Imik kandis särkki ja mütsi, ümber narts ja mähkmed Kui laps seisma hakkas tehti talle pikk kleit (nii poiss- kui ka tütalastele) Jalas heegeldatud sussikesed Lapse karistamine Enne 10 aastaseks saamist võis kasutada vitsa Rohkem oli neid peresid, kus last peksti Andeks palumine pehmendas karistust Lõõjaks oli isa Poisse kisti kõrvust, tutistati, pandi nurka seisma Sõõgilaua kombed Sõõgilauda sassis peaga ja natase nisaga ei lubatud Suppi süües ei tohtind luristada Ei tohtind enne vanemaid lauda tulla Toitu ei tohtind valida Väike laps istus sõõmise ajal ema süles Lauast lahkudes tuli öelda ,,aitäh!" Laua ääres ei kõneletud Lapsed sõid laua ääres seistes Laps ja leib Sõõgikordade vahepeal võis süüa leiba Võileivaga ei tohtind ringi joosta ega mängida Leiva vastu kasvatati lastes sügavat austust
korgas- ehk kavernooskeha (corpus cavernosum clitoridis), mis on omavahel liitunud korgaskehadevaheseina abil (septum corporum cavernosorum). Asend: Asetseb tupeesiku seinas, häbemepilusse ulatubsugulise erutuse korral vaid lukk. Tavaliselt paikneb kõdistiaugus (fossa clitoridis) eesnahaga kaetult. Imeti (mamma) Funkts: Teisesed sootunnused, järglaste toitmine piimaga, esmalt toodavad ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse. Välisehitus: Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist.
mitterippuv, võrdsete ja sümmeetriliselt asetsevate udaraveeranditega vannikujuline udar 6-10 cm pikkuste ja 22-26 mm läbimõõduga silinderjate nisadega. Udara vigadele ja puudustele tuleb aretustöös suurt tähelepanu pöörata ja kujundada masina ja robotlüpsiks sobivad udarad. 8 2.10.2 Sigade udar Sigadel hinnatakse udarat kõigepealt nisade arvu järgi. Alla 12 nisaga suguemised ei ole head. Nisade asetus peab olema sümmeetriline ja korrapärane. Sigade udara sektorid on suhteliselt väikse mahuga ja lühemat mõõtu. 2.10.3 Kiirushobuste udar Aretuses kasutatavate märade udar peab olema suhteliselt suur ja pikemapoolsete nisadega, et järglane saaks võimalikult lihtsalt ja piisavalt piima imeda. Hobuse udaral on kaks poolust ja kaks nisa. 2.11 Jäsemed
Piimanäärme areng Sünnijärgselt kasvavad piimanäärmed sama kiirusega nagu ülejäänud keha – isomeetriline kasv. Lehmadel 3 kuuselt kuni 1 aastaselt – udar kasvab 2-4x kiiremini kui ülejäänud keha – allomeetriline kasv. Viimajuhadesüsteem – moodustumine algab puberteedi ajal (stim. prolaktiin, kasvuhormoon, östrogeen vahelduvalt progesterooniga), täielik väljaareng esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga Alveolaarne näärmekude – moodustub esmastiinuse ajal (stim progesteroon, prolaktiin, platsentaarne laktogeen, neerupealise koore hormoonid) Piimanäärmed arenevad paarilistena. Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara. Piima moodustamist stimuleerivad prolaktiin, adrenokortikaalhormoonid ja platsentaarne laktogeen Piima sekretsiooni hormonaalne regulatsioon
Nisade arv võib emisel olla ka paaritu, s.o. vasakul või paremal pool ei pruugi olla ühesugune arv nisasid. Iga nisa funktsioneerib autonoomselt ja ei ole seotud teiste nisadega. Sigade valiku tegemisel tuleb arvestada, et nisade arvu päritavus ei ole suur. Päritavuskoefitsient h2 nisade arvul on 0,1–0,2. Enamiku tõugude standardiga on nisade lubatud miinimumpiiriks kehtestatud 12, s.o. vähemalt 12 nisaga sigu valitakse sugusigadeks. Sea udarasse voolab veri kahe arteri kaudu. Udara näärmekoe esimest poolt toidab unearter ja tagumist osa kõhuaort. Nii udaraarterid kui veenid on omavahel anastomoseerunud (ühendatud), mistõttu emise lamades ei teki kunagi verepaisu. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise
kontraktsioone. Relaksiin lõdvestab vaagnasidemed ja ümbritsevaid lihaseid. · Loote väljutusfaas müomeetriumi ja kõhulihaste kontraktsioonide abil, östradiool stimuleerib lima moodustumist · Lootekestade väljutamine 85) Piimanäärmete areng, ehitus ja talitlus. Piimanääre · Esmastiinuse ajal - moodustub alveolaarne näärmekude · Puberteedi ajal algab viimajuhadesüsteemi moodustumine, täielik väljaareng samuti esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga · Piimanäärmed arenevad paarilistena Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara Udara füsioloogiline mahutavus oleneb nii viimajuhade kui alveoolide arengust. Udara täitumisel piimaga mahtuvus suureneb ilma olulise udarasisese rõhu tõusuta tänu silelihaskiudude plastilisusele. See võimaldabki piima udaras lüpsivaheaegadel deponeerida. Esmalt täituvad alveoolid ja viimasüsteemi ülaosad, seejärel valgub piim urke näärme
Relaksiin lõdvestab vaagnasidemed ja ümbritsevaid lihaseid. · Loote väljutusfaas müomeetriumi ja kõhulihaste kontraktsioonide abil, östradiool stimuleerib lima moodustumist · Lootekestade väljutamine 85) Piimanäärmete areng, ehitus ja talitlus. Piimanääre · Esmastiinuse ajal - moodustub alveolaarne näärmekude · Puberteedi ajal algab viimajuhadesüsteemi moodustumine, täielik väljaareng samuti esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga · Piimanäärmed arenevad paarilistena Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara Udara füsioloogiline mahutavus oleneb nii viimajuhade kui alveoolide arengust. Udara täitumisel piimaga mahtuvus suureneb ilma olulise udarasisese rõhu tõusuta tänu silelihaskiudude plastilisusele. See võimaldabki piima udaras lüpsivaheaegadel deponeerida. Esmalt täituvad alveoolid ja viimasüsteemi ülaosad, seejärel valgub piim urke näärme ja
surnud) Hobuse perekonna liikmete ühised tunnused: o Pikad peened jalad; o Kiiret liikumist võimaldav sale keha; o Toetuvad maale ainult keskmise (kolmanda) varbaga, teine ja neljas on rudimentaalsed; o Vereringe- ja hingamisorganid on hästi arenenud o Seedeorganid väikese mahuga o Udar väike, kahe nisaga o Ühekambriline magu o Hästi arenenud mälumislihased, süljenäärmed, puri- ja lõikehambad Przevalski hobune o Turja kõrgus 124...145 cm o Kere lai ja sügav, kael paks, lakk püstine o Pea on lai ja raske o Karva värvus kollasest pruunini Tarpan o Oli levinud Euroopas ja Ees-Aasia steppides o Turjakõrgus kuni 135 cm o Ümarate vormidega, trulja kerega o Värvuselt hiirjas Eeslid
annaabi.ee 
