2, 3, 4- aknalaua kõrgus 5- põranda kõrgus klassi ees 6, 7, 8- kapi kõrgus 9- põranda kõrgus klassi taga Joonis 2. Klassi skeem 2. Praktikum 2.1.Nivelleerimiskäigu mõõdistamine ja arvutamine Nivelleerimiskäik algab reeperist 590, mille kõrgus on 15,790 ning lõpeb reeperis 9003, mille kõrgus on 15,595 (vt Joonis 3). Nivelleerimise tulemusena on vaja leida punkti 346 kõrgus. Nivelleerimine toimub liitnivelleerimisega, maksimaalne õla pikkus võib olla 75 m. Nivelleerida tuleb instrumendi kahe horisondi meetodil. Latilugemid kanda nivelleerimiskäigu tabelisse. Järgmisesse jaama võib liikuda kui kõrguskasvude vahe ei ületa 5 mm.
Histogram 12 10 8 6 4 2 0 Sagedus Sekundid Joonis 2. Valimi histogramm ette antud sagedusintervallidega. Ülesanne 2. Arvutada asendi- ja hajuvuskarakteristikud ning koostada mõõtmistulemuste histogramm kõrgtäpse nivelleerimiskäigu edasi-tagasi kõrguskasvude erinevuste kohta. Asendi- ja hajuvuskarakteristikud on leitud sarnaselt esimese ülesandega, kasutades selleks Excel’i funktsioone. Lisaks leiame need suurused ka Descriptive statistics kaudu. Tulemused on toodud järgnevalt tabelis 2. 3 Tabel 2. Kõrgtäpse nivelleerimiskäigu kõrguskasvude asendi- ja hajuvuskarakteristikud. Mean 0.7 Standard Error 0.2
Praktikum nr 5. Nivelleerimisvõrgu tasandamine. Ülesanne 1. Tabelis 1 on antud lahtise nivelleerimiskäigu mõõtmisandmed. Lähtepunktide kõrgused on HA=34,286 m ja HB= 41,522 m. Koostada mõõtmistulemuste võrrandid ja maatriksid ning leida tundmatute punktide kõrgused ja standardhälbed ning mõõtmistulemuste parandid vähimruutude meetodil. Koostada tasandustulemuste koondtabel(Tabel 10). Tabel 1.Nivelleerimiskäigu mõõtmisandmed. Vastavalt lähteandmetele koostame parameetrilised võrandid geomeetrilise v nivelleerimise prototüüpvõrrandi Hj-He=ΔHej+ ΔH eeskujul. Vastavalt saame neli ej parameetrilist võrrandit: H1-HA=2,179+v1 H2-H1=3,243+v2 H3-H2=-3,797+v3 HB-H3=5,608+v4 1
lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte. Enne mõõtmiste alustamist tehti igapäevaselt nivelliiri kontroll, milleks kasutati Näbaueri meetodit. Vaatlusvõrgu punktide nivelleerimiseks kasutati lähtereeperina maaraaperit MR-29, mis moodustas nö esimese nivelleerimiskäigu. Järgnevalt teostati ehitises olevate vaatlusreeperite nivelleerimine, mis moodustas teise nivelleerimiskäigu ja see seoti esimesega. Niveleerimistulemusi oli peale programmis Geo2012 tehtud tasandamisi võimalik võrrelda varasemate tulemustega. Kaarereeperite vaatlusi on nende paiknemise tõttu võimalik teha kasutades elektrontahhümeetrit, mida kasutades on võimalik määrata neile nii plaanilised koordinaadid kui ka kõrgus. Koordinaadid määrati neile vaatluste käigus baasjoonte ja
H jne. B(1...7) 2.Pinnanivelleerimine Meil oli käsitleda maatükk suurusega 10x10 m. Teostasime antud joonisel pinnanivelleerimise. Lähtereeperiks oli ruudu külg C8, mille kõrgus on 13,263. Ala nivelleerimiseks kasutasime kinnist nivelleerimisekäiku. Maapinna(kastide nurga punktid) üksikpunktide nivelleerimiseks kasutasime vahepunktide meetodit. Esmalt tasandasime nivelleerimiskäigu. Nivelleerimiskäik kulges C8 - 05 - C0 - C4 - D6 - C8. Ette olid antud edasi-ja tagasivaate lugemid. Esimene lugem esimese horisondi oma, teine lugem teise horisondi oma. Leidsime maapinna punktide kõrgused. Joonisel oli välja toodud vahepunktide asukohad ja maapinna kõrgused, mis oli saadud nivelleerimiskäigu mõõdistamisel. 3.Kaevemahtude arvutused Hj H'j dj d0 d3;d4 h 1 119,27 118,97 4,5 4,324 3,27
NIVELLEERIMISKÄIGU TASANDAMINE Sektsiooni nr. Reeperi Sektsiooni Kõrguskasvud (m) Vahed Parandid Parandatud Kõrgus H, (m) Kõrguse Ruutviga nr. pikkus L (km) E T Keskm. dh (mm) däärmine (±), mm d2 d2/L kõrguskasvud kaal (Ph) (Mh) M-200 138,615 I 3,5 +16,311 -16,322 +16,317 -11 18,7 121 34,6 0,88836 17,2049 Rp. 1 155,820 0,147 7...
Nivelleerimiskäigu mõõdistamine ja arvutami Töö nimetus ne Kuupäev 21.09.2017 Instrument I.V.A. Leon X24 Töö algus 14:40 Ilmastik Pilvine Töö lõpp 15:53 Temperatuur 14 °C Latipunk Kõrgus- Keskmised Absoluut- Ja Lugemid latilt mm Instru- ti nr. kasvud kõrguskasvud kõrgused am mendi või a ...
00274750 0.044 3.315 6 19.89 -0.052416667 0.016485042 7 3.274 3 9.822 -0.011416667 0.00013034 0.000391021 0.062 36 117.453 0.03407675 3 Ülesanne 3. Arvuta iseseisva töö nr 1 Ül 2 nivelleerimiskäigu keskmiste kõrguskasvude standardhälbed eeldades, et käigu juhuslik viga on 0,5 mm/√km ja süstemaatiline viga 0,07 mm/km. Koosta nivelleerimiskäigu kovariatsiooni- ja kaalumaatriksid. Üksiku keskmise kõrguskasvu standardhälve avaldub juhusliku vea η, süstemaatilise vea σ ja reeperite vahekauguse kaudu. Valemi kujul- mi=√ η2 L+ σ 2 L2 . Nivelleerimiskäigu keskmiste kõrguskasvude kaalud avalduvad dispersioonide pöördväärtustena
Töö nimetus Kahe reeperi vahelise nivelleerimiskäigu arvutamine Kuupäev 27.01.2012 Instrument Töö algus llmastik Töö lõpp Temperatuur Keskmised Latipunkti Kõrguskasvu Absoluut- Lugemid latilt mm kõrguskasvu Instru- nr. d Jaama nr d kõrgused mendi ...
Töö nimetus Kahe reeperi vahelise nivelleerimiskäigu arvutuste tabel 21.09.201 Kuupäev 5 Instrument Nivelliir 21.09.201 Töö algus 5 llmastik Selge Töö lõpp 21.09.2015 Temperatuur 13 ˚C Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Lugemid latilt mm kõrguskasv Instru- kõrgused Jaama nr kti nr. ud ud mendi või vahe- horisondi relatiivse kaugus tagumi...
rekonstrueerimine". 1. Võrrelge artikleid Geodeedis nr 21 ja 41. Millised esialgselt planeeritud kontseptsioonid leidsid uue kõrgusvõrgu juures rakendust ja millised mitte? Algselt plaaniti, uue võrgu nivelleerimistööd võtavad aega 5 aastat, kuid sellega läks aasta kauem. Viidi läbi olemasolevate märkide ülevaatus ja korrastustööd (värvimised, katteluukide asendamised jne). Lisaks seoti Eesti kõrgusvõrk Läti kõrgusvõrguga. Hiiumaa nivelleerimiskäigu puhul kasutati uue käigu rajamise asemel vana. Uue kõrgusvõrgu puhul leidis rakendust Rapla-Laiküla, Türi-Tapa ja Rõngu-Võru nivelleerimiskäikude kasutamine. Joonistest lähtudes ei ole uue nivelleerimise puhul käiku Lelle-Pärnu, küll aga on täiendav käik Oiu-Rõngu lõigul. 2. Milliseid kõrgusvõrgu konfiguratsiooni muutuseid täheldate varasemate kordusnivelleerimiste konfiguratsioonidega võrreldes?
21 136°14’26’ 0.0000 3 0.3988919 0.01108 0 6 9.5 ’ 0 6 7 90.25 Β0= 0.3017 0.9841879 136°14’26’ 0.05270 7 8 ’ Ülesanne 2: Leia iseseisva töö nr 1 Tabelis 2 toodud nivelleerimiskäigu keskmiste kõrguskasvude kaalud, lähtudes reeperite vahekaugusest. 2 Kõrguskasvude kaalud nivelleerimiskäikudes, mis on rajatud enam-vähem ühesuguse k w i= iseloomuga maastikul võib leida valemiga Li , kus Li on käigu pikkus kilomeetrites ja k on praeguses ülesandes valitud võrdseks nivelleerimiskäigus olevate
Ajutiste reeperite kõrgused määratakse kas III klassi nivelleerimisega või täpsustatud insenertehnilise nivelleerimisega. Ajutiste reeperite kõrguste saamiseks tuleb rajada nivelleerimiskäik lähtudes riiklikust reeperist ehitusplatsi ajutistele reeperitele ja sealt uuesti riiklikule reeperile. Nivelleerimiskäik võib oma skeemilt olla kas kinnine, seotud või rippuv. Nivelleerimine tuleb teha liitnivelleerimisena ja alati püütakse nivelleerida keskelt. 1. Kinnise nivelleerimiskäigu tasandamine Igal riiklikul reeperil on kataloogis oma number ja kõrgus meetrites millimeetri täpsusega. Naaberreeperite käigu vahelisis osi nimetatakse sektsioonideks, iga seksiooni kohta arvutatakse kõrguskasvude summa ning määratakse sektsioonide pikkused. Käigu tasandamiseks tuleb arvutada käigu üldine pikkus kilomeetrites ning määratud kõrguskasvude summa. Kuna nivelleerimisel tullakse tagasi lähtereeperile, siis teoreetiline
Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. 16.Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Reeper (Rp.) Igal reeperil on riiklikus kataloogis oma number. Naaber reeperite vahelisi käigu osasi nim. sektsioonideks. L (suur) käigu pikkus L=l1+ l2+ l3 (KM)alati kilomeetrites. Praktiline kõrguskasvude summa: hPr.=h1+h2+h3
Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite absol. kõrgused on arvutatud Soome lahe keskmise nivoo suhtes Kroonlinna nullist 1977 a. Enne Kroonlinna nulli oli Eestis kõrgusvõrgu lähtenivooks Tallinna sadamas asuva mareograafi aastatel 1923 kuni 1932 registreeritud andmete põhjal määratud Soome lahe keskmine veetase. Reeperite kaugus on keskmiselt 1,5 kuni 2 km, seinamärkide vahekaugus on 10 kuni 15 km. Tänapäeval kasutuses oleva I klassi (ehk kõrgtäpse) nivelleerimiskäigu kõrguskasvude keskmised vead on: juhuslik viga alla 0,4 mm/km ja süstemaatiline viga alla 0,04 mm/km. Reeper on geodeetiline kõrgusmärk. Reeper on paigaldatud selleks, et säilitada ja tähistada punkti, mille absoluutne või suhteline kõrgus on määratud geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgus määratakse reeperi pea kõige kõrgemale punktile. Eristatakse ajutisi ja püsivaid reepereid. Püsireeper kinnitatakse ehitise vundamenti(seinareeper) või pinnasesse (pinnase-,
võrra 56. Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks 58. Liht- ja liitnivelleerimine 59. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid üheküljeliste lattidega nivelleerimisel 60. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel 61. Nivelleerimise väliraamatu kontroll 62. Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine 64. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine Kahe naaberpunkti vahelist osa nimetatakse sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Lahtist nivelleerimiskäiku kasutatakse liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. · Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa: hprakt = h1 + h2 + ... + hn ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + li).
nivelleerimise teel kõrguste süsteemi lähtenivoo suhtes. Põhjareeper asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6m sügavusele. Põhjareeperi lähedusse paigaldatakse fundamentaalreeper. Põhjareeper tähistatakse asulates metallkaanega kaetud betoonrakkega, mis jäb maapinnaga tasa, maal tunnusplaadi, kupitsa ja tunnuspostiga. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa hprakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt hteor lub fh = ±50l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima
määratud kõrgtäpse nivelleerimise teel kõrguste süsteemi lähtenivoo suhtes. Põhjareeper asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6m sügavusele. Põhjareeperi lähedusse paigaldatakse fundamentaalreeper. Põhjareeper tähistatakse asulates metallkaanega kaetud betoonrakkega, mis jäb maapinnaga tasa, maal – tunnusplaadi, kupitsa ja tunnuspostiga. 60. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa ∑h prakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + … + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis ∑hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt – hteor lub fh = ±50√l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima
Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 37. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa hprakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt hteor lub fh = ±50l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima. Tuleb jälgida et
· Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) · Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 37. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa hprakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt hteor lub fh = ±50l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima. Tuleb jälgida et
kontrollnivelleerimine h' määramiseks. Kompensaatoritega niveliiride kontrollimine ja justeerimine on analoogne. Peanõude kontrollimisel avastatud viga parandatakse niitristi vertikaalsuunalise nihutamisega. Elevatsioonikruviga nivelliiri võiks käsitlemata jätta. Kui õigesti mäletan,siis me seda ei õppinud Aivar/Agu mis see tähendab? Kas õppejõud ütles, et seda ei pea käsitlema. On vastused kontrollitud? 3.2 Liitnivelleerimine, nivelleerimiskäigu projekteerimine. Juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist,st jaamapunkte on 2 või rohkem. Seda tehakse kas punktidevahelise suure kauguse, reljeefivahe või takistuse tõttu. 20 Esimeses jaamas (J1) tehakse lugemid t1 ja e1. Latt, mis on punktil A tuleb viia
annaabi.ee 
