Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal Iseseisev töö 2011 Sissejuhatus Käesoleva töö läbivaks teemaks on põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal. Kuna nitraaditundlikul alal on enamasti viljakad mullad ja intensiivsem põllumajandustootmine, siis tuleks selle kaitsele suuremat tähelepanu pöörata. Töö on jaotatud neljaks peatükiks (keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus, probleemi õiguslike aspektide analüüs, regulatsioon Eestis ning hinnang regulatsiooni kohasusele) ja käsitleb antud teemat õiguslikest aspektidest lähtuvalt. Töö on koostatud tuginedes avalikult ilmunud internetiallikatele ning kasutatud on üheksat erinevat allikat.
Pandivere piirkonnas ei vastanud sotsialismiperioodi lõpul lämmastikühendite sisalduse tõttu joogivee nõuetele 20% üksiktarbijate kaevudest, käesoleval ajal kuni 10%. Nitraaditundliku ala maapinnalähedase põhjavee kvaliteet on põllumajandustootmise vähenemise tulemusena paranenud. Kiirem oli veekvaliteedi paranemine 90-ndate esimesel poolel, edaspidi on nitraatiooni sisaldus maapinnalähedases põhjavees püsinud enam-vähem stabiilne: Pandivere nitraaditundlikul alal keskmiselt 20 mg/l. Pandivere põhjavee kaitseks on püütud rakendada erinevaid õiguslikke abinõusid, moodustatud on: Pandivere Riiklik Veekaitseala (1988), Pandivere põhjavee alamvesikond (2001), Pandivere nitraaditundlik ala (2003), kuid ükski eelnimetatutest ei toimi seni haldussuutlikult. Pandivere kõrgustiku põhjavee seisund sõltub endiselt majanduse arengu või taandarengu tsüklitest. Kõige kindlamalt tagaks põhjavee kaitse 1988
......................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa külas. Põllumassiiv on 3,86 ha suur. Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 36801:001:1611 ja mille nimi on Pendi. 3. PRIA andmetel on terve massiiv kuivendussüsteemi all. 4. Põllumassiiv ei asu nitraaditundlikul alal ja NATURA alal, kuid asub ESA ehk ebasoodsal alal. 5. Lähim loomakasvatushoone linnulennult on 472 meetrit. Loomakasvatushoone eest on vastutav Aet Konts. Hoone asub Hiiumaal, Käina vallas, Männamaal. Kasvatatakse lambaid ja veiseid ning toodetakse liha ja piima. 6. PRIA 2010 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 3,51 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu põllumasiivist moodustab see 90,93 %. 7
ahelreaktsioonina muuta põhjavett puhtamaks kui ka edendada taastuvate loodusvarade kasutamist ja pöörata tähelepanu ravimitele. Kindlasti on olemas mooduseid kuidas aina paisuvat ravimitööstust ohjeldada, kasvõi pöörata tähelepanu rohkem alternatiivmeditsiinile. Enamasti saaks ka põllumajandusloomi ravida looduslikumalt ning seeläbi vähem ravimijääke ringlusesse lastes. Kasutatud kirjandus: 1. EL 2005/4 Pinna- ja põhjavee olukord nitraaditundlikul alal (http://www.eestiloodus.ee/artikkel1070_1062.html) 2. EL 2010/6-7 Põlva energiamajanduse roheline tulevik (http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3361&id_a=3333) 3. EL 2012/6-7 Ravimijäägid looduskeskkonnas (http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=4680&id_a=4623) 4. EL 2011/02 Keskkonnahoidlik põllumajandus tasub ära (http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3733) 5. M. Luna-delRisco1, A. Normak1 and K. Orupõld1,2. Biochemical methane
virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Nitraaditundlik ala § 263 Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetistega haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle 140 kg aastas. Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega aladel pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja karstialadel võib kaitse-eeskirja alusel piirata: 1) mineraalväetistega antavat lämmastikku aasta keskmise koguseni 100 kg haritava maa ühe hektari kohta; 2) loomapidamist 1,5 loomühikuni haritava maa ühe hektari kohta;
kuna ta on teravaservaline. Rähkmullad võivad muutuda teatud kuivaperioodil põuakartlikuks, seega tuleks nende külv sooritada võimalikult vara, et maksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Sellel hetkel kasvatati sellel põllul otra. Kohapealt vaadatuna sobis see põld kõikide peamiste kultuuride kasvatamiseks, ning eelnevalt on seal kasvatatud nisu, hernest, rapsi, rüpsi aga ka kaera. Et mulda kaitsta tuleks jälgida kindlasti lämmastiku koguseid, sest muld asub nitraaditundlikul alal. Lisaks tuleks mullaviljakuse parandamiseks koristada kive ja peale vedada orgaanilist väetist, et mulla struktuursust parandada. 8.4 Kadrina valla mullad: Kadrina valla mullad sobivad väga hästi põllukultuuride kasvatamiseks. Selles piirkonnas tuleb olla tähelepanelik, kuna pooled kasutatavast põllumaadest on nitraaditundlikus alas, ning põhjavett tuleb hoida. 18 9. Kokkuvõte
• Sügavallapanusõnnikut, mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuud ja auna asukohast tuleb teavitada Keskkonnaametit, esitades teatise infosüsteemi kaudu vähemalt 14 päeva enne aunastamise alustamist. • Tahe- ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. novembrist kuni 31. detsembrini. § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal • Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega alal pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja karstialal võib piirata: – mineraalväetisega antavat lämmastikku aasta keskmise koguseni 100 kilogrammi haritava maa ühe hektari kohta; – loomapidamist 1,5 loomühikuni põllumajandusmaa ühe hektari kohta; – reoveesette kasutamist.
Lautades, kus loomi peetakse sügavallapanul ning tingimusel, et laut võimaldab säilitada aastase sõnnikukoguse, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Seejuures peavad sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. 6.1 Sõnnikuhoidlate ehitusnõuded Kui sõnnikuhoidla kuulub 1. jaanuaril 2002. a kasutusel olnud loomakasvatushoone juurde, kus peetakse üle kümne loomühiku loomi ja see asub nitraaditundlikul alal, peavad sõnnikuhoidlad 31. detsembriks 2008. a vastama järgmistele nõuetele: · hoidlad/rennid peavad olema lekkekindlad; · virtsa- ja vedelsõnnikuhoidlad peavad olema kaetud; · sademe- ja põhja- ega pinnavesi ei tohi valguda hoidlasse. Kui sõnnikuhoidla kuulub 1. jaanuaril 2002. a kasutusel olnud loomakasvatushoone juurde, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi ja see asub väljaspool nitraaditundlikku ala, peavad eelpool nimetatud esimesed kaks nõuet olema täidetud 1
annaabi.ee 
