(külmtäpp,somrakkude arv jne) Lüpsiseadmete klassifikatsioon: kasutusalade järgi:a)asemetel lõpsmiseks b)lüpsikojas c)väljas , piimakogumisviisi järgi: a)kannulüps b)torusselüps Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus: töötavad vaakumi toimel, mille mõõtühik on paskal,töötavad alarõhul 40-50 kPA. Elektrimootor käivitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning pooma ja vaakumvoolikute kaudu lõpsiämbrist,pulsaatorist,kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks. Lüpsimasina ehitus ja talitlus: neli nisakannu, kollektor, pkk piimavooli ja pikk vaakumvoolik ning pulsaator. Talitus: imemistakt, massaastakt,puhketakt. Kannulüpsi masin: kahekambriline:nisaalune kamber ja vahekamber. Lüpsiplatsid:kalasaba,koridorplats,polügoon,kolmnurk,lalasaba-karussell,radiaalkarussell,
- susinaga sissetõmmatav õhk tekitab vaakumi kõikumise ning mõjutab halvasti nii udara tervisele kui piima kvaliteedile - nisakannude allaasetamise järjestus peab olema loogiline- alustada tuleks kaugemal asuvatest nisadest - voolikud ei tohi jääda keerdu. Piimavoolu jälgimine ja nisakannude eemaldamine - kui puudub automaatne nisakannude altvõtmine, siis tuleb nisakannud käsitsi eemaldada. Selleks lastaks kollektoriklapi abil õhk nisaalustesse kambritesse ja kollektorist või nisakannudest haarates eemaldamine on lubamatu! - Nisakannud tuleb emmaldada kui piimavool on märgatavalt vähenenud. Vältida tuleb tühilüpsi kuna see kahjustab nisade ja udara kudet, soodustades udarapõletike teket. Nisade lüpsijärgne desinfitseerimine - peale nisakannude eemladamist jääb nisakanal sfinekrlihase lõtvumise tõttu kuni paariks tunniks avatuks ja mikroobidele sessepääsetavaks, seetõttu on oluline teostada lüpsijärgne nisade desinfitseerimine
39. Lüpsiseadmete klassifikatsioon liigitatakse kasutusalade ja piimakogumisviiside(kannulüps, torusselüps) järgi. 40. Lüpsiseadmete üldehitus ja talitlus Kõik töötavad vaakumi põhimõttel. Elektrimootor käitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning piima- ja vaakumvoolikute kaudu lüpsiämbrist, (torusselüpsi korral piimatorustikust), pulsaatorist, kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. 42- Lüpsiplatsid - Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta või siis jagatakse ühte masinat kahe lehmakoha vahel. Peamisi eesmärke lüpsplatside
alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal) . Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsimasinat vaakumvoolik. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. Tööpõhimõte: elektrimootor käivitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja. Pulsaatoriga vaakum vaheldub välisõhu rõhuga, mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Piim liigub vaakumi abil nisakannudest kollektoritesse ja sealt edasi piimanõusse. 41. Lüpsimasin -koosneb neljast nisakannust-koosneb hülsist(metallist või plastikust silindrilise kujuga), nisakummist (painduv toru, mis kaotavad teatud aja järel vajaliku elastsuse, tuleb välja vahetada iga 6kuu järel) ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust, kollektorist(ühendab lühikesed piima-ja vaakumvoolikud pika vaakumvooliku ja pika piimavoolikuga. Sees on piimakamber, kuhu piimavoolikutes koguneb piim), pikast
Vaakumvooliku ühendamiseks on vaakumtorustiku küljes vaakumkraanid. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. Lüpsiseadme töö üldpõhimõte. Elektrimootor käitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning piima- ja vaakumvoolikute kaudu lüpsiämbrist, (torusselüpsi korral piimatorustikust), pulsaatorist, kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: konspektis! . Vaakumregulaatori ülesanne reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku
Vaakumvooliku ühendamiseks on vaakumtorustiku küljes vaakumkraanid. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. Lüpsiseadme töö üldpõhimõte. Elektrimootor käitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning piima- ja vaakumvoolikute kaudu lüpsiämbrist, (torusselüpsi korral piimatorustikust), pulsaatorist, kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: konspektis! . Vaakumregulaatori ülesanne reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks,
37. Masinlüpsile esitatavad nõuded Peab hakkama saama kõikide lüpsifaasidega: Nendeks on udara puhastamine ja massaaz, eellüps, nisakannude allapanek, lüpsi põhifaas, järellüps, lüpsiaparaadi eemaldamine ja nisade hooldus. Ei tohi kahjustada lehma tervist. 38. Lüpsiseadme üldehitus Lüpsmisseade on seade piima väljutamiseks udarast. Lüpsmisseade koosneb vaakumseadmest ja lüpsmismasinatest. Lüpsiaparaat koosneb nisakannudest, kollektorist ja pulsaatorist. Ühendamiseks on pikk pulsivoolik kollektori ja pulsaatori vahel , pikk piimavoolik kollektori ja lüpsikannu vahel , vaakumvoolik pulsaatori ja vaakumtoru vahel. Torusselüpsiseadmete korral lisanduvad piimaliin ja puhastusseade. Eristatakse kahe-ja kolmetaktilisi aparaate. Kahetaktilisel koosneb pulss kahest taktist: imemis ja pigistustakt, kolmetaktilisel lisandub kolmas- puhketakt. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt
Vaakumvooliku ühendamiseks on vaakumtorustiku küljes vaakumkraanid. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. Lüpsiseadme töö üldpõhimõte. Elektrimootor käitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning piima- ja vaakumvoolikute kaudu lüpsiämbrist, (torusselüpsi korral piimatorustikust), pulsaatorist, kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: 1 vaakumpump; 2 elektrimootor; 3 vaakumballoon; 4 vaakum-
Lüpsiseadmed Tänapäeval kasutatakse peamiselt masinlüpsmismoodust: -kannu- ehk lüpsikusselüps -torusselüps -lüps lüpsiplatsil Kõige nimetatud seadmete tööprintsiip on ühesugune 1. Kannulüpsiaparaat koosneb: -kaanega õhukindlalt sulevatast lüpsikannust ehk lüpsikust, kuhu vaakumi abil imetakse piim. -pulsaatorist, mis muudab alalisvaakumi vahelduvaks vaakumiks, seega annab aparaadile vajaliku töörütmi -nisakannudest piima väljaimemiseks nisadest -kollektorist piima kogumiseks -üksikosi ühendavatest vaakumi- ja piimavoolikutest 2. Torusselüpsieadmetena kasutatakse samu aparaate, mis kannulüpsilgi. Erinevuseks on vaid lüpsikannu puudumine, sest piim juhitakse nisadest voolikute kaudu otse piimatorustikku. Sealt aga imetakse piim vaakumi abil piimaruumis asuvasse mahutisse, kus ta kurnatakse ja jahutatakse.
annaabi.ee 
