kõvadus. Eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid. Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M-28 skaala. Vickers - Põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpilisteks kasutusaladeks on õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased. Barcol - Eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli seade on kaasaskantav. Kõvaduskatsete tulemused Materjali Viili katse Meetod Jälje Kõvadus HV Tugevus iseloomustus suurus arv mm
Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine Nitreerimist nim pindkihi rikastamist lämmastikuga. Nitreeritavad detailid asetatakse ahju mille temperatuur on 500...600C, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine Tsüaneerimine on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides
Katseobjekti läbivajumine või liikumine koormuse toimel ei ole lubatud, üks kõvadusarvu ühik vastab otsaku liikumisele 1...2 m. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid (nt terase S235J2G3 korral ei tohi kõvadus ületada 350 HV10 ühikut), kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Kõvaduse arvutamine Vickersi meetodi korral toimub järgmise valemi järgi: Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on
.. 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine - nim pindkihi rikastamist lämmastikuga. Nitreeritavad detailid asetatakse ahju mille temperatuur on 500...600C, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine - on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500..
ja taastatakse esialgne jõud F0. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungi uise sügavuste vahe. Vickersi meetod meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Sobib nii metalli kui sulami kõvaduse määramiseks ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindakarastatud terased. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136° ja jõuga 1- 100 kgf (98- 980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Kõvaduse arvutamise valem: HV= kus F jõud N d jälje diagonaal. Materjal Kriipe Valitud Jälje suurus Kõvaduse HV Tugevus
Tsementeeritud detailid kuuluvad karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine. Nitreerimiseks nim pindkihi rikastamist lämmastikuga. Nitreeritavad detailid asetatakse ahju mille temperatuur on 500...600C, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis - ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsuaneerimine. See on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500..
skaala. Tüüpiline kasutusala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamitele korral A-skaala ning plastide puhul M-skaala. Vickersi meetod Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid, kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136o ja jõuga 1...100 kgf (9,8...980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Barcoli meetod Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on
Tsementeeritud detailed kuuluvad karastamisele ja metallide noolutusele.Tsementeeritud detailed töötavad hästi kulumisele. Nitreerimine. Nim pindkihi rikastamist lämmastikuga.Nitreeritavad detailid asetetakse ahju mille temperatuur on 500 600C, ahju juhitakse amonjaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks.Lämmastik difunteerub lämmastiku pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul.Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada.Nitreerimise põhipuuduseks on see,et hoideaeg on väga pikk..Nitreeritud detailed ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad.Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailed kulumis ja korrosioonikindlamad ning nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine.On materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga.Selleks kautatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi.Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess olema hästi ventileeritud.Tsüaneerida võib kas
Tüüpiline skaala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamite korral A-skaala ning plastide puhul M-skaala. Vickersi meetod: Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Kasutatakse tüüpiliselt õhukeste materjalide, pinnete, tsementiitide, nitreeritud pinnakihtide, pindkarastatud teraste ning keevisõmbluste termomõjutsoonide, kõvasulamite ja keraamika kõvaduse arvutamisel. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Barcoli meetod: Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil
Valem Nimetus Lõhn HCOOCH2CH3 etüülmetanaat rummi lõhn CH3COOCH2CH2CH2CH3 butüületanaat banaani lõhn CH3COOC5H11 pentüületanaat piima lõhn C3H7COOC2H5 etüülbutanaat ananassi lõhn Mineraalhapete estrid Lämmastikhappe estrid põlevad kergesti. Paljud neist võivad lõhkeda, sealhulgas tugevalt nitreeritud nitrotselluloos ja nitroglütseriin. Apelsiniõli Apelsiniõlisid on kolm: apelsiniõli, neroil ja petitgrain. Apelsiniõli toodetakse peamiselt külmpressimise teel apelsini koorest. Neroil toodetakse värsketest õitest. Petitgrain toodetakse apelsinipuu lehtetedest ja okstest. Õli on värvuselt tumekollane või pruunikas- kollane. Keemiliselt koostiselt sisaldab 90% ulatuses monoterpeene: peamiselt limoneeni,
plahvatus. Nitroglütseriin on õline vedelik ja võimas ning ohtlik lõhkeaine. Temaga immutatakse mineraalipuru, puusütt või muid poorseid materjale. Sellist materjali nimetatakse dünamiidiks. Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. See lahustub orgaanilistes lahustites. Madala lämmastikusisaldusega nitrotselluloosi kasutatakse nitrotselluloosilakkide valmistamiseks. Maksimaalselt nitreeritud saadust nimetatakse püroksüliiniks ja sellest tehakse püssirohtu ning lõhkeaineid. Sulfaadid Väävelhappe metüül ja etüülestrid on väga mürgised. Neid kasutatakse teiste ainete saamiseks. Fosfaadid Fosfaadid on elusorganismidele erakordselt tähtsad. Enamikku looduslikke fosforiühendeid võib käsitleda kui fosforhappe H PO derivaate. Paljudes rakkudes toimuvad protsessid algavad fosforhappe estri moodustumisega.
Summaarne survejõud F=100kgf (10 kgf eelkoormus + 90 kgf lõppkoormus) ehk 981 N. Kõvadusarv tähistatakse HRB. C-skaalal loetakse kõvadusarv HRC siis, kui indikaatoriks on teemantkoonus ja summaarne survejõud F = 10 + 140 = 150 kgf (1471 N). Seda skaalat rakendatakse karastatud teraste ja kõvade malmide katsetamisel. Väga kõvade materjalide (näiteks kõvasulamid), õhukeste kõvade pindkihtide (tsementiiditud ja karastatud terased, nitreeritud terased) ja väikeste detailide kõvaduse määramiseks käsutatakse survejõudu F = 10 + 50 = 60 kgf (588 N). Sel juhul loetakse kõvadusarv samuti mustalt skaalalt, kuid tähistatakse HRA. Kõige rohkem käsutatakse C-skaalat. Kõvasulamis indentorit võib käsutada siis, kui katsetatava metalli kõvadus HRC < 50. Rockwelli ja Brinelli kõvadusarvude vahel on seos ligikaudu 1HRC«10HB. Täpsemad andmed saab vastavatest tabelites.
Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) on õline vedelik, võimas ning ohtlik lõhkeaine. Temaga immutatakse mineraalipuru, puusütt või muid poorseid materjale. Sellist materjali nimetatakse dünamiidiks. Dünamiidi leiutamine - Alfred Nobel. Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Lahustub orgaanilistes lahustites. Maksimaalselt nitreeritud saadust nimetatakse püroksüliiniks ja sellest tehakse püssirohtu ning lõhkeaineid. o Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli (propaan-1,2,3-triooli) triestrit KHtega (tegelikult rasvhapetega, kuid termin ei ole väga täpselt piiritletud).
· plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse; · nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide puuduseks on: · haprumine madalatel temperatuuridel; · suhteliselt madal lubatav töö-temperatuur; · vananemine aja jooksul; · madal tulekindlus; · (suur soojuspaisumine). Ajalooline areng 1) Goodyear - Loodusliku kautsuki ristsildamine a) kumm 1938 b) plastik (eboniit) 1851 2) Tselluloos - 1860 a) nitreeritud tselluloos b) tselluloid Vask-ammoniaakkiud (Cu(OH)2+NH3) c) Viskooskiud (ksantogenaat) d) Atsetaatkiud (äädikhappe anhüdriid) 3) Herman Staudninger - 1920.a. tänapäevase makromolekuli mõiste, polümeeriteaduse isa 4) Wallace Carothesrs a) DuPonti firmas alates 1931 b) Polümeeride süntees Polüamiidid, c) polüestrid Kloropreenkumm 5) Karl Ziegler - Stereograafilised polümeerid 6) Giulio Natta - Kõrgtihe polüetüleen, polüpropüleen
ja sadestub. Kuumutamisel toimub aga aromaatsete tuumade nitreerimine ning moodustunud nitrofenooli tüüpi ühend on kollase värvusega indikeerides hape/alus olukorda. Leeliselises lahuses omandab oranzi värvuse. Töö käik: · Valan katseklaasi 1ml munavalgu lahust · Lisan 5-6 tilka konts HNO3 lahust · Loksutan tekib valge sültjas sade (denatureerunud valk) · Kuumutamise tagajärjel muutub sade helekollaseks (nitreeritud aromaatsed tuumad) · Lisan NH4OH kuni eraldub tugevalõhnaline ammoniaak lahus muutub tumekollaseks ja aluseliseks, sest munavalgule happe lisamisel tekib valge sade, on lahuses valk, mis happe toimel denatureerub. Kuumutamisel nitreeritakse aminohapetes aromaatsed tuumad, mis aluse lisamisel indikeerivad lahuse aluselist keskkonda. 1.1.3 Milloni reaktsioon
Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A- (kõvasulamid), B- (Al-sulamid) ja C-skaala (tüüpiline teraste puhul), pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R- ja M-skaala (plastid). Tähistuseks on HR. Vickers - Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali pind peab selle meetodi korral olema poleeritud. Tüüpiline kasutusala - õhukesed materjalid, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased, kõvasulamid, keraamika. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136 kraadi ja jõuga 1...100 kgf. Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil ning seejärel kasutatakse Vickersi valemit, et arvutada kõvadust. Tähistuseks on HV. 2. Metallide ja sulamite struktuur Metallide põhilised kristallivõred, neid iseloomustavad parameetrid, polümorfism, isomorfism. Kõige levinuma kristallivõre tüübid:
Tihendab ja leevendab Õli viskoossus leevendab vibratsiooni edasikandumist detailidele ja tekitab hea tihenduspinna detailide vahel. Õlikile suurendab tööpindade vahelist hermeetilisust ja vähendab tööprotsessis tekkivat müra. Kaitseb korrusiooni eest Metall oksüdeerub niiskes või keemiliselt agressiivses keskkonnas. Eriti on vaja kaitsta niisuguseid tööpindu niiskuse eest, mis spetsiaalselt sissetöötatud (plunzripaarid, pihustiotsikud) või erimeetoditega töödeldud (nitreeritud silindriseinad ja väntvõlli laagripinnad). Tööpindade puhastamine Mustus, tolm, tagi, tahm, vesi ja muud kõrvaljäägid, mis mootori töötamise ajal sattuvad tööpindade vahele liituvad liikuva õliga ja eemaldatakse õlifiltris. Tähelepanu! Kõikidele Textron Lycoming lennukimootoritele on lubatud õli tunnikulu piir võimalik arvutada alljärgneva valemi abil (lk 79): 0.006 × BHP × 4/ 7,4 = Qt/Hr Selgituseks: 1) Qt US. Quarts = 0,946 liitrit
karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine. Nitreerimiseks nim pindkihi rikastamist lämmastikuga. Nitreeritavad detailid asetatakse ahju mille temperatuur on 500...600ºC, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine. See on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500..
karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine. Nitreerimiseks nim pindkihi rikastamist lämmastikuga. Nitreeritavad detailid asetatakse ahju mille temperatuur on 500...600ºC, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine. See on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500..
annaabi.ee 
