetakse joonlaua teisest otsast esimese latimeetri pikkus ±0,1mm täpsusega
Arvutatakse kõvera punktide ristkoordinaadid X1 = R sin Y1 = R (1 cos ) X2 = R sin 2 Y2 = R (1 cos 2 ) KA = NP T KL = KA + K KK = KA + K / 2 = KL K / 2 44. Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleeritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas
Arvutatakse kõvera punktide ristkoordinaadid X1 = R sin Y1 = R (1 cos ) X2 = R sin 2 Y2 = R (1 cos 2 ) KA = NP T KL = KA + K KK = KA + K / 2 = KL K / 2 44. Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleeritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas
(kontrollarvutus), vajadusel lugemid vahepealsetelt punktidelt 33.Mis on liitnivelleerimine? Liitnivelleerimine toimub enam kui ühes jaamas, peale latilugemite ja kontrollarvutuse tegemist viiakse tagasivaatelatt ( vahepealsete punktide olemasolul nendele punktidele ja seejärel) järgmise jaama edasivaatepunktile ja nivelliir viiakse järgmisesse jaama, mille asukoha valikul tuleks soovituslikult järgida õlgade võrdsuse nõuet 34.Projektkõrguse välja märkimine. On antud Ha, ja nivelliiriga tuleb võtta tagasivaate lugem Tl, tuleb leida viseerimiskiire kõrgus, Hi=Ha+Tl, tuleb arvutada edasivaate lugem El=Hi-Hprojekt= (mm). 35.Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper on kõrgusemärk. Liigid: · Pinnasereeper · Seinareeper · Fundametaalreeper · Põhjareeper 36.Millised on nivelleerimiskäigud? Nivelleerimiskäigud on: A) kahe reeperi vahelised B) Kinnine käik 37.Kuidas kontrollitakse nivelleerimistulemusi?
ümarvesiloodi mull alusetõste kruvide abil keskele. Pärast seda nivelliri pööratakse antud asendi suhtes 180°. Mulli kõrvalekalle keskasendist võib olla kuni 0,5 jaotist, siis on nõue täidetud. 2. nõue - Niitristiku keskmine niit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. o Kontrollimiseks asetatakse nivelliirist ~20 m kaugusele vertikaalselt nivelleerimislatt. Viseerides horisonteeritud nivelliiriga latile, võetakse latilt lugem esmalt keskmise horisontaalniidi parempoolse serva järgi ja siis vasakpoolse serva järgi (nivelliiri pööratakse peenliigutuskruvist). Saadud lugemite erinevus võib olla kuni 1 mm, siis on nõue täidetud. Kui lati hoidmist vertikaalselt ei saa tagada (latil puudub vesilood), kontrollitakse nõuet ripploodi abil. Ripplood kinnitatakse seinale, nivelliir asetatakse
instrumendi horisondist projektkõrgus, seejärel lüüakse vaja maasse, kuni saadakse vajalik lugem, kontrolli võib teha kas lati punase külje järgi või teise horisondi järgi, teine võimalus on asetada latt maasse asetatud vaia kõrvale ja liigutada latti seni kuni saadakse vajalik lugem ja lati taldmiku abil tõmmatakse vaiale kriips, mis märgib projektkõrgust. 3. Projektkaldega joone märkimine väikesi kaldeid märgitakse nivelliiriga või laseriga, suuremaid teodoliidiga, ühe punkti kõrgus peab olema teada, punktid märgitakse välja projektkõrguste järgi ja seejärel ühte punkti seatakse üles nivelliir nii, et üks tõstekruvi oleks joone suunal, mõõdetakse instrumendi kõrgus ja kallutatakse vaatekiirt kuni teisele punktile asetatud latilt saadakse instrumendi kõrgusega võrdne lugem, seejärel või selle joone mistahes punkti märkida lüües vaia maasse seni, kuni saadakse
Kas: KA=NP-T (tangensi pikkus) · KL=KA+K (kõvera pikkus) · KK=KA+K Või KL=NP+T-P Niimoodi tuleb arvutada kõik kõverad kui piketaazi märkimisega on jõutud NP. Piketaazi jätkamiseks uuel suunal tuleb mõõdulinti tõsta edasi D võrra ja seejärel jätkata tavalises korras mõõtmist kuni järgmise pöördepunktini. 25.Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid
Tangens T on täisnurkse kolmnurga kaatet, mille pikkus on . Kõvera pikkuse K saame arvutada valemist , kus on poolringi pikkus ja kõverale vastav kesknurk ehk trassi pöördenurk. Bisektor ehk, avaldades kolmnurga hüpotenuusi ON kaateti R ja täisnurga /2 koosinuse kaudu: . 72. Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleeritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid
−R=R ( cos φ 2 −1 ) . 69. Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleeritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid
summa hpr peaks võrduma nulliga (kui mõõta mõõtmisvigadeta), erinevus nullist fh on käigu sidumatuseks. Kontrolliks arvutada fh lub hteor=0 hpr=fh fhfh lub Üldiselt peaks iga nivelleerimiskäik algama ja lõppema kõrgema klassi võrgu reeperiga On lubatud rajada ka kinnisi nivelleerimiskäike polügoone. Saab rakendada ka ühe reeperi olemasolul. Punktide 1 2 vahelist käiku võib käsitleda kui kahe reeperi vahelist käiku 3.3 Projektkõrgusega punkti väljamärkimine nivelliiriga. Vaja on välja märkida projektkõrgus HProjekt. Projektkõrguse märkimiseks tuleb latti liigutada üles-alla kuni horisontaalniidil on lugem a (siis lati 0 on projektkõrgusel).
annaabi.ee 
